3-08-2405/181 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 04.09.2012, Tallinn Haldusasja number 3-08-2405 Haldusasi Tallinna linna kaebus Riigikontrolli 26.08.2008 kont- rollaruande õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Tallinna linn, volitatud esindaja vandeadvo- kaat Martin Triipan Vastustaja – Riigikontroll, volitatud esindaja vandead- vokaat Allar Jõks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 01.06.2012 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna linna apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlustoiming Apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse lahendamine ja apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata Tallinna linna taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks ja tagas- tada Tallinna linna apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 01.06.2012 otsuse peale haldusasjas nr 3-08-2405 läbivaatamatult selle esitajale. 2. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-08-2405 Tallinna Linnakantselei (registrinumber 75014920) poolt tasutud riigilõiv 15,97 eurot (viisteist eurot 97 senti) maksja arveldusarvele AS-s SEB Pank nr 10220061008015.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoi- metamisest arvates (HKMS § 187 lg 7 ja 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna linn esitas 28.11.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigikontrolli 26.08.2008 kontrollaruande „Eluruumide üürile andmine Tallinna linnas. Kas ja kuidas Tal- linna linn tagab isikutele eluaseme?“ õigusvastasuse tuvastamiseks. 2. Tallinna Halduskohus jättis 01.06.2012 otsusega haldusasjas nr 3-08-2405 Tallinna lin- na kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

3-08-2405 2(5) 3. Tallinna linn esitas 03.07.2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse hal- duskohtu otsuse tühistamiseks ning taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks. 1) Apellandi selgituste kohaselt ilmnes arvutil 2. juuli õhtul pärast kella 23 digitaalallkirja programmi käivitamise käigus tehniline rike, mille tõttu lakkasid apellandi esindaja arvuti erinevad funktsioonid töötamast ja apellatsioonkaebust ei õnnestunud õigeaegselt allkirjasta- da. Arvuti funktsioonide kordasaamiseks ei aidanud tavalisest kiirematest operatsioonidest, mida sellises olukorras rakendatakse. Kohe, kui taastus e-posti saatmise võimalus, edastas apellandi esindaja kohtule apellatsioonkaebuse ilma digiallkirjata ning seejärel sisenes e- toimiku süsteemi, kus sai digiallkirjastatud dokumendi saata. 2) Advokaadibüroo IT-juhi õiendist nähtub, et advokaadibüroo serveritel esines välise asja- olu tõttu ehk seoses spämmkirjadega kõnealusel perioodil ülekoormus, mis takistas serverite tööd. Apellatsioonkaebuse väljasaatmine eeldas lisaks kasutaja arvuti enda ja selle program- mide üldise töövõime taastamisele ka funktsioneerivat juurdepääsu advokaadibüroo serverites olevale e-postkastile ja büroo dokumendihaldusprogrammile, kus vastav fail paiknes. Spämmikirjadest tingitud serveri ülekoormus võis tõenäoliselt häirida ka kasutaja jaoks advo- kaadibüroo süsteemidele ligipääsetavust. Selliste ootamatute tõrgete esinemise ettenägemist ei saa apellandilt ega tema esindajalt oodata. Ootamatu tehnilise rikke ilmnemine vahetult enne kaebetähtaja lõppemist on käsitletav mõjuva põhjusena, mis saab olla kaebetähtaja ennistami- se aluseks. 3) Arvuti kasutamine apellatsioonkaebuse edastamiseks ei saa iseenesest olla advokaadile etteheidetav. Seadus näeb advokaadi puhul menetlusdokumentide edastamiseks ette elektroo- nilise kanali. Distantsilt töötamine ja Interneti kaudu arvutisüsteemidesse sisenemine on käes- oleval ajal aktsepteeritud ning piisavalt töökindlaks peetav töö tegemise viis. Riik on e- toimikut õiguspoliitilistes valikutes pidanud mõistlikuks, piisavalt turvaliseks ja toimivaks lahenduseks. Teada on asjaolu, et e-toimiku süsteemis on esinenud tõrkeid, kuid selliste tõrge- te riski ei peaks kandma menetlusosalised. Vastasel juhul tekiks olukord, kus elektroonilisel teel peaks avaldusi hakkama varem esitama ning see lühendaks kaebetähtaega. Elektrooniliste süsteemide eesmärk on kohtu ja menetlusosaliste töö lihtsustamine, mitte täiendavate riskide tekitamine. 4) Apellatsioonkaebuse eest tasus apellant riigilõivu 27. juunil, seega avaldas ta juba siis tahet apellatsioonkaebuse esitamiseks. Lisaks oli apellandi esindaja selle menetlusdokumen- diga juba mitu päeva tegelenud, trükkides töö 2. juulil kell 19.26 välja ning töötas alates 20.47 kodus asuvalt arvutilt advokaadibüroo arvutisüsteemis. Seega on ebausutav, et tõrgete puu- dumisel jätkaks advokaat apellatsioonkaebuse ettevalmistamist üle kesköö, teades, et selliselt toimides esitab ta apellatsioonkaebuse tähtaega rikkudes. Apellandi esindaja on üle 10 aasta advokaadina töötanud ning on ilmutanud kohtuasjade ajamisel piisavat hoolsust. Selline olu- kord on esmakordne ja ootamatu. 5) Tähtaja ennistamise kasuks räägib ka see, et tegemist on halduskohtumenetlusega, kus peetakse oluliseks ulatuslikku juurdepääsu õigusemõistmisele. Kaebetähtaegade küsimusele tuleks tsiviil- ja halduskohtumenetluses läheneda erinevalt (tulenevalt Riigikohtu seisukohta- dest asjas nr 3-3-1-67-06). Kuigi käesolevas asjas ei ole tegemist tavapärase halduskohtu as- jaga, kus isik otsib kaitset avaliku võimu tegevuse vastu, seondub vaidlus põhiseaduslike ins- titutsioonide pädevusega ning nende tegutsemisvabaduse piiridega. Tekkinud on mitmeid õiguslikke küsimusi, millele saab vastuse anda vaid kohtupraktika. Ka ei põhjusta apellat- sioonitähtaja ületamine ca 1 tunni võrra ülemäärast riivet õiguskindluse põhimõttele. Nii apel- latsioonkaebus kui ka selle tähtaja ennistamise taotlus jõudsid kohtu menetlusse enne 03.07.2012 tööpäeva algust.

3-08-2405 3(5) 4. Riigikontroll leidis, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamine ei ole põhjen- datud. 1) Puudub vajadus teha kaebetähtaegade ennistamisel erandeid tsiviilkohtumenetluses välja- kujunenud praktikast. Apellandi viidatud lahend nr 3-3-1-67-06 ei ole asjakohane, sest see oli tehtud eelmisele HKMS-le tuginevalt. Praegune HKMS reguleerib menetlustähtaegu haldus- kohtumenetluse eesmärke ja halduskohtu rolli silmas pidades. 2) Arvutiga seotud tõrked ei saa olla apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamisel mõjuvaks põhjuseks. Riigikohus on selgitanud, et mõjuvaks põhjuseks on ennekõike sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-148-06). Riigikohtu menetluses on olnud sarnaste asjaoludega kohtuasi (Riigikohtu määrus nr 3-2-1- 40-11), mistõttu tuleb arvestada selles esitatud seisukohtadega. Riigikohus leidis antud lahen- dis, et arvutitõrke tekkimine pole mõjuv põhjus ning seetõttu ei saa apellatsioonkaebuse esi- tamise tähtaega arvuti hangumise tõttu ennistada, sest advokaadibüroo korraldus ja arvutisüs- teemi toimimine on üldiselt hageja esindaja ja seega hageja enda risk. Käesolevas asjas on risk suurendatud, sest esindaja püüdis apellatsioonkaebust saata kodust. Selliselt on raskenda- tud teiste, alternatiivsete sidevahendite (nt faksi) kasutamine. 3) Riigikohus on selgitanud, et arvutisüsteemis ette tulevad tõrked on mõjuvaks põhjuseks üksnes siis, kui arvutirike oli tõepoolest erakordne ja ettenähtamatu, olles põhjustatud nt elektrikatkestusest või küberrünnakust. Antud juhul pole apellant selliseid mõjuvaid põhjuseid välja toonud. Spämmikirjade probleem pole erakorraline ega ettenähtamatu. Advokaadibüroo peab tagama, et meiliserverid oleksid piisavalt võimsad, et saada hakkama sellise igapäevase nähtusega. Lisatud logidest ei tulene, et serveri ülekoormus oleks olnud tingitud spämmikirjadest. Serveri ülekoormus võis olla tingitud hoopis mõnest muust kinnijooksnud protsessist, mis võis omakorda põhjustada kirjade aeglase skaneerimise. Samuti ei nähtu logi- dest asjaolu, et arvuti hangus või millisel momendil proovis apellandi esindaja kohtule e-kirja saata. Lisatud logist ei nähtu, kui palju spämmikirju antud perioodil sisse tuli. 4) Apellatsioonkaebuse esitajal oli võimalus aega planeerida viisil, et apellatsioonkaebus oleks valmis ajaks, mis võimaldab selle kohtule edastamist nii, et sellega ei kaasneks täienda- vaid riske. Asjakohatu on apellandi esindaja viide riigilõivu eelnevale tasumisele, sest see ei vabasta apellatsioonkaebuse esitajat menetlustähtaegade järgimise kohustusest. Menetlustäht- aegade järgimisele möönduste tegemine kahandaks menetlustähtaegu reguleerivate normide toimet ja oleks vastuolus HKMS-s ja TsÜS-s sätestatud tähtaegade eesmärkidega. Asja uueks otsustamiseks puudub vajadus, sest Riigikohus on käesoleva asjaga seoses juba teinud otsuse Riigikontrolli pädevuse piiride ja kaebeõiguse ulatuse kohta ning halduskohtu 01.06.2012 otsus annab veel täiendavaid juhiseid. Tähtaja ennistamine tähendaks täiendavaid kulutusi niigi piisavalt avalikke ressursse kulutanud õigusvaidluse lahendamiseks. 5. Tallinna linn esitas 01.08.2012 seisukohad vastustaja 13.07.2012 vastuse kohta. 1) Vastustaja viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-40-11 seisukohad pole sellised, mis välis- taksid käesolevas asjas tähtaja ennistamise. Kuna tähtaja ennistamise otsus on diskretsiooniot- sus, ei tähenda selle tühistamata jätmine Riigikohtu poolt, et sarnastel asjaoludel ei saaks ko- hus mõnes teises asjas diskretsiooni teostades jõuda ennistamise osas teistsugusele otsusele. 2) Eelviidatud määruses toodi välja, et praeguse infotehnoloogilise taseme juures ja riigi üldise suuna puhul muuta asjaajamine ametiasutustes, sh kohtus, paberivabaks, ei saa lugeda põhjendatuks seisukohta, et arvutit ei saa pidada piisavalt töökindlaks ja tõhusaks vahendiks menetlusdokumentide esitamiseks. Määrusest tuleneb ka, et ainuüksi apellatsioonkaebuse esitamise alustamise aeg ei saa tähtaja ennistamata jätmise aluseks olla. Arvuti kui kaebuse

3-08-2405 4(5) esitamise vahendi kasutamise sisuline etteheitmine on põhjendamatu. Riigikohus leidis, et ka faili salvestamise tõrge võib asjakohase põhistuse korral olla hinnatav mõjuva põhjusena. 3) Erinevalt asjast nr 3-2-1-40-11 polnud käesoleval juhul tõrke põhjuseks varukoopiate tegemine või muu sarnane protsess, mille puhul oleks olnud ette teada, et see häirib arvutisüs- teemi kasutamist. Tekkinud tõrge polnud ettenähtav ega mõjutatav. 4) On üldteada, et tsiviilkasutuses olevad arvutid ja arvutisüsteemid ei salvesta detailselt absoluutselt kõiki jooksvaid protsesse ja võimalikke probleemseid olukordi ja tõrkeid, mis nende töös võivad tekkida. Süsteemid salvestavad teatud logisid olulisematest protsessidest või toimingutest, mille alusel võib IT-spetsialist anda hinnanguid tõrgete võimalike põhjuste kohta. Ülemäärane on nõuda, et mis tahes arvutiga tekkinud probleemi saaks põhistada ainult tõendi vormis ja selleks saaks esitada ainult automaatselt genereeritavaid logisid, mis näitavad ära konkreetse tõrke ja ka täpse põhjuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. HKMS § 181 lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse ava- likult teatavaks tegemisest arvates. Halduskohus tegi otsuse teatavaks 01.06.2012, mis tähen- dab, et HKMS § 181 lg 1 kohaselt oli apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev 02.07.2012. Apellatsioonkaebus saadeti ringkonnakohtusse 03.07.2012 kell 00:52 ning ring- konnakohus kinnitas kättesaamist kell 01:08. Seega ei järgitud apellatsioonkaebuse esitamisel seaduses sätestatud tähtaega. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on üld- juhul vaid objektiivne asjaolu või sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõ- jutada ei saa. HKMS § 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja en- nistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. 8. Kuivõrd HKMS § 71 lg 1 ega ka § 150 ei näe ette võimalike mõjuvate põhjuste ammen- davat loetelu, tähendab mõjuva põhjuse hindamine kohtu diskretsiooniotsuse tegemist. Riigi- kohus on leidnud, et arvutisüsteemis esinev tõrge peab tähtaja ennistamiseks olema selline, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu/ületamatu. Eelkõige võiks selliseks tõrkeks lugeda ootamatu elektrikatkestuse või küberrünnaku (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 18). Lisaks pidas Riigikohus oluliseks, et ennistamist taotlev pool esitaks rikke kohta piisavalt usutavaid tõendeid, sh tõendeid selle kohta, kas ja millal fail koostati ja salves- tati ning kas taotleja kirjeldatud sündmused toimusid (p 16). 9. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja pole eelnevalt kirjeldatud tingimustele vastava arvuti- rikke toimumist piisavalt põhistanud. Kaebaja lisatud büroo IT-juhi õiendis on selgitatud, et serverite töös esines ülekoormust, mistõttu oli meilide väljasaatmine ajutiselt takistatud ja tõenäoliselt oli häiritud kaugjuurdepääsu kasutamine väljaspool maja asuva kasutaja ja büroo süsteemi vahel. Õiendist ei selgu serveri ülekoormatuse täpne aeg ja kestus ega ka põhjus, mistõttu ei saa võtta seisukohta, et tegemist oli erakorralise rikkega. Samuti on kaebaja viida- tud spämmi kuhjumisel tekkinud serveri töö aeglustumine pigem ettenähtav ja serveri jõudlu- se suurendamisel või muude täiendavate abinõude rakendamisel välditav rike. Seega ei saa kaebaja väljatoodut lugeda mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1 tähenduses. 10. Riigikohus tõi eelviidatud lahendis esile, et võimalike tõrgetega tuleb iseäranis arvestada advokaadibürool, kelle asi on arvutisüsteem korraldada selliselt, et sealsed tõrked ei takistaks

3-08-2405 5(5) menetlusdokumentide õigel ajal edastamist. Arvestada tuleb ka sellega, et öisel ajal ei pruugi infotehnoloogiline tugiteenus olla kättesaadav (p 17). 11. Kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-67-06 ei ole käesoleval juhul asjakohane. Nimetatud lahendis väljendatu, mis tänaseks on sisuliselt kajastatud HKMS § 68 lg-tes 2 ja 4, saaks olla asjakohane vaid olukorras, kus advokaat oleks e-kirja kohtule ära saatnud 2. juulil enne kella 24.00, kuid see oleks jõudnud tehnilistel põhjustel kohtusse alles pärast 3. juuli kella 00.00. Sellise olukorraga antud juhul tegemist ei ole, kuna puuduvad andmed, et advo- kaat oleks apellatsioonkaebust saatnud enne 03.07.2012 kella 00.52. 12. Eeltoodud põhjustel jääb kaebaja taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks rahuldamata. 13. HKMS § 187 lg 3 p 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. HKMS § 187 lg 2 teise lause kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse tagastamise tõttu lugeda, et apellat- sioonkaebust Tallinna Halduskohtu 01.06.2012 otsuse peale ei ole esitatud. 14. HKMS § 104 lg 5 p 2 ja lg 8 alusel tuleb Tallinna linna poolt käesolevas haldusasjas apellatsioonkaebuse esitamisega seoses 27.06.2012 tasutud (maksekorraldus nr 25TS2508) riigilõiv 15,97 € Tallinna linnale tagastada.

Virgo Saarmets Silvia Truman Lilianne Aasma