3-12-1371/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Määruse tegemise aeg ja koht

03.09.2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-1371

Haldusasi

M.E.a kaebus Paldiski Linnavalitsuse 23.05.2012 korralduse nr

164 ja 15.06.2012 korralduse nr 187 tühistamiseks ning Paldiski

Linnavalitsuse kohustamiseks algatama Tuule tn 1 kinnistu

detailplaneering.

Menetlusosalised

Kaebaja — M.E.;

Eeldatud vastustaja — Paldiski linn (Paldiski Linnavalitsuse

kaudu);

Eeldatud

kolmas

isik

—

OÜ

Grand

Kapital,

esindaja

pankrotihaldur Hillar Villers; MTÜ Heategevusfond Uus Laine.

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine ja kaebuse

tagastamine

Resolutsioon

1. Tagastada M.E.a kaebus.

2. Jätta korduv esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Määruse ärakiri saata kaebajale.

Edasikaebamise kord

Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu viieteistkümne

päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse punkti 2

peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule

viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. M.E. esitas 02.07.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3–5) Paldiski Linnavalitsuse 23.05.2012

korralduse

nr

tühistamiseks

(tl

6–8),

Paldiski

Linnavalitsuse

15.06.2012

korralduse

nr 187 tühistamiseks (tl 9) ja Paldiski linnas aadressil Tuule tn 1 ehitamiseks välja antud ehitusloa

tühistamiseks ning Paldiski Linnavalitsuse kohustamiseks algatama Tuule tn 1 kinnistu detailplaneering.

Kaebuse kohaselt väljastati pankrotihaldur Hillar Villersile Paldiski Linnavalitsuse 23.05.2012

korraldusega nr 164 projekteerimistingimused Paldiskis Tuule tn 1 kinnistul asuva haiglahoone

rekonstrueerimiseks. Paldiski Linnavalitsuse 15.06.2012 korraldusega nr 187 väljastati MTÜ-le

Heategevusfond Uus Laine ehitusluba Paldiskis Tuule tn 1 kinnistul asuva haiglahoone

rekonstrueerimiseks kirikuks. Nikolai Pitšugin esitas Paldiski Linnavalitsusele 19.06.2012 ehitamise

alustamise teatise, märkides kavandatavaks ehitamise alustamise kuupäevaks 22.06.2012.

Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusaktide andmisel on oluliselt rikutud ehitusseadust (EhS) ja

planeerimisseadust (PlanS). Detailplaneeringu koostamist või selle koostamise tellimist ei tohi

detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda, kui planeeringuga kavandatakse

linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeeritav maa-ala asub linnaehituslikult olulises piirkonnas. Viie

torniga 24 meetri kõrguse kiriku ehitamine Paldiski kesklinnas on oluline muudatus linnaehituslikult

olulises piirkonnas. PlanS kohaselt on uue ehitise ehitamisel kohustuslik algatada detailplaneering, mis on

aluseks ehitusprojektile. Vaidlustatud projekteerimistingimused ja ehitusluba on väljastatud hoone

rekonstrueerimiseks (olemasoleva haiglahoone renoveerimiseks), kuigi tegelikult on Tuule nt 1 kinnistul

asunud hoone lammutatud juba 2007. aastal. Ehitusloa taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid.

2. Kaebaja taotles ka Tuule nt 1 kinnistul ehitustegevuse peatamist ja kinnistul endise olukorra taastamist

esialgse õiguskaitse korras, põhjendades esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust sellega, et kaebaja

elab Paldiskis Tuule tn 2 esimesel korrusel ning projekteerimistingimuste kohaselt on lubatud kaebaja

omandis oleva korteri akende ette ehitada kuni 24 meetri kõrgune hoone, mis eeldatavalt varjab kaebaja

kiriku poole jäävas korteris kogu päevavalguse.

3. 03.07.2012 kohtunõudega küsis kohus esialgse õiguskaitse taotlusele Paldiski Linnavalitsuse

seisukohta.

Paldiski linnavalitsus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on alusetu, kuna kaebus on

perspektiivitu ning võimalik detailplaneeringu nõuete rikkumine iseenesest kaebaja õigusi ei riku.

Kaebusest ei nähtu, et kaebajal oleks õigus keelata naabril püstitada ehitist üle teatud kõrguse, saada

piiramatus mahus loomulikku valgust või keelata kõike, mis võib takistada väljavaadet kinnistult.

Kaebusest ei nähtu ka see, et rekonstrueeritava hoone kõrgusest tulenevalt rikutakse kaebaja õiguslikult

kaitstavat privaatsust. Kaebaja üksnes eeldab, et ehitatav kirik võiks varjata tema päevavalguse.

Ehitusprojekti koostaja on tellinud 05.07.2012 Fassaadiprojekt OÜ-lt insolatsioonianalüüsi, mille kohaselt

kõigi kirikupoolsete akende insolatsiooninäitaja on maksimaalselt võimaliku kestusega 7 tundi ja 44

minutit ja see säilib endisena ka pärast kiriku ehitamist. Seega on kaebaja kartus Tuule tn 2 elamu

korterite insolatsiooni vähenemise ees alusetu. Insolatsiooni pikkus üle 3 tunni on vastavalt EVS

894:2008/A1:2010 „Loomulik valgustus büroo- ja ehitusruumides“ loetud rahuldavaks. Riigikohus

märkis 13.06.2003 otsuses nr 3-3-1-42-03, et Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kehtestatud

„Eluruumidele esitatavate nõuete“ punktis 5 toodud nõue eluruumide piisava loomuliku valgustuse kohta

ei tähenda tingimata 3-tunnise insolatsioonikestuse tagamist eluruumi iga elutoa ja eraldiseisva köögi

aknale. Kohtupraktika on asunud “Eluruumidele esitatavate nõuete” punkti 5 varasema sõnastuse ja

Nõukogude Liidus kasutusel olnud normi SNiP 2.07.01-89 alusel seisukohale, et piisavaks tuleb pidada

olukorda, kus ruumi insolatsioonikestus on 22. aprillil ja 22. augustil vähemalt kolm tundi. Teisest küljest

on Riigikohus tõdenud, et sõltuvalt kohalikest oludest võib insolatsioonikestust vähendada oluliselt alla

kolme tunni. Ehitusloa andmise diskretsioonotsust vastu võttes peab haldusorgan arvestama kõigi

asjaosaliste kõigi kaalukate huvidega ning võimalik õiguste piiramine peab olema proportsionaalne.

„Eluruumidele esitatavate nõuete“ punkti 5 kohaselt peab eluruumi igal elu-, töö-, ja magamistoal ning

eraldi ruumis paikneval köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis tagaks ruumide tuulutamise ning

piisava loomuliku valgustuse. Kaasuses Palover vs Võru Linnavalitsus leidis Riigikohus, et seda sätet

võib muuhulgas tõlgendada sama sätte varasema sõnastuse järgi, mis kehtestas eluruumis vähemalt

3-tunnise insolatsiooninäitaja. Ka fotodelt on visuaalselt näha, et kirik ei varja päikesevalgust. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine kahjustaks oluliselt kolmanda isiku huve, sest ehitustegevuse peatamisega

kaasnevad täiendavad kulutused. Kiriku ehitamine on avalikes huvides.

4. 12.07.2012 määrusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (tl 44–45). Kohus leidis,

et vaatamata esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolule ei ole kaebaja oma oletuslikku õiguste rikkumist

põhjendanud ega esitanud õiguste rikkumise tõendamiseks ühtki tõendit. Samas on kohtule esitatud

Fassaadiprojekt OÜ poolt koostatud insolatsioonianalüüs, millest nähtuvalt säilib kaebaja elumaja

kirikupoolsete akende insolatsiooninäitaja olemasolevana ka pärast kiriku ehitamist. Seega, et kohtu

käsutuses puuduvad tõendatud andmed, mille põhjal saaks järeldada, et kaebaja õigus piisavale

loomulikule valgusele võiks saada rikutud, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Kohus

märkis määruses, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei anna alust pelgalt see, kui vaidlustatud

haldusaktid on objektiivselt õigusvastased, kui need ei riku kaebaja õigusi. Samuti piiraks ehitustegevuse

eesmärgitu peatamine ebaproportsionaalselt Tuule tn 1 kinnistu omaniku õigusi ja huve.

5. 26.07.2012 esitas kaebaja kohtule täiendavad selgitused 14.07.2012 kättesaadud määrusele

haldusasjas nr 3-12-1371. Esitatud selgitustega on kaebaja esitanud täiendavad põhjendused kaebusele

ning taotlenud kohtult teistkordselt esialgse õiguskaitse korras Tuule tn 1 kinnistul ehitustegevuse

peatamist. Ühtlasi loobub kaebaja endise olukorra taastamise nõudest, kuid taotleb detailplaneeringu

algatamist või linnapargi planeeringuala laiendamist Tuule tn 1 kinnistule. Kaebaja palus kohtul

pikendada ringkonnakohtusse edasikaebamise tähtaega seoses halduskohtule täiendavate selgituste

andmisega.

Kaebaja märgib täiendavates selgitustes, et kui hoone ehitatakse praegustel tingimustel valmis, pole

kaebaja õigusi enam kohtuotsusega võimalik kaitsta. Ehitatakse ebaseaduslikult ja läbimõtlemata,

PlanS-ga kaebajale ettenähtud seaduslikku õigust eirates. Kaebajal on õigus elada linnas, kus täidetakse

Eesti Vabariigi seadusi. Riivatud on kaebaja õiglustunnet, kuna linnavolinikud ja linnavalitsuse liikmed

juhivad linna võltsitud dokumentide alusel. Piiratud on kaebaja seaduslikku õigust olla kaasatud avaliku

ruumi planeerimisel. Kohalik omavalitsus ei anna infot kaebaja naaberkinnistutel kavandatavate ja

tehtavate tegevuste kohta, kaebajal pole võimalik kaitsta oma õigusi ja pole täidetud kaebaja õigus olla

informeeritud. Algatatud on Linnapargi kinnistu detailplaneering ja pole teada, mismoodi muutub kaebaja

elukeskkond kui need planeeritud ja planeerimata tegevused koos realiseeritakse, sest Linnapargi

planeeringut pole avalikustatud. Tuule tn 1 planeering aga puudub. Analüüsimata on müratase kaebajale

kuuluvas korteris. Kaebajal on kaasasündinud südamerike ja ta ei talu puhkepäevade hommikul vastu

oma akent kirikukellade löömist.

Paldiski linnavolinikud ja linnavolikogu liikmed on enda isiklikes huvides korruptiivselt ja teiste inimeste

õigusi rikkudes ära kasutanud oma ametiposte selleks, et kindlustada järgmistel valimistel hea

valimistulemus. Ehituse peatamine ei ole kinnistu omaniku õiguste ebaproportsionaalne piiramine,

kuivõrd kinnistu omanik MTÜ Heategevusfond Uus Laine juhataja Nikolai Pitšugov teadis Paldiski

linnavolikogu esimehena, et valeandmete esitamine ja selle alusel saadud kehtetu ehitusloa põhjal

ehitamise alustamine on tema teadlik risk pahauskse tegevuse tõttu. Kulutusi tõendatakse

kuludokumentidega mitte peatöövõtja tõendiga, mistõttu ei saa ehitaja tõendit tehtud kulutuste kohta võtta

tõsiselt. Paldiski Linnavalitsus on vastuses kaebaja taotlusele keskendunud ainult võimalikule

päikesevalguse vähenemisele, jättes tähelepanuta kaebuse esitamise muud põhjused. Sisulist ja põhjalikku

analüüsi kiriku ehitamiseks pole enne ehitamise alustamist tehtud, sest insolatsioonianalüüs on tehtud

alles pärast kaebuse esitamist. Paldiski linnavalitsus on küll taotlenud terve hulga kinnistuid riigilt tasuta

linnale sotsiaalobjektide tegemiseks aga tegelikult pole linnas ühtegi kino, teatrit, kultuurimaja,

tantsusaali, noortemaja ega huvikeskust ja linnale antud kinnistud on enamasti sattunud linnajuhtide või

nende firmade kätte. Endise allveelaevnike õppekeskuse hoone kohal, mille linnapea Kaupo Kallas taotles

noortekeskuseks, laiub nüüd Paldiski Tehnopark, mille huvisid esindab Paldiski linnavolikogu esimees

Nikolai Pitšugov. Teadmata on, millised kinnistud olid kiriku ehitamiseks arutlusel, kes ehitamise

asukoha ja mille alusel otsustas. Kaebajale Paldiski linnavalitsusest kiriku projekti koopiat ei väljastatud.

Projekteerija Hendrikson ja Ko vastas kaebajale, et projekt pole veel valmis, kuid lähipäevil antakse see

MTÜ-le üle ning kolmandatele isikutele pole projekteerijal lepingu järgi õigust kiriku projekti väljastada.

Ehitus käib aga juba hoogsalt. Paldiskis on juba muinsuskaitselise väärtusega Õigeusu kirik olemas.

Avalikes huvides oleks ehitada kultuurimaja, noorte huvikeskus või olemasolev Õigeusu kirik korda teha.

Kui valimisliit ja MTÜ heategevusfond Uus Laine kannavad sama nime ja sama logo ning volikogu

esimees ei esinda mitte Paldiski linna, vaid MTÜ-d, on tegemist valimisliidu Uus Laine varjatud

rahastamisega.

6. 29.08.2012 määrusega jättis kohus 26.07.2012 esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, paludes kaebajal

tasuda esialgse õiguskaitse taotluselt ettenähtud riigilõiv. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale, et ei saa

esialgse õiguskaitse määruse vaidlustamiseks ettenähtud 15-päevast tähtaega pikendada, kuna märgitud

edasikaebetähtaeg tuleneb seadusest. Kohus selgitas kaebajale edasikaebevõimalusi ja juhtis kaebaja

tähelepanu sellele, et kohus võib jätta läbi vaatamata taotluse, mis on juba sama kohtu poolt varasemalt

lahendatud ning taotlus on esitatud varasema avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel.

7. 02.09.2012 tasus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu.

8. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud

taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse

õiguskaitse funktsiooniks on seega põhivaidluse tulemuse efektiivsuse tagamine. Teisisõnu peaks esialgse

õiguskaitse kohaldamine ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse lahendamine ei ole kaebaja jaoks

tulemuslik. Sellega on esialgse õiguskaitse esmaseks ülesandeks kindlustada vaieldavad õiguspositsioonid

põhivaidluse ajaks, tagades kohtuvaidluse ajaks õigusrahu.

Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning

hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse

vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Sisuliselt saab kohus taotlust lahendada aga

vaid juhul, kui täidetud on teatud menetluslikud lubatavuse eeldused. Taotlus on aga lubatav eelkõige siis,

kui kohtule on esitatud HKMS §-s 250 sätestatud nõuete kohane taotlus ning kaebajal on esialgse

õiguskaitse vajadus. Arvestada tuleb veel ka muude üldiste lubatavuse eeldustega, milleks muuhulgas on

HKMS § 55 lõikest 3 tulenev keeld esitada samadel asjaoludel ja samal alusel korduvat taotlust. Kui

esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, saab kohus selle läbi vaatamata jätta.

9. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kuna kaebajal puudub õigus

antud kaebusega halduskohtu poole pöördumiseks.

9.1 Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud projekteerimistingimusi ning ehitusluba väljastavaid

korraldusi, leides, et väljastatud ehitusloa alusel ehitatakse ebaseaduslikult ja läbimõtlemata, eirates

PlanS-ga kaebajale ettenähtud seaduslikku õigust olla planeerimismenetlusse kaasatud. Halduskohtuliku

kaebeõiguse üldregulatsiooni sisaldavast HKMS § 44 lõikest 1 tuleneb, et kaebusega võib halduskohtusse

pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Üldjuhul näevad ka eriseadustes paiknevad erisätted

kaebeõiguse kohta ette, et kohtusse võib pöörduda isik, kes leiab, et rikutud on tema õigusi või piiratud

tema vabadusi. Kui eriseadustes ei ole ette nähtud, kes võib halduskohtusse kaebuse esitada, juhindutakse

samuti HKMS § 44 lõikest 1. Seega, PlanS § 26 lõikest 1 tulenev subjektiivsete õiguste riivest sõltumatu

igaühe kaebeõigus planeeringu vaidlustamiseks ei laiene ehitusloa vaidlustamisele ning selle osas tuleb

juhinduda HKMS § 44 lõikest 1. Seetõttu ei pea kohus käesolevas kaebuses ja selle täiendustes

sisaldavaid väiteid avalike huvide realiseerimise kohta asjakohaseks.

9.2 PlanS § 9 lg 2 punkti 2 kohaselt on detailplaneeringu üheks ülesandeks krundi ehitusõiguse

määramine, millega sama paragrahvi lõike 4 kohaselt määratakse kindlaks järgmised küsimused: krundi

kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil,

hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus. Detailplaneeringu

koostamise kohustuse puudumise korral on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava

ehitusprojekti aluseks projekteerimistingimused (EhS § 19 lg 1 p 2). Konkreetse ehitustegevusega

seonduvat reguleerib aga ehitusluba, mis EhS § 22 lõike 1 kohaselt annab õiguse püstitada ehitusloale

märgitud maaüksusele või veekogusse ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi, laiendada

ehitusloale märgitud ehitist või selle osa, rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa või

lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Detailplaneeringu menetlusse puutuvad otsused või

detailplaneeringut kehtestav otsus ja ehitusluba on erineva eesmärgi ja reguleerimisesemega haldusaktid.

Seega ei saa ehitusloa andmise menetlust samastada planeerimismenetlusega ning võimaliku

planeeringumenetluse nõuet rikkuva ehitusloa väljastamist planeerimismenetluses tehtava otsusega.

Detailplaneeringu kohustusega aladele ilma planeeringumenetluse läbimiseta väljastatud ehitusluba ei

anna kaebajale iseenesest alust projekteerimistingimuste ja ehitusloa vaidlustamiseks. Vastupidine

tõlgendus viiks sisuliselt järelduseni, et ehitusloa tühistamist võivad halduskohtus taotleda kõik, kes

leiavad, et see on vastuolus kehtiva planeeringuga või PlanS-ga. Selline järeldus lahkneks aga oluliselt

HKMS §-s 44 väljendatud halduskohtumenetluse põhimõttest, mille kohaselt isiku subjektiivsete õiguste

rikkumisest sõltumatu kaebeõigus saab olla üksnes seaduses otse ette nähtud erand. Kohus möönab, et

juhul, kui ehitusluba väljastatakse detailplaneeringu kohustusega alale ilma planeeringumenetluse

läbimiseta, võib olla raskendatud praktikas PlanS § 1 lõikes 2 väljendatud eesmärgi realiseerumine,

milleks on tagada, et ruumilise planeerimise ja ehitamise tingimused arvestaksid võimalikult paljude

ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve. See tuleneb aga asjaolust, et planeeringu kehtestamise otsuste suhtes

ettenähtud erandlikku igaühe kaebeõigust ei ole seadusandja laiendanud ehitusloa menetluse ega

ehituslubade vaidlustamisele.

9.3 Kaebaja on märkinud, et ehitatav kuni 24 meetri kõrgune hoone varjab eeldatavasti kaebaja kiriku

poole jäävas korteris kogu päevavalguse ning kaebaja ei talu kaasasündinud südamerikke tõttu

puhkepäevade hommikul vastu oma akent kirikukellade löömist.

Kohus selgitab puhta keskkonna säilimise õigusega seoses, et iseseisev subjektiivne õigus saab kujuneda

siis, kui õiguslikult on fikseeritavad sellist keskkonda iseloomustavad näitajad ja igaühe talumiskohustus

keskkonnamõjurite suhtes. Kehtivast õigusest ei ole aga tuletatav isiku õigus keskkonnanäitajate

piirväärtusi mitteületavate häiringute ärahoidmiseks. Iseenesest ei keela asjaõigusseaduse (AÕS)

3. peatüki 3. jao 2. jaotise sätted naabrite valguse levimist piiravate ehitiste püstitamist. Kaebaja kui

naabri õigusi saaks rikkuda üksnes elukeskkonna muutmine ulatuslikul määral. Kohtule esitatud

insolatsiooni analüüsist selgub, et Tuule tn 2 elumaja kirikupoolsete akende insolatsiooni näitaja säilib

olemasolevana ka pärast kiriku ehitamist. Kaebaja oma oletuslikke hirme valguse vähenemise osas

mistahes tõenditega põhistanud ei ole. Kaebusest ei nähtu, et kaebajale kuuluks servituudist tulenev õigus

keelata naabril püstitada ehitist üle teatud kõrguse või saada piiramata mahus loomulikku valgust.

Kaebusest ei nähtu, et rekonstrueeritava hoone kõrgusest tulenevalt oleks rikutud ükski kaebaja

õiguslikult kaitstav õigus. Kaebuse toodud võimalike negatiivsete mõjude olemus ja intensiivsus ei ole

selline, millega saaks kaebajale kaasneda kehtiva seadusega kaitstav omandiõiguse riive.

Kohus rõhutab, et pelgalt miljöö (kirikukellade löömine nädalavahetuse hommikul) säilimine pole

subjektiivne õigus, mida ehitusloa tühistamise menetluses saaks kaitsta. Ehitusloa tühistamiseks saab

naaber esitada kohtule kaebuse omandiõiguse kaitseks. Kaebaja ei ole viidanud kuidas rikub kirikukellade

löömine nädalavahetuse hommikul kaebaja omandiõigust. Kaebaja ei ole ka esile toonud, kas ja mil

määral kirikukelladest tulenev müra ületaks kehtivast õigusest tulenevaid piirmäärasid või muudaks

elukeskkonda kiriku läheduses sedavõrd, et saaks endast kujutada kaebaja subjektiivsete õiguste

rikkumist. Üksnes üldsõnalised põhistamata väited õiglustunde riivamisest ning elukorralduse või

terviseseisundi muutumisest elukoha läheduses toimuva ehitustegevuse tõttu või ehitustegevuse

tulemusena rajatud hoone tõttu ei anna kaebajale kaebeõigust iseenesest.

9.4 PlanS § 10 lõike 1 kohaselt võib iga isik teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Selline

ettepanek tehakse kohalikule omavalitsusele ja ettepaneku menetlemine on kohaliku omavalitsuse

kohustus. Ettepaneku esitamisega ei kaasne samas vältimatult detailplaneeringu menetlemise algatamine,

kuivõrd kohalik omavalitsus võib planeeringu koostamise algatamisest ka keelduda. Kaebajal on õigus

detailplaneeringu algatamiseks kohustamiskaebusega halduskohtu poole pöörduda alles pärast seda, kui

kohalik omavalitsus on detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldunud. Antud juhul ei nähtu

kaebusest, et kaebaja oleks Tuule tn 1 kinnistu detailplaneeringu algatamise taotlusega kohaliku

omavalitsuse poole pöördunud ega nähtu ka omavalitsuse keeldumist. Seega puudub kaebajal ka Tuule tn

1 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise kohustamiseks kaebeõigus.

10. Kui kaebuse aluseks olnud asjaolude õigsust eeldades puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, võib

kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel selle esitajale tagastada.

11. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et antud juhul on kaebeõigus välistatud, kuivõrd kohtulikult saab

isikut kaitsta subjektiivsete õiguste rikkumise ning olulise puutumuse korral. Kohtulikult kaitstavate

subjektiivsete õiguste rikkumise võimatuse tõttu tuleb kaebus tagastada. Kohus tagastab kaebuse selle

esitajale HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel.

12. Kuivõrd kaebus tagastatakse kaebeõiguse ilmselge puudumise põhjendusel, jätab kohus esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Tasutud riigilõiv vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 2 tagastamisele

ei kuulu.

Aili Maasik

Kohtunik