2-09-1276/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. september 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-09-1276

Tsiviilasi

M.J.

hagi

Eesti

Vabariigi

vastu

(Haridus-

ja

Teadusministeeriumi

kaudu)

distsiplinaarkaristuste

tühistamiseks, tööle ennistamiseks ja keskmise palga

saamiseks töölt sunnitud aja eest ning saamata palga ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

351 333,30 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.J. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): M.J. (isikukood: XXXXXXXXX),

esindaja Arvo Joasoo

Vastustaja

(kostja):

Eesti

Vabariik

(Haridus-

ja

Teadusministeeriumi kaudu)

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Maakohtu 10. jaanuari 2012 otsus muutmata.

Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus M.J.

kanda.

2

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. M.J. esitas hagi Eesti Vabariigi vastu (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu)

distsiplinaarkaristuste tühistamiseks, tööle ennistamiseks ja keskmise palga saamiseks töölt

sunnitud aja eest ning saamata palga ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt töötas M.J. 28.06.1993 sõlmitud töölepingu alusel

Võrumaa Kutsehariduskeskuses (edaspidi VKHK) õpetajana täistöökohaga üldharidusainete

õpetamisel. Kuigi hageja töölepingusse on ametinimetusena kantud kutseõpetaja, töötas ta

tegelikult üldharidusainete õpetajana. Nimetatud õpetajate kutsekvalifikatsiooni nõuded on

erinevad. M.J. omab kõrgharidust, mis on võrdsustatud magistrikraadiga. Kostja on kohaldanud

hagejale palga maksmisel pedagoogi palgamäära, kuid oleks pidanud kohaldama kraadiga

pedagoogi palgamäära. Sellega seoses on kostja alates 01.09.2005 maksnud hagejale vähem

palka.

Kostja esitas hagejale töölepingu tingimuste muutmise projekti, mille kohaselt oli hageja

töökoormus alates 01.10.2007 0,583, tööaeg 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas, palgamäär 9000

krooni ja põhipalk 5250 krooni. Hageja muudetud töölepingut ei allkirjastanud, kuid vaatamata

sellele maksis kostja temale alates 01.10.2007 palka 5250 krooni kuus ning alates 01.01.2008

seoses uue palgamäära kehtestamisega 6300 krooni kuus.

Hageja suhtes osalise tööaja rakendamine on vastuolus töölepinguseaduse (TLS) § 68 lg-ga 1 ja

§-ga 69. Tegelikult ei toimunud hageja töökoormuse ja tööaja vähenemist. Kostja on vähendanud

hageja poolt õpetatavates ainetes loengute ja praktikumide tunde, suurendades õppurite iseseisva

töö mahtu, mistõttu on suurenenud õpetaja töömaht üliõpilaste iseseisva töö juhendamisel ja

konsulteerimisel. Kuna kostja rakendas hagejat tööle üle 4-tunnise tööpäeva kestuse, oleks ta

pidanud tasustama 4 töötundi ületavad töötunnid ületundidena. Tegelikkuses ei ole kostja seda

teinud.

Tuginedes palgaseaduse (PalS) §-le 4, TLS §-dele 16, 18 ja 49 lg-le 1 nõudis hageja alates

01.09.2005 kuni töölepingu lõpetamiseni 30.11.2011 vähemmakstud palga summas 7 924,28

eurot ning saamatajäänud palga, puhkusetasu ja ületunnitöö eest summas 30 897,70 eurot kostjalt

väljamõistmist. Samuti taotles hageja intresside väljamõistmist saamata palgalt ja puhkusetasult.

Intressidena eeltoodud summadelt (0,5 % päevas) on hageja arvestanud kuni 30.11.2011

vastavalt 56 481,22 eurot ja 223 076,13 eurot.

Hageja taotles 29.05.2008 käskkirja nr 1-e tühistamist, millega talle määrati distsiplinaarkaristus.

Karistuse aluseks oli tööülesannete regulaarne täitmata jätmine ning tööandja korralduste

täitmata jätmine. Rikkumistena on kirjeldatud ärijuhtimise õppetooli koosolekutelt puudumist

3

09.01.2008, 29.01.2008 ja 13.02.2008; puudumist 30.01.2008 õppenõukogust, mitteosalemist

09.05.2008 Olustveres toimunud õpetajate metoodilisel konverentsil ja 14.05.2008 toimunud e-

õppe töökoosolekul. Hageja ei ole oma töökohustusi tahtlikult rikkunud.

Hageja taotles 30.05.2008 käskkirja nr 131-k tühistamist, millega kostja otsustas mitte maksta

hagejale

lisatasu

töö

tulemuslikkuse

eest

alates

01.06.2008

seoses

määratud

distsiplinaarkaristusega. Tulemustasu mittemaksmine ei ole põhjendatud, sest hageja on

vaidlustanud distsiplinaarkaristuste määramise ja VKHK palgaeeskirja p 15 kohaselt makstakse

tulemustasu eelneva aasta töötulemuste alusel. Distsiplinaarkaristusele tuginedes selle

mittemaksmine on alusetu.

Hageja taotles 22.09.2008 käskkirja nr 4-e tühistamist. Käskkirjast ei selgu, mida on hageja

väidetavalt rikkunud.

Hageja taotles 11.12.2008 käskkirja nr 7-e tühistamist, millega lõpetati distsiplinaarkaristusena

hagejaga sõlmitud tööleping. Hageja taotles ka enda tööle ennistamist. Nimetatud käskkirjast ei

selgu rikkumisi, mis on hageja väidetavalt toime pannud. Hagejale ette heidetav

„Klassipäevikute täitmise juhendi“ ja Kooli õppekorralduse eeskirja“ rikkumine on alusetu.

Hageja viis läbi õppetööd rakenduskõrgharidusõppes, kus ei kohaldata õppetöö päeviku täitmise

nõuet. Käskkirjas kirjeldatud ainekaartide nõuete rikkumise süüdistus ei ole konkreetne,

õppekava „Arvutiteenindus“ oli põhihariduse baasil õpetatav uus õppekava, mille mooduli

„Erialane matemaatika“ õpetamist alustati 2008 septembrist. Hageja ei saanud ainekaarti täita

enne õppekava kehtestamist. Hageja ei saanud rikkuda „Kooli õppekorralduse eeskirja“ p 5.7 ja p

5.3.8, sest hageja ei ole viidatud punktides sätestatud rikkumise subjektiks. Hageja taotles

sunnitud töölt puudumise aja eest alates 12.12.2008 saamatajäänud palga väljamõistmist

täiskohaga “kraadiga õpetaja“ palgaastme järgi. 30.11.2011 seisuga moodustab saamata jäänud

palk 29 763,97 eurot.

Hageja taotles anda karistusõiguslik hinnang isikute tegevusele, kes on süüdi hageja poolt

õpilasele pandud hinde võltsimises ja kostja tegevuse kohta, kes kasutades ära oma

ametiseisundit, kohustas hagejat osalema tasemetöö läbiviimisel, mis ei olnud seaduslik ega

vastanud õpilaste haridustasemele.

2. Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) vaidles hagile vastu.

Vastuväidete kohaselt on hageja nõue magistrikraadile vastava palga maksmiseks enne

07.09.2006 esitatud nõude osas aegunud ja kostja taotles aegumise kohaldamist. Kostja vaidles

nõudele ka sisuliselt vastu. VKHK palgaeeskirja järgi makstakse vastavalt palgaastmele 8 palka

kraadiga pedagoogile, s.o pedagoogidele, kellele on omistatud magistri- või doktorikraad, mitte

neile, kelle kvalifikatsioon on loetud vastavaks magistri- või doktorikraadile. Hagejale omistatud

kutsekvalifikatsiooni võib lugeda vastavaks magistrikraadile, kuid temale ei ole omistatud

magistrikraadi. Seetõttu on temale makstud töötasu 7 palgaastme järgi.

Hageja on töötanud kutseõpetajana, mitte üldharidusainete õpetajana. Kutsekoolis töötavad kõik

õpetajad kutseõpetajatena. Kostja on teinud hagejale ettepanekuid töökoormuse vähendamiseks

ja töölepingu muutmiseks, sest 2007/2008 õppeaasta planeerimisel ilmnes, et matemaatika tunde

arv jääb alla ametikoha täiskoormuse. Hagejale tehti ettepanek hakata õpetama lisaks

informaatika valdkonnas, kuid hageja keeldus end sel alal täiendamast. Kostja tegi 31.08.2007

hagejale kirjaliku ettepaneku töölepingu muutmiseks töötamiseks koormusega 0,583 täistööajast

õppekoormusega 420 õppetundi õppeaastas. Hageja keeldus sellele teatele alla kirjutamast, kuid

hageja kirjutas alla õppekoormuslehele 12.09.2007, milles oli näidatud õppetundide arv aastas

420. Reaalselt asus hageja tööle osalise tööajaga ning ei nõudnud endiste töötingimuste

taastamist.

4

Hageja väide, et tööaeg tegelikkuses ei vähenenud, ei vasta tõele. Õppijate arv mitmel õppekaval

ei täitunud või oli väike, mistõttu toimusid õppeainete matemaatika ja majandusmatemaatika

auditoorsed tunnid kahel õppekaval õppijatele üheaegselt. Õppurite iseseisva töö juhendamine ei

kuulu auditoorse töö hulka, vaid õpetaja üldtööaja hulka. Hageja õppetundide arv vastas

töölepingule ja ületunde ei tekkinud. Auditoorse õppetöö arvestamisel tuleb aluseks võtta

õppetööpäevikutes märgitu, mis ühtib tunniplaanidega, hageja töömaht ei vastanud nendest

tulenevalt täistööaja koormusele.

Hagejale 29.05.2008 käskkirjaga nr 1-e määratud distsiplinaarkaristus ja 30.05.2008 käskkirjaga

nr 131-k lisatasu maksmise tühistamine alates 01.06.2008 on õiguspärased. Hagejat on

distsiplinaarkorras karistatud noomitusega 09.05.2008 ja 14.05.2008 toime pandud töökohustuste

rikkumise eest. 09.01.2008, 29.01.2008, 30.01.2008 ja 13.02.2008 toimunud koosolekutelt

puudumistele on karistuse määramise käskkirjas osundatud vaid karistamise põhjendamiseks, et

karistust ei ole määratud ühekordse ja tühise õigusrikkumise eest. Hageja kohustus osaleda

VKHK poolt korraldatud täiendõppe kursustel ja muudel üritustel tulenes tema alates 01.09.2001

kehtivast töölepingu p-st 6.2.2. 09.05.2008 toimunud konverentsist osavõtt oli kohustuslik

kõigile õpetajatele, kellel sel ajal õppetööd ei olnud. Hageja puudus konverentsilt ilma, et oleks

teatanud sellel osalemist takistavatest põhjustest. Hageja ei osalenud 14.05.2008 koolis toimunud

e-õppe töökoosolekul, kuigi ta oli koosoleku toimumise andmetega tutvunud.

Hagejale lisatasu mittemaksmise aluseks alates 01.06.2008 on temale eelnevalt määratud

distsiplinaarkaristus. Vastavalt VKHK palgaeeskirja p-le 17.4 ei maksta preemiat ja tulemuslisa

töötajale, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud või kustutatud.

Hagejale distsiplinaarkaristuse määramine VKHK direktori 22.09.2008 käskkirjaga nr 4-e on

õiguspärane, kuna hageja oli rikkunud kutseõpetaja ametijuhendit, VKHK sisekorraeeskirja ja

töölepingut. Kohustuste rikkumine seisnes klassipäevikute rikkumises ja selle kohta selgituste

andmisest keeldumises ning 25.08.2008 toimunud arenguvestlusele mitteilmumises ning

direktori korralduse mittetäitmises ilmuda 28.08.2008 personaalvestlusele. Klassipäevikute

rikkumine seisnes päevikutesse tehtud kannete parandamises. Parandused ei vastanud

tunniplaanile ja hageja ei ole paranduste kohta mingit selgitust esitanud.

Hagejale 11.12.2008 VKHK direktori käskkirjaga nr 7-e määratud distsiplinaarkaristus, st

töölepingu lõpetamine, on õiguspärane. Hageja karistamise aluseks on tema poolt 03.12.2008

toime pandud töökohustuste rikkumine. Hagejat kohustati viibima mooduli „Erialane

matemaatika“ tasemetöö läbiviimise ja hindamise juures mitte komisjoni liikmena. Hageja ilmus

küll 03.12.2008 tasemetöö läbiviimise ruumi, kuid teatas, et ta ei soovi osaleda tasemetöö

läbiviimisel ning tööde kontrollimisel ja hindamisel. Samuti teatas ta õppuritele, et nad on

võimelised tasemetöö ülesannetest lahendama vaid osa ning tulemused on halvad. Seejärel võttis

ta omavoliliselt kaasa ühe töö eksemplari ja viis selle klassiruumist välja. Viies töö klassiruumist

välja, rikkus hageja „Kooli õppekorralduse eeskirja p-id 5.7 ja 5.3.8.“

11.12.2008 käskkirjas nr 7-e on hagejale süüks arvatud tema poolt täidetud ainekaartide

mittevastavus kooli õppekavadele. Õppekava „Arvutiteenindus“ on kantud Eesti Hariduse

Infosüsteemi (EHIS). 28.08.2008 allkirjastas hageja töölepingu lisa õppekava „Arvutiteenindus“

mooduli „Erialane matemaatika“ õpetamiseks, avaldamata sealjuures, et ta ei tunne nimetatud

õppekava või mooduli sisu.

Kostja taotles kohaldada aegumist ka hageja nõudele seoses töötingimuste muutmisega

saamatajäänud palga ja viivise väljamõistmiseks ning hageja nõudele palga ja puhkusetasu

arvestamiseks ületunnitöö eest ning intresside väljamõistmiseks ületunnitöö palgalt ja

puhkusetasult, kuna see nõue on esitatud alles 11.11.2011 kohtuistungil.

5

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu

Maakohus

jättis

10. jaanuari

2012

otsusega

rahuldamata

M.J.

hagi

distsiplinaarkaristuste tühistamiseks, tööle ennistamiseks ja keskmise palga saamiseks töölt

sunnitud puudumise aja eest ning saamata palga ja viivise väljamõistmiseks. Maakohus tühistas

osaliselt Võrumaa Kutsehariduskeskuse 30.05.2008 käskkirja nr 131-k M.J. le määratud lisatasu

töö tulemuslikkuse mittemaksmise kohta alates 01.06.2008, lugedes lisatasu äravõtmise alguse

ajaks 02.06.2008. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja lisatasu 01.06.2008 eest

summas 2,30 eurot. Maakohus jättis M.J. nõuded karistusõigusliku hinnangu andmiseks isikute

tegevusele seoses üliõpilase hinde muutmisega läbi vaatamata. Maakohus kohaldas aegumist

hageja nõudele palga ja intresside väljamõistmiseks ületunnitöö eest. Maakohus jättis

menetluskulud hageja kanda.

Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt on VKHK ja hageja vahel sõlmitud tööleping nr 10,

mille kohaselt hageja asub tööle 1.0 kutseõpetaja ametikohal. Vastavalt lepingu p-le 2.2 on

töötaja tööülesannete üksikasjalik kirjeldus VKHK õppekorraldus- ja töösisekorraeeskirjades

ning kutseõpetaja ametijuhendis, millega töötaja on tutvunud.

Hageja on lõpetanud E. Vilde nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi täieliku kursuse

matemaatika erialal ning talle on 29.06.1982 antud matemaatika õpetaja kvalifikatsioon.

Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määruse „Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20.augustit

1991.a. antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus“ § 5 järgi loetakse magistrikraadile

vastavaks NSV Liidu haridussüsteemis saadud spetsialisti diplom kõrgema kutsekvalifikatsiooni

omandamise kohta. Vaidlust ei ole, et M.J. on omandanud kõrgema kutsekvalifikatsiooni

matemaatika erialal. See annab temale õiguse töötada ameti- ja töökohtadel ning õpingute

jätkamisel, kui töötamise või edasiõppimise eelduseks on magistrikraadi omamine. Maakohus

leidis, et hageja kvalifikatsiooni vastavus magistrikraadile ei ole identne magistrikraadi

andmisega. Seega ei rikkunud kostja hageja õigusi, kohaldades hagejale palga arvestamisel

VKHK palgaeeskirja lisa 1 alusel pedagoogi ametikohale vastavat palgaastet 7.

Hageja pidi oma õiguste rikkumisest töölepingu tingimuste muutmise näol seoses õppekoormuse

vähenemisega teada saama 31.08.2007, kui ta sai teate selle kohta, et M.J. töölepingu tingimusi

muudetakse alates 01.09.2007 selliselt, et õppekoormus on 420 tundi ning ametikoha suurus

0,583. Vaatamata asjaolule, et hageja on keeldunud teadet 31.08.2007 allkirjastamast, on ta

05.09.2007 saatnud VKHK direktorile kirja, milles kinnitab teate kättesaamist ja sellega

mittenõustumist. Maakohus leidis, et hageja saamata jäätanud töötasu ja viivise väljamõistmise

nõude esitamise tähtaeg oli individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg 2

kohaselt (enne 01.07.2009 kehtinud redaktsioonis) kolm aastat. Kuigi hageja poolt esitatud

saamatajäänud palga nõude aluseks on hagiavalduse kohaselt asjaolu, et tööandja ei olnud

õigustatud töötaja nõusolekuta töölepingut muutma, tuleb nõude esitamisele kohaldada siiski

ITVS § 6 lg 2 sätestatud kolme aastast tähtaega, sest hageja poolt taotletav tulemus on

saamatajäänud töötasu väljamõistmine. 2007 septembrikuus säilitati M.J. le vastavalt VKHK

direktori käskkirjale nr 217-k senine töökoormus ja töötasu, seega algas nõude aegumise 3-

aastane tähtaeg alates 01.10.2007 ning nõue ei olnud selle esitamise ajal aegunud.

Hagejaga sõlmitud töölepingut muudeti 2007, seetõttu kuulub kohaldamisele enne 01.07.2009

kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seadus. Kuna ei toimunud töölepingu muutmist poolte

kokkuleppel, siis tuleb hinnata, kas VKHK-l oli alus muuta töölepingut ühepoolselt. Kohus on

seisukohal, et õppekoormuse vähenemine, mis oli tingitud asjaolust, et õppijate arv mitmel

õppekaval ei täitunud või oli väike, mistõttu toimusid õppeainete matemaatika ja

majandusmatemaatika auditoorsed tunnid kahel õppekaval õppijatele üheaegselt, oli

põhjendatud aluseks hageja töörežiimi muutmiseks selliselt, et temale ei olnud võimalik enam

kindlustada täiskoormusega tööd. Asjaolu, et auditoorsete tundide arvu vähenemisel suurenes

6

hageja töömaht õpilaste iseseisva töö juhendamisel, on tõendamata. Maakohus leidis, et hageja

töölepingu muutmine ei hõlma tema palgatingimuste muutmist. Hageja palgamäära töölepingu

tingimuste muutmisel ei muudetud, sõltuvalt ametikoha suurusest 0,583 muutus töötaja põhipalk.

Maakohus leidis, et kostja oli õigustatud enne 01.07.2009 kehtinud TLS § 64 lg 1 alusel muutma

ühepoolselt hageja töölepingu tingimusi seoses töö ümberkorraldamisega ning kui hageja sellega

ei nõustunud, oli tal õigus nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel.

Kuigi hageja väljendas oma kirjalikus avalduses 05.09.2007 oma mittenõustumist töökoormuse

vähendamisega 2007/2008 õppeaastal, ei soovinud ta töölepingut siiski lõpetada, vaid jätkas

tööd. Ta allkirjastas 12.09.2007 õppekoormuste tabeli, milles oli tema aastakoormusena

määratletud 420 tundi, mis vastas muudetud töölepingu tingimustele. Kuna hageja ei esitanud

töökorralduses tehtud muudatuste tõttu avaldust töölepingu lõpetamiseks enne 01.07.2009

kehtinud TLS § 82 lg 1 alusel ja jätkas töötamist muudetud töölepingu tingimustel, saab teha

järelduse, et ta aktsepteeris töölepingu muutmist. M.J. ei ole tõendanud ka töötamist suurema

koormusega, kui muudetud töölepingu tingimustes oli ette nähtud. Saamatajäänud palka hakkas

hageja nõudma alles 2008 juunikuus, mida võib seostada tema distsiplinaarkorras karistamisega

29.05.2008 ja lisatasu mittemaksmisega 30.05.2008 käskkirja nr 131-k alusel. Maakohus leidis,

et töölepingu tingimuste muutmine ei olnud seadusevastane, mistõttu puudub alus nõuda enne

01.07.2009 kehtinud TLS § 69 lg 1 alusel saamatajäänud töötasu maksmist.

Nõude ületunnitöö eest tasu saamiseks esitas hageja esmakordselt kohtule viimasel kohtuistungil

01.12.2011. Ületunnitöö eest tasu nõue on esitatud ITLS § 6 lg-s 3 (alates 01.07.2009 kehtivas

redaktsioonis) sätestatud kolmeaastast nõude esitamise tähtaega rikkudes, mistõttu on aegunud.

Maakohus kohaldas kostja taotlusel nõude suhtes aegumist.

Maakohus leidis, et M.J. karistamine noomitusega 29.05.2008 käskkirja nr 1-a alusel oli

põhjendatud. Hageja distsiplinaarkorras karistamise ajal kohaldati töötajate distsiplinaarvastutuse

seaduse (TDVS) § 1 alusel osundatud seadust ka töölepingulistele suhetele. Distsiplinaarkaristus

on vormistatud TDVS § 11 kohaselt. Hageja poolt süüteo toimepanemine töökohustuste

täitmatajätmise näol, mis seisnes olulistelt koosolekutelt ja üritustelt puudumises, on tõendatud.

Kohustus osaleda VKHK poolt korraldatud täiendõppe kursustel ja muudel üritustel on töötaja

kohustusena sätestatud töölepingu p-s 6.2.2. Hageja käitumine oli süüline, sest olles üritustest

teadlik, ei osalenud ta neis mõjuva põhjuseta. Mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada asjaolu, et

kostja ei olnud konkreetselt määratlenud, millistest üritustest ta peab osa võtma, arvestades tema

suhtes rakendatud osalist töökoormust. Hagejal oli võimalus eelnevalt taotleda mitteosalemist

konkreetsest üritusest, kui tal olid selleks mõjuvad põhjused. Hageja ei ole seda teinud.

Maakohus leidis, et puudub alus kostja käskkirja nr 131-k tühistamiseks, millega kostja otsustas

mitte maksta hagejale lisatasu töö tulemuslikkuse eest alates 01.06.2008 seoses määratud

distsiplinaarkaristusega. Kostja on lisatasu äravõtmisel hagejalt õiguspäraselt kohaldanud VKHK

palgaeeskirja p-i 17.4, mis sätestab, et preemiat ja tulemuslisa ei maksta töötajale, kellele on

määratud distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud või tööandja poolt kustutatud.

Hageja on kinnitanud allkirjaga distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kättesaamist

02.06.2008, seega tuleb TDVS § 12 lg 1 alusel lugeda temale distsiplinaarkaristus määratuks

nimetatud kuupäevast. Käskkirjas nr 131-k on määratud lisatasu mittemaksmine alates

01.06.2008, kuid nimetatud puudus ei anna alust käskkirja täies ulatuses tühistamiseks, vaid

käskkirja tuleb muuta, viies selle vastavusse palgaeeskirja p-ga 17.4. Maakohus leidis, et kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista ühe päeva eest alusetult äravõetud lisatasu 2,3 eurot.

Hagejale distsiplinaarkaristusena noomituse määramine 22.09.2008 käskkirjaga nr 4-e oli

põhjendatud. Käskkiri vastab TDVS §-is 11 sätestatud nõuetele. Hageja väited, et temale ei ole

tutvustatud kutseõpetaja ametijuhendit, milles on sätestatud kohustused täita direktori või teda

asendava töötaja seaduslikke korraldusi ning VKHK õppekorralduseeskirja, on ümber lükatud

7

hageja töölepingu p-ga 2.2, mille kohaselt on ta nimetatud dokumentidega tutvunud. Hageja ei

ole ümber lükanud õppedirektori esildises toodud puuduste esinemist klassipäevikute täitmisel

ning sellega on ta rikkunud kutseõpetaja ametijuhendi p-i 2.1, mis sätestab muuhulgas

kutseõpetaja ülesandena sissekannete tegemise päevikusse ainekava läbimise ja õpilaste

edasijõudmise kohta. Kutseõpetaja vastutab õppepäeviku korrektse ja õigeaegse täitmise eest

oma õppeainete ulatuses kutseõpetaja ametijuhendi p-i 5.5 alusel. Hageja distsiplinaarkorras

karistamise aluseks olevad asjaolud on tõendatud ning tegemist on süüliste rikkumistega, sest

olles oma kohustustest teadlik, ei täitnud hageja neid tahtlikult.

11.12.2008 käskkiri nr 7-e, millega lõpetati distsiplinaarkaristusena hagejaga sõlmitud tööleping

enne 01.07.2009 kehtinud TLS § 86 p 6 alusel, oli seaduslik. Käesolevas asjas on tõendatud

korduv töökohustuste rikkumine hageja poolt, tema süüteod on karistamisdokumendis

kirjeldatud ning hageja ei ole ümber lükanud nende toimumist. Maakohus ei ole tuvastanud ka

hagejale antud korralduste ebaseaduslikkust. Hageja on töökohustusi rikkunud süüliselt, sest oli

teadlik eeskirjadest, mida ta peab oma töös järgima. Kostja käitumist tasemetöö läbiviimise ajal

tuleb pidada ebaeetiliseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid tasemetöö vastavuse hindamiseks

õpilaste tasemele, kuid kohus leidis, et ei ole ka pädev sellist hinnangut andma. Tasemetöö

vastavust õpilaste poolt omandatule oleks saanud hinnata vaid pärast töö tegemist. Kostja poolt

toimepandud süüteod häirisid VKHK tööd, sest kutseõpetaja töös nõutavate dokumentide

ebakorrektse täitmisega raskendas ta kooli töös vajaliku arvestuse pidamist õpilaste auditoorse

õppetöö kohta. Hagejal oli töölepingu lõpetamise ajal 11.12.2008 kaks kustumata

distsiplinaarkaristust. Tööandja on täitnud töölepingu lõpetamisel oma rahalised kohustused

töötaja ees.

Maakohus leidis, et hageja poolt esitatud nõue karistusõigusliku hinnangu andmiseks isikute

kohta, kes on süüdi hageja poolt õpilasele pandud hinde muutmises/võltsimises ei kuulu

lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras. Tegemist ei ole eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. M.J. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2012 otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) ei ole maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei ole hinnanud kõiki esitatud

tõendeid ja osa tõendeid on maakohus hinnanud ekslikult. Maakohus leidis, et vastavalt

töölepingu p-le 2.2 on töötaja tööülesannete üksikasjalik kirjeldus sätestatud VKHK

õppekorraldus- ja töösisekorraeeskirjades ning kutseõpetaja ametijuhendis, kuid maakohus jättis

märkimata juhtivõpetaja ametijuhendi. Kahe ametijuhendiga ei saa tutvuda, sest tutvutakse

ametijuhendiga, mis vastab ametikohale. Maakohus ei ole põhjendanud, miks hagejat ei saa

pidada kutseõppeasutuse üldharidusaine õpetajaks haridus- ja teadusministri 26.08.2002 määruse

nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ § 25 mõttes. Nimetatud asjaoludel ei saa lugeda, et

hageja on rikkunud kutseõpetaja ametijuhendi nõudeid. Samuti ei ole hageja allkirjastanud

lisalehte kutseõpetaja ametijuhendiga tutvumise kohta. Kutseõpetaja ametijuhend ei olnud

avalikustatud kooli infosüsteemis. Hageja leiab, et eeskirjade ja juhendite lisalehel olev nimi,

allkiri ja kuupäev näitavad nendega tutvumist, mitte aga töölepingul olev kuupäev ja allkiri;

2) palub hageja tühistada 29.05.2008 käskkirjaga nr 1-e määratud distsiplinaarkaristus. Hagejale

ei saa ette heida 09.05.2009 toimunud konverentsilt puudumist. Konverentsile olid oodatud

õppetööga mitteseotud õpetajad. Hageja oli kostja nõusolekul tunde andmas Põlva

Ühisgümnaasiumis. Samuti ürituse toimumisaeg oli teada ainult juhtivõpetajatele, sest kutse ja

ajakava saadeti juhtivõpetajatele. Hageja aga töötas kutseõpetajana. Hagejal puudus võimalus

selle konverentsi toimumisajast teada saada enne 08.05.2008, mil see info sisestati kooli

8

siseveebi ja tehti selle kaudu ülejäänud õpetajatele teatavaks. Kostja poolt oli tehtud võimatuks

täita tingimust teavitada oma mitteosalemisest kuni 06.05.2008 ning hageja tegevus ei saa olla

süüline. Konverentsile sõiduks tuli vormistada lähetus, mida ei tehtud. Hageja tööaeg oli 4,1

tundi ning konverentsi kestus oli 6,5 tundi. Kostja taotles tunnistajate ülekuulamist, kes pidid

ütlusi andma hageja väidetava teadlikkuse kohta koolituse kohta, kuid pärast loobus taotlusest.

Seega tuleb eeldada kostja omaksvõttu, et hageja puudumine oli mõjuval põhjusel. Ekslik on

maakohtu seisukoht, et hageja alusetult ei osalenud 14.05.2008 e-kursuste ja õpiobjektide

esitlusel. Hageja ei olnud teadlik esitlusel osalemise kohustuslikkust, sest sellest räägiti

juhtivõpetajate koosolekul 06.05.2008, kus hageja ei osalenud, sest ta ei ole juhtivõpetaja.

Samuti ei kuulunud hageja esitluse sihtrühma ja osalemist ei saanud pidada hagejale

kohustuslikuks. Hea usu põhimõttega kooskõlas ei ole hageja töölepingu p 6.2.2 laiendamine

selliselt, nagu peaks hageja kõigil kooli poolt korraldavatel üritustel osalema, kuna sellisel juhul

poleks võimalik põhitööga tegelda. Ainetu on maakohtu viide 18.04.2008 personalivestlusele,

mille toimumine ja vestluse sisu ei ole tõendatud ning ei kuulu distsiplinaarkaristuse määramise

aluseks olevate asjaolude koosseisu, olles ka aegunud;

3) palub hageja tühistada 22.09.2008 käskkirjaga nr 4-e määratud distsiplinaarkaristuse.

Õppedirektor pidi väidetavast klassipäevikute ebakorrektsest täitmises teada saama hiljemalt

15.08.2008. Hagejale aga määrati distsiplinaarkaristus TDVS § 6 lg-s 1 sätestatud kuuajalist

tähtaega ületades. Samuti pole tegemist süülise teoga ja hageja on üritanud klassipäevikuid täita

nõuete kohaselt. Direktor T. Linnus on ise mõistnud, et hageja tegevuses polnud süülisust.

Hageja proovis talle etteheidetud väidetavalt mittekorrektseid kandeid päevikus õppedirektorile

meelepäraseks teha, st tegi parandusi. 25.08.2008 toimumata jäänud arenguvestluse osas ei saa

teha etteheiteid hagejale, sest ta oli arenguvestluse päeval tööl ning vestluseks kättesaadav, kuid

vestlust läbi viima kohustatud juhtivõpetaja H.T. ei viinud hagejaga vestlust läbi. Ebaõige on T.

Linnuse väide, et ta kutsus hageja enda juurde 28.09.2008 personaalvestlusele, millele viimane ei

ilmunud. Käskkiri nr 4-e koostati 22.09.2008, seega jääb arusaamatuks, kuidas oli võimalik

hagejat karistada personaalvestlusele ilmumata jätmise eest, mis toimus 6 päeva pärast käskkirja

koostamist. Samuti esitatud dokumentidest ei selgu, millal hageja pidi vestlusele ilmuma;

4) palub hageja tühistada 11.12.2008 käskkirjaga nr 7-e määratud distsiplinaarkaristuse. Kostja

poolt korraldatud tasemetöö oli põhjendamatult raske. Hageja andis sellest kostjale teada, kuid

vastuseks hageja pöördumisele kohustati hagejat osalema tasemetööl mitte komisjoni liikmena.

Hageja ei käitunud tasemetöö läbiviimise ajal ebaeetiliselt, vaid lohutas oma õpilasi, kelle vanust

ja varasemat õpikogemust arvestades oli mõistetav, et 12. klassi lõpetanutele koostatud

tasemetöö nägemine pinget tekitas. Samuti ei olnud hagejal kohustust mitte lahkuda

eksamiruumist tasemetöö materjalidega.

Hagejat ei saa süüdistada ainekaartide tähtaegselt täitmise nõuete rikkumises. Hageja ei saanud

ainekaarte koostada, sest kostja ei ole tähtaegselt esitanud ainekavad registreerimiseks Eesti

Hariduse Infosüsteemis. Teiste õppekavade ainekaarte, mis ei kuulunud registreerimisele Eesti

Hariduse Infosüsteemis, ei saanud hageja õppekorralduseeskirjaga määratud ajaks 30.05.2008

täita, kuna õppedirektor A. Kose avas need täitmiseks alles 05.06.2008.

Alusetu on viide väidetavale klassipäevikute rikkumisele. Samuti ei andnud maakohus hinnangut

sellele, et VKHK õppekorralduseeskiri ei näe ette õppepäevikut;

5) on maakohus märkinud, et ta ei saa anda karistusõiguslikku hinnangut isikute tegevusele

üliõpilase hinde võltsimise kohta. Samas on jäetud põhjendamata, miks maakohus ei edastanud

seda infot prokuratuuri vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 277 lg-le 5;

6) ei nõustu hageja maakohtu järeldusega, et hageja kvalifikatsiooni vastavus ei ole identne

magistrikraadi andmisega. Hagejal on vastav diplom, mis tõendab tal magistrikraadi olemasolu.

Hageja suhtes on teadlikult jäetud kohaldamata palgaaste 8 „kraadiga pedagoog“ ehkki teiste

kooli pedagoogide puhul seda rakendati;

9

7) ei nõustu hageja maakohtu arvamusega, et kostjal oli õigus muuta ühepoolselt töölepingu

tingimusi. Õppegruppide liitmine viidates õpilaste arvu vähenemisele on alusetu. VKHK

vastuvõtueeskirja kohaselt ei avata õpperühma, kui ühe õppekava õppekohtadele kandideerijad

on vähem kui 15. 2007/2008. a oli õppegrupis keskmiselt 21 õpilast. TLS 64 lg 1 kohaldamine

on alusetu, kuna tegemist on töö ebaseadusliku ümberkorraldamisega. Kostja kui avalik- õiguslik

juriidiline isik pidi õppegruppide liitmisel lähtuda haldusmenetluse seadustikust (HMS), sest

õppekorralduse muutmine on haldustoiming, mis peab olema vormistatud dokumendina. Hagejal

vastav dokument puudub. Hageja töökoormus ei sõltunud mitte õpilaste arvust, vaid õpegruppide

arvust. Õppekoormuslehest on näha õppegruppide arvu suurenemist. 2006/2007. a oli hagejal 8

õppegruppiga ning 630 auditoorse tunniga 1,0 ametikoht. Siis liideti kaks õppegruppi ja hagejal

säilis 1,0 ametikoht. See tõendab, et õppegruppide liitmise põhjuseks ei olnud õpilaste arvu

vähenemine, vaid sellega vähendati hageja ülekoormust. 2007/2008. a oli hagejal 0,583

ametikoht ja 2008/2009. a oli 0,681 ametikoht. Auditoorsete tundide arv langes 2006/2007. a

830-le, 2007/2008. a 420-le. Seega ei vasta tõele kostja väide, et õpilaste arv vähenes hageja

poolt õpetatavatel õppekavadel. Vähenemise korral oleks õppegrupp ära jäänud või oleks

õppegruppide arv jäänud samaks. Samuti liideti õppegrupid mitte õpilaste arvu vähenemise tõttu,

vaid nii õpilaste kui õpetaja koormuse võrdsustamiseks.

Õppijate auditoorse töömahu vähendamise ja iseseisva töö osa suurendamisega ei olnud õppijatel

võimalik täita seaduses sätestatud õppemahtusid ning mida suurema protsendi õppemahust peab

õpilane omandama iseseisvalt, seda suurem on õpetaja koormus konsultatsioonidel, õpilaste

juhendamisel, kontrollimisel, hindamisel. Hageja on tõendanud ka töömahu suurenemist õpilaste

iseseisva töö juhendamisel. Üldteada on, et kooli lõpetab õpilane, kes on täitnud õppekava täies

mahus. Hageja õpilased on kooli lõpetanud. Seega on tõendatud, et vaatamata auditoorsete

tundide vähendamisele on hageja suutnud õppemahu õpilastele edastada. Auditoorsete tundide

arvu vähenemisel suurenes hageja töömaht konsultatsioonidel, õpilaste juhendamisel,

kontrollimisel ja hindamisel;

8) oli hageja töökoormus suurem, kui töölepingu muudatustega kindlaks määratud, sest

klassipäevikute järgi andis hageja 2007/2008. a 520 auditoorset tundi, töölepingu muudatustega

ette nähtud 420 auditoorse tunni asemel. 2007/2008. a pidi hageja üldtööaja kestvuseks olema

20,5 tundi nädalas, tegelikult oli 64,5 tundi. Auditoorseid tunde pidi olema nädalas 10, tegelikult

oli 31,5 tundi. Kostja rikkus enda poolt kehtestatud palgamäära, suurendades ebaseaduslikult

hageja tööaja normi. Kostja poolt esitatud töögraafikud ei vasta tegelikkusele. 2008 oktoobris oli

hageja tööl 258 tundi, mis vastab 126-le auditoorsele tunnile ja on tõendatud õppepäevikute

sissekannetega, töögraafik näitab aga 92 üldtööajatundi. Kui kostja on kehtestanud tööaja

graafikus 4-tunnise tööpäeva kestvuse, kuid rakendanud hageja tööle üle selle kestvuse, siis on

kostja kohustatud tasustama 4 töötundi ületavad töötunnid ületundidena;

9) ei ole ületunnitöö tasu nõue aegunud, sest hageja esitas vastava nõude mitte viimasel

kohtuistungil, vaid hagiavalduse täpsustamisega 27.10.2008;

10) ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et kostja on töölepingu lõpetamisel oma rahalised

kohustused hageja ees täitnud. Hagejale jäävad arusaamatuks kostja poolt töötasu ja puhkuse

kompensatsiooni arvestuse alused. Hageja töölepingus ja töötaja arvestuses ei ole summeeritud

arvestusperioodi õppeaastaks. Pedagoogide tööajanorm on kehtestatud nädalateviisilise tööaja

arvestusena ja kostjal ei ole õigust seda muuta. Töölepingule vastavalt on töötasu maksmisel

arvestusperiood kalendrikuu. Kui kostja on jätnud arvestusperioodil osa töötasu maksmata, tuleb

palgaarvestus parandada kuude lõikes ja vastavad summad kajastada ka puhkusekompensatsiooni

arvestuses;

11) ei ole hageja nõus maakohtu seisukohaga, et hageja on süüdi 11.12.2008 käskkirja nr 7-e

üheks aluseks olnud VKHK õppedirektori 08.12.2008 esildises märgitud rikkumistes. Hagejale ei

10

olnud tutvustatud 13.11.2008, 08.12.2008 ja 11.12.2008 esildist. Kostja rikkus 11.12.2008

esildisega HMS § 40 lg-d 1 ja 2.

Hageja taotles õppepäevikute täitmise osas õppepäevikute esitamist originaalidena. Kuna

päevikute rikkumises esitatud süüdistused on korduvad, siis soovis hageja päevikute sissekannete

vaatlust, et hinnata väidetava rikkumise olemust ja rikkumiste esinemisel apellandi süü

olemasolu. Kostja ei esitanud õppepäevikud originaalidena, millega rikkus hageja TsMS § 5

lg 2-s sätestatud õigusi. Kuna kostja ei esitanud õppepäevikuid, siis eeldab see kostja poolt

omaksvõttu, et hageja ei ole õppepäevikuid rikkunud.

5. Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu

ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohus õigesti juhindunud töötaja tööülesannete kirjelduse määramisel töölepingust,

VKHK õppekorraldus- ja töösisekorraeeskirjadest ning kutseõpetaja ametijuhendist, millega

töötaja oli tutvunud. Hageja väited ei ole asjakohased, kuna menetluse käigus ei tõusnud

vaidlust, et hageja ei teadnud oma tööülesandeid.

Alusetu on hageja väide, et maakohus jättis põhjendamata, miks ei kehti hageja suhtes haridus- ja

teadusministri 26.08.2002 määruse nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ § 25. Nimetatud

sättes kehtestatakse kvalifikatsiooninõuded kutseõppeasutuse üldharidusainete õpetajale.

Tsiviilasjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja haridustase ei vastanud kvalifikatsiooninõuetele;

2) on maakohus õigesti hinnanud VKHV 29.05.2008 käskkirja nr 1-e. 09.05.2008 toimunud

konverentsist osavõtt oli kohustuslik kõigile õpetajatele, kuid hageja ei võtnud konverentsist osa

ega teatanud puudumise põhjusest. Tõele ei vasta hageja väide, et ta sai konverentsist teada

08.05.2008, seega vähem kui 24 tundi ette. Andmebaasi väljavõttes ilmneb, et apellant tutvus

informatsiooniga konverentsi kohta 07.05.2008 kell 18.43. Asjakohane ei ole hageja väide, et

konverentsile sõiduks tulnuks vormistada lähetus, sest transpordi konverentsile korraldas kool

ning toitlustamine oli tagatud kohapeal. Lähetust ei vormistatud ühelegi töötajale. Asjakohane ei

ole ka hageja väide, et tema tööaeg päevas oli 4,1 tundi, kuid konverents kestis 6,5 tundi.

Tegelikult oli tööajanorm 4,1 tundi päevas ainult arvestuslikult. Hageja ei töötanud kõigil

päevadel selle tööandja juures ning seega ei saa võtta tööajanormiks 4,1 tundi igapäevaselt.

Hageja nädala tööajanorm oli 20,5 tundi. Tunnistajate kutsumine kohtuistungile tõendamaks

hageja teadlikkust konverentsi kohta osutus mittevajalikuks, kuna asjaolud olid tõendatud teiste

tõenditega. Meelevaldne on apellandi väide, nagu kohus pidanuks seetõttu eeldama, et vastustaja

tunnistab apellandi konverentsilt puudumise põhjendatuks.

Maakohus on õigesti hinnanud, et hageja ei osalenud mõjuva põhjuseta 14.05.2008 VKHK-s

toimunud e-kursute ja õpiobjektide esitlusel. Enne karistuse määramist toimus 18.04.2008

hagejal personaalvestlus kostjaga, kus kohustati hagejat täitma töökohustusi. E-kursuste ja

õpiobjektide esitluse kursus oli mõeldud kõigile pedagoogidele. Meelevaldne on hageja järeldus,

et tema ei kuulunud esitluse sihtgruppi ja osavõtt oli talle vabatahtlik. Kuna hageja töö oli seotud

e-kursuste ja õpiobjektidega, siis ta pidi mõistma, et kõigi huviliste all mõeldi mittepedagoogilist

personali.

Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et VKHK direktori 30.05.2008 käskkirja nr 131-k

alusel otsustati seoses määratud distsiplinaarkaristusega mitte maksta apellandile lisatasu

töötulemuslikkuse eest. Vastavalt VKHK palgaeeskirja p-le 17.4 ei maksta preemiat ja

tulemuslisa töötajale, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud või tööandja

poolt kustutatud;

3) ei ole põhjendatud hageja väide, et klassipäevikute täitmisel esinenud vigade eest määratud

karistus on aegunud. Klassipäevikute täitmise rikkumine avastati kontrolli käigus. VKHK

õppedirektor A. Kose koostas kontrollitulemused esildises 25.08.2008. Hagejale määrati

11

distsiplinaarkaristus 22.09.2008, seega enne ühekuulise tähtaja möödumist kontrollitulemuste

vormistamisest.

Usaldusväärseks ei saa pidada hageja väidet, et klassipäevikuid rikkus ta seetõttu, et õppedirektor

seda soovis. Nimetatud väite esitab hageja esmakordselt apellatsioonkaebuses ning tema väide ei

ole tõendatud ühegi teise tõendiga. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et klassipäevikute

täitmise kohustusest ja nõuetest oli hageja teadlik kutseõpetaja ametijuhendi p 5.5 alusel.

Klassipäevikute täitmise juhend asub ka päevikus.

Tõene ei ole hageja väide, et arenguvestlused ei ilmunud ta juhtivõpetaja H. T süül, kuna H. T

ei viinud temaga arenguvestlust läbi. Hagejale oli kuupäev ja aeg kindlaks määratud ning seega

kohustus ta määratud ajal arenguvestlusele ilmuma. Enne arenguvestlust peab töötaja esitatama

oma eelmise õppeaasta töö kirjaliku analüüsi arenguvestluse läbiviijale. Kuna hageja seda ei

teinud, rikkus ta ka arenguvestluseks ettenähtud nõudmisi ning seega võib väita, et hageja

sooviski arenguvestlusest eemale hoiduda. Direktori 22.09.2008 käskkirjas nr 4-e on eksitus

kuupäevadega, nagu oleks personaalvestlusele pidanud hageja ilmuma 28.08.2008. Kohtus

kogutud tõenditega on tõendatud, et personaalvestlusele pidi hageja ilmuma 26.08.2008. Kuna

seda tunnistab hageja ka ise, ei ole kuupäevaline eksitus aluseks käskkirja tühistamiseks;

4) väidab hageja, et tasemetöö oli koostatud õpilastele põhjendamatult raskena. Kuid kohtus ei

ole vaidlust tasemetöö tulemuste üle, sest tasemetöö tulemused vastasid nõuetele. Hageja väidab,

et ta on lohutanud õpilasi sellepärast, et tasemetöö on neile liiga raske ja nad ei pea muretsema,

kui sellega toime ei tule. Kuid õpilaste mõjutamist selles suunas, et nad ei pruugi ülesannete

lahendamisega toime tulla, peab kostja ebapedagoogiliseks. Asjakohaseks ei saa pidada hageja

väidet, et temal ei olnud kohustust tasemetööajal klassiruumist mittelahkumiseks. Kuna ruumist

lahkudes võttis hageja kaasa ka tasemetöö ülesanded, siis käitus hageja lubamatult

ebapedagoogiliselt.

Ainekaartide täitmise rikkumise osas on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et selles tegevuses

esines hageja süü;

5) on maakohus põhjalikult analüüsinud magistrikraadi omistamisega seotud tõendeid ja

juhindunud õigesti Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määrusest nr 120 „Eesti Vabariigi

kvalifikatsioonide ja enne 20.08.1991 antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus“ ning

jõudnud õigele järeldusele, et hagejale ei ole omistatud magistrikraadi, vaid tema kvalifikatsioon

tuleb lugeda magistrikraadile vastavaks, mis ei anna alust nõuda palga maksmist tööandja juures

palgamaksmise juhendis kehtestatud 8. palgaastme alusel;

6) oli hagejaga sõlmitud töölepingut muudetud, sest vähenes õpilaste arv ja seetõttu liideti

õppegrupid. Töölepingu muutmise osas on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et tööandjal oli

õigus TLS § 64 lõike 1 alusel muuta ühepoolselt töölepingu tingimusi seoses töö

ümberkorraldusega ning kui töötaja sellega ei nõustu, on tal õigus nõuda töölepingu lõpetamist

TLS § 82 alusel. Hageja ei taotlenud töölepingu lõpetamist ega ka töötingimuste taastamist, vaid

jätkas muudetud tingimustel töötamist. Seega ta nõustus töölepingu tingimuste muutmisega.

Hageja väidab, nagu oleks töö ümberkorraldusel ja karistuse määramisel VKHK rikkunud

haldusmenetluse seadust. Hagejal tulnuks selleks pöörduda halduskohtusse. Töölepingust

tulenevad vaidlused alluvad tsiviilkohtule.

Maakohus on klassipäevikute ja töögraafikute alusel analüüsinud, millistel õppekavadel liideti

hageja antavates õppeainetes õppurite grupid. Hageja ei ole oma väidetega tõendanud, et ta oleks

õppeainet andnud õpilaste gruppidele eraldi ja auditoorse töö tundide arv oleks olnud suurem.

Samuti ei ole tõene hageja väide, et õppurite iseseisev töö oleks suurendanud tema töömahtu.

Maakohus on õigesti jätnud apellandi nõude ületunnitöö lisatasu maksmise eest rahuldamata

seoses nõude aegumisega. Hageja on 27.10.2008 hagi täpsustuse avalduses selgitanud

ületunnitöö sisu, kuid nõuet ületunnitöö väljamaksmiseks ei esitanud;

12

7) ei olnud 13.11.2008 ja 08.12.2008 esildise tutvustamine vajalik, sest esildises toodud

rikkumised olid üksikasjalikult kirjeldatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas. Hageja

viide halduskohtumenetluse seadusele ei ole kohane.

Õppepäevikute originaalide mitteesitamine ei tähenda, et kostja oleks tunnistanud hageja

tegevuse

klassipäevikute

rikkumisel

õiguspäraseks.

Kuna

hageja

soovis

hulgaliselt

originaaldokumentide esitamist, ei pidanud kohus ja kostja vajalikuks suurel hulgal kooli

dokumentatsiooni kohtusse toomist. Vajadusel on kostja valmis originaaldokumendid esitama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

10. jaanuari 2012 otsus muutmata.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kuna Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2012 otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis

nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654

lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Maakohus

on

õigesti

hinnanud

asjas

tõendeid,

kohaldanud

materiaalõigus-

ja

protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu

vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.

7. Poolte vahel sõlmitud töölepingu (I kd tl 46-48) punkti 2.2 kohaselt „Töötaja tööülesannete

üksikasjalik

kirjeldus

on

Võrumaa

Kutsehariduskeskuse

õppekorraldus-

ja

töösisekorraeeskirjades ja kutseõpetaja ja juhtivõpetaja ametijuhendis, millega töötaja on

tutvunud.“

Maakohus on õigesti juhindunud hageja tööülesannete kirjelduse määramisel töölepingust,

VKHK õppekorraldus- ja töösisekorraeeskirjadest ning kutseõpetaja ametijuhendist ning asunud

seisukohale, et töölepingu p 2.2 kohaselt oli hageja enne töölepingu allkirjastamist tutvunud

kutseõpetaja ametijuhendiga, milles on sätestatud kohustused täita direktori või teda asendava

töötaja seaduslikke korraldusi ning samuti VKHK õppekorraldus- ja töösisekorraeeskirjadega.

Asjaolu, et hageja ei ole allkirjastanud lisalehte kutseõpetaja ametijuhendiga tutvumise kohta, ei

tõenda seda, et ta ei ole tutvunud ametijuhendiga, sest oma tutvumist kutseõpetaja

ametijuhendiga on ta kinnitanud allkirjaga töölepingul.

Nähtuvalt töölepingu p-st 2.1 asus hageja tööle kutseõpetaja ametikohale. Apellandi poolt

viidatud

haridus-

ja

teadusministri

26.08.2002

määruse

nr

65

„Pedagoogide

kvalifikatsiooninõuded“ § 1 kohaselt käesolev määrus sätestab koolieelses lasteasutuses ja koolis

(edaspidi õppeasutus) töötavatele pedagoogidele esitatavad kvalifikatsiooninõuded, kirjeldades

nõutavat haridustaset ja erialast ettevalmistust või/ja juhtimisalast koolitust.

Kuna hageja võeti tööle kutseõpetaja ametikohale, siis on maakohus õigesti jätnud võtmata

seisukoha selle kohta, kas hagejat saab või ei saa pidada kutseõppeasutuse üldharidusaine

õpetajaks

haridus-

ja

teadusministri

26.08.2002

määruse

nr

65

„Pedagoogide

kvalifikatsiooninõuded“ § 25 mõttes ning apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide on

alusetu.

8. Maakohus jättis õigesti tühistamata VKHK 29. mai 2008 käskkirja nr 1-e (I kd tl 86-87) ning

ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

VKHK 29. mai 2008 käskkirjaga nr 1-e määrati hagejale distsiplinaarkaristus – noomitus – oma

tööülesannete regulaarse täitmatajätmise ja tööandja korralduste eiramise eest.

13

Nähtuvalt käskkirjas märgitust heitis tööandja hagejale ette 09. mail 2008 Olustveres toimunud

nelja Lõuna-Eesti maakonna õpetajate metoodilisest konverentsist mitteosavõtmist; 14. mail

2008 VKHK-s toimunud e-kursuste ja õpiobjektide esitlusel mitteosalemist; puudumist

ärijuhtimise õppetooli koosolekutelt 09.01.2008, 29.01.2008 ja 13.02.2008 ning puudumist

30.01.2008 toimunud VKHK õppenõukogu koosolekult.

8.1. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et 09.05.2008 toimunud konverentsist osavõtt oli

hagejale kohustuslik, kuid hageja ei võtnud konverentsist osa ning tal puudus mõjuv põhjus

mitteosalemiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei korda

neid. Andmebaasi väljavõttest ilmneb, et apellant tutvus informatsiooniga konverentsi kohta

07.05.2008 kell 18.43, seega ei ole õige tema väide, et ta sai konverentsi toimumise konkreetsest

toimumisajast teada alles 08.05.2008.

Hageja väitel oleks tulnud konverentsile sõiduks vormistada lähetus, kuid tööandja seda ei

teinud. Kostja vastuväite kohaselt korraldas transpordi konverentsile kool ning toitlustamine oli

tagatud kohapeal, s.o puudus vajadus lähetuse vormistamiseks. Ringkonnakohus nõustub

kostjaga, et olukorras, kus on tagatud transport lähetuskohta ja toitlustamine, puudub vajadus

lähetuse vormistamiseks. Lisaks eeltoodule ei ole hageja ka ise nõudnud lähetuse vormistamist.

Hageja tööaeg päevas 4,1 tundi oli arvestuslik (nädala tööajanorm oli 20,5 tundi) ning seetõttu

asjaolu, et konverents kestis 6,5 tundi, ei vabastanud hagejat kohustusest sellest osa võtta.

Ekslik on hageja seisukoht, et kuna kostja loobus tunnistajate, kes pidid andma ütlusi hageja

teadlikkusest konverentsi toimumise kohta, ülekuulamise taotlusest, siis võttis kostja omaks

asjaolu, et hageja puudus mõjuval põhjusel. Tunnistajate ülekuulamise taotlusest loobumine

antud juhul ei ole käsitletav TsMS § 231 lg-s 4 sätestatud omaksvõtuna.

8.2. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hageja ei osalenud mõjuva põhjuseta 14.05.2008

VKHK-s toimunud e-kursute ja õpiobjektide esitlusel. Nähtuvalt asja materjalidest oli hageja töö

seotud e-kursuste ja õpiobjektidega ning seega on meelevaldne hageja järeldus, et tema ei

kuulunud esitluse sihtgruppi ja osavõtt oli talle vabatahtlik.

Lähtudes eeltoodust rikkus hageja töölepingu p 6.2.2 ning puudub alus 29. mai 2008 käskkirjaga

nr 1-e määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks.

TDVS § 6 lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo

toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost

sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub.

Arvestades TDVS § 6 lg-s 1 sätestatut, ei ole 29. mai 2008 käskkirjaga nr 1-e määratud

distsiplinaarkaristuse määramise aluseks see, et hageja puudus ärijuhtimise õppetooli

koosolekutelt 09.01.2008, 29.01.2008 ja 13.02.2008 ning samuti see, et hageja puudus

30.01.2008 toimunud VKHK õppenõukogu koosolekult. Samas ei muuda see asjaolu

distsiplinaarkaristuse määramist ebaseaduslikuks, sest distsiplinaarkaristusena noomituse

määramine oli õigustatud ka ainuüksi nende rikkumiste eest, mis on tuvastatud.

8.3. Kuna 29. mai 2008 käskkirjaga nr 1-e määratud distsiplinaarkaristus oli seaduslik, siis

puudub alus ka VKHK direktori 30.05.2008 käskkirja nr 131-k tühistamiseks, millega otsustati

seoses määratud distsiplinaarkaristusega mitte maksta apellandile lisatasu töö tulemuslikkuse

eest. Siinkohal on maakohus õigesti viidanud VKHK palgaeeskirja p-le 17.4 (I kd tl 104-106),

mille kohaselt ei maksta preemiat ja tulemuslisa töötajale, kellele on määratud

distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud või tööandja poolt kustutatud.

9. Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata hageja nõude tühistada VKHK direktori 22.09.2008

käskkirjaga

nr

4-e

(II

kd

tl

204-205)

määratud distsiplinaarkaristus ning ükski

apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

14

Käskkirjas esitatust nähtuvalt karistati hagejat noomitusega seetõttu, et ta ei täitnud tööandja

seaduslikke korraldusi ja rikkus sellega kutseõpetaja ametijuhendi p 3.2 ja 3.4;

töösisekorraeeskirja p-i 1.1.1 ning töölepingu p-i 6.2.4.

Ebaõige on apellandi väide, et klassipäevikute täitmisel esinenud vigade eest on määratud

karistus rikkudes TDVS § 6 lg-s 1 sätestatud tähtaega. VKHK õppedirektor A. Kose teostas

12.-15.08.2008 järelkontrolli klassipäevikute täitmise kohta ja esitas kontrollitulemuste alusel

direktorile esildise 25.08.2008 (II kd tl 235-239). Hagejale määrati distsiplinaarkaristus

22.09.2008, seega enne ühekuulise tähtaja möödumist kontrollitulemuste vormistamisest.

Usutav ei ole hageja väide, et klassipäevikuid rikkus ta seetõttu, et õppedirektor seda soovis.

Nimetatud hageja väidet ei tõenda ükski asjas olev tõend ning kostja vaidleb sellele väitele vastu.

Klassipäevikute täitmise kohustusest ja nõuetest oli hageja teadlik tulenevalt kutseõpetaja

ametijuhendi p-st 5.5 (I kd tl 165-166), samuti asub klassipäevikute täitmise juhend päevikus.

Alusetu on hageja väide, et arenguvestlus ei toimunud 25.08.2008 juhtivõpetaja H. T. süül, sest

sel päeval oli ta koolis ja ootas arenguvestlusele kutsumist oma ruumis. Hagejale oli

arenguvestluse toimumise kuupäev ja kellaaeg kindlaks määratud ning mõistlikult võttes oleks

pidanud ta aru saama, et tal on kohustus ilmuda määratud ajal arenguvestlusele. Samuti jättis

hageja enne arenguvestlust esitamata oma eelmise õppeaasta töö kirjaliku analüüsi

arenguvestluse läbiviijale ning rikkus sellega arenguvestluseks ettenähtud nõudmisi.

22.09.2008 käskkirjas nr 4-e on märgitud, et personaalvestlusele direktori juurde oleks hageja

pidanud ilmuma 28.08.2008 kell 09.00. Maakohtus kogutud tõenditega on tõendatud, et

personaalvestlusele pidi hageja ilmuma 26.08.2008, s.o käskkirjas märgitud personaalvestluse

toimumise kuupäev on ebaõige. Asjaolu, et personaalvestlus direktoriga pidi toimuma mitte

28.08.2008, vaid 26.08.2008, on tunnistanud ka hageja ise 28. augusti 2008 (II kd tl 306-307)

nõupidamisel, kus ta T. Linnuse küsimuse peale, miks hageja ei täitnud korraldust tulla

teisipäeval 26.08.2008 kell 09.00 personaalvestlusele, vastas „ma ei tea, see on küll nüüd minu

viga.“

Kõike eeltoodut arvestades on ka VKHK direktori 22.09.2008 käskkirjaga nr 4-e määratud

distsiplinaarkaristus seaduslik ja puudub alus selle tühistamiseks.

10. Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata hageja nõude tühistada VKHK direktori

11.12.2008 käskkirjaga nr 7-e määratud distsiplinaarkaristus, ennistada ta tööle ja välja mõista

kostjalt keskmine palk töölt sunnitud puudumise aja eest.

VKHK direktori 11.12.2008 käskkirjaga nr 7-e karistati hagejat distsiplinaarkorras töölepingu

lõpetamisega alates 11.12.2008 TLS § 86 p 6 alusel töökohustuse rikkumise tõttu, kuna süüteod

häirisid tööd ja töötajal olid distsiplinaarkaristused, mis ei olnud kustunud (II kd tl 289-291).

Kui kohus on tuvastanud, et tööandja on lõpetanud töötajaga töölepingu distsiplinaarkaristusena

(TLS § 86 punktid 6-8) ebaseaduslikult, siis TLS § 117 alusel töötaja tööle ennistamise või selle

asemel hüvitise väljamõistmise, töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmise otsuse

jõustumisega

kaotab

töötajale

määratud

karistus

kehtivuse

töölepingu

lõpetamise

ebaseaduslikuks

tunnistamise

tõttu

ning

kohtul

puudub

vajadus

teha

otsust

distsiplinaarkaristusena määratud töölepingu lõpetamise tühistamise kohta. Seega kuna

11.12.2008 käskkirjaga nr 7-e lõpetati hagejaga distsiplinaarkaristusena tööleping, siis juhul, kui

kohus tunnistab töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, siis kaotab otsuse jõustumisel hagejale

määratud karistus kehtivuse ning puudub vajadus täiendavalt veel tühistada vaidlustatud käskkiri.

Lähtudes eeltoodust on hageja nõudeks kohtule tunnistada töölepingu lõpetamine 11.12.2008

ebaseaduslikuks, ennistada ta tööle ja välja mõista kostjalt sunnitud töölt puudumise aja eest

keskmine palk.

15

Maakohus on õigesti leidnud, et puudub alus tunnistada hagejaga töölepingu lõpetamine

11.12.2008 ebaseaduslikuks ning ükski apellandi väide ei anna alust asuda teisele seisukohale.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu kõigi vastavate põhjendustega ning ei korda neid.

Hagejaga on tööleping lõpetatud TLS § 86 p 6 alusel, mille kohaselt tööandja võib lõpetada

määramata ajaks sõlmitud töölepingu töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel.

TLS § 103 lg 1 järgi on tööandjal õigus lõpetada § 86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping, kui

süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud.

Ringkonnakohus leiab, et on tõendatud hageja poolt 11.12.2008 käskkirjas nr 7-e märgitud

süütegude toimepanemine ning kuna käskkirjas märgitud süüteod häirisid tööd ja hagejal oli

kehtiv distsiplinaarkaristus, siis on kostja õigustatult lõpetanud töölepingu.

10.1. Asjakohane ei ole apellandi väide, et kostja poolt korraldatud tasemetöö oli põhjendamatult

raske. VKHK direktori 02. detsembri 2008 käskkirjaga nr 132-Ü (II kd tl 303) kohustati hagejat

viibima tasemetöö läbiviimise ja hindamise juures mitte komisjoni liikmena. Asjaolu, et hageja

arvates oli tasemetöö koostatud põhjendamatult raskena, ei vabastanud teda talle antud

korralduse täitmisest. Asja materjalidega on tõendatud, et hageja ei täitnud talle 02.12.2008

käskkirjaga nr 132-Ü pandud kohustust ning käitus seejuures ebapedagoogiliselt (ruumist

lahkudes võttis kaasa tasemetöö ülesanded jms).

10.2. Maakohus on õigesti tuvastanud ainekaartide täitmise nõuete rikkumise hageja poolt ning

apellandi väited ei anna alust asuda teisele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub kõigi

maakohtu vastavate väidetega ning ei korda neid. Apellandi poolt apellatsioonkaebuses esitatud

väited ei takistanud ainekaartide nõuetekohast täitmist.

Asjas olevate tõenditega on tõendatud ka 11.12.2008 käskkirja nr 7-e tegemisel aluseks olnud

hagejapoolne klassipäevikute täitmise korra rikkumine (13.11.2008 esildis – II kd tl 308-309;

11.12.2008 esildis – II kd tl 312; koopiad klassipäevikust 4-l lehel - II kd tl 314-317).

Asjakohatu on apellatsioonkaebuses esitatud väide kostja poolt HMS § 40 lg 1 ja 2 rikkumise

kohta seoses sellega, et talle ei tutvustatud 11.12.2008 esildist. Haldusmenetluse seaduse § 2 lg 1

kohaselt on haldusmenetlus haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja

52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. Antud juhul

õppedirektor, esitades direktorile esildise, tegi seda töösuhte raames, mitte aga ei ole tegemist

haldusmenetlusega haldusmenetluse seaduse mõttes.

TsMS § 273 lg 5 kohaselt kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda

algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada.

Antud juhul ei ole maakohus pidanud vajalikuks nõuda õppepäevikute originaalide esitamist ning

tulenevalt TsMS § 273 lg-st 5 kohtul oli selline õigus. Arusaamatu on apellandi väide, et kuna

kostja esitas õppepäevikutest ärakirjad, siis eeldab see kostja poolt omaksvõttu, et hageja ei ole

õppepäevikuid rikkunud. Omaksvõtu mõiste sisaldub TsMS § 231 lg-s 2 ning kirjaliku

dokumendi ärakirja esitamine ei tähenda omaksvõttu.

11. Apellandi väite kohaselt oleks pidanud maakohus edastama info selle kohta, et on võltsitud

õpilase L. Lasimeri hinnet, TsMS § 277 lg 5 kohaselt prokuratuurile.

Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole sellist dokumenti, mille võltsituse kahtlusest oleks

maakohus pidanud teavitama prokuratuuri. Kostja on muutnud hageja poolt õpilasele

L. Lasimerile pandud hinnet (II kd tl 354-376). Maakohus on õigesti jätnud hindamata hinde

muutmisega seoses esitatud tõendid, sest tegemist ei ole asjakohaste tõenditega. Käesoleva

vaidluse esemeks ei ole õpilase hinde muutmise õiguspärasus.

16

12. Maakohus on õigesti kohaldanud Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määrusest nr 120 „Eesti

Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20.08.1991 antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide

vastavus“ ning jõudnud õigele järeldusele, et hagejale ei ole omistatud magistrikraadi, vaid tema

kvalifikatsioon tuleb lugeda magistrikraadile vastavaks, mis ei anna alust nõuda palga maksmist

tööandja juures palgamaksmise juhendis kehtestatud 8. palgaastme alusel. Ringkonnakohus

nõustub kõigi maakohtu põhjendustega ja ei korda neid.

13. Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata saamata jäänud palga ja viivise nõude ning ükski

apellandi väide ei ole selles osas hagi rahuldamise aluseks.

Nimetatud nõudes tugineb hageja asjaolule, et kostja, muutes ühepoolselt 01.10.2007 alates

töölepingu tingimusi (kutseõpetaja ametikoht 0,583; üldtööaja kestus 4,1 tundi päevas, 20 tundi

nädalas – I kd tl 51-52), rikkus TLS § 68 lg-t 1 ja 69. Samuti hageja väite kohaselt reaalselt ei

vähenenud õpetatavate ainete ja kursuste maht.

Vastavalt TLS § 64 lg-le 1 on tööandjal õigus tootmise või töö ümberkorraldamisel muuta

töötaja töötasustamise aluseid ja töörežiimi, teatades sellest töötajale kirjalikult ette vähemalt üks

kuu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt muudatustega mittenõustumisel on töötajal õigus nõuda

töölepingu lõpetamist (paragrahv 82).

Maakohus on õigesti vaidluse lahendamisel kohaldanud TLS § 64 lg-t 1 leides, et tööandjal oli

õigus muuta ühepoolselt töölepingu tingimusi seoses töö ümberkorraldusega ning kui töötaja

sellega ei nõustud, oli tal õigus nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. Ringkonnakohus

nõustub kõigi maakohtu vastavate põhjendustega ja ei korda neid. Hageja ei ole taotlenud

töölepingu lõpetamist, vaid jätkas muudetud tingimustel töötamist.

Asjakohane ei ole hageja väide, et töö ümberkorraldusel ja karistuse määramisel on VKHK

rikkunud haldusmenetluse seadust. Nagu ringkonnakohus on märkinud käesoleva otsuse

p-is 10.2, ei ole antud juhul tegemist haldusmenetlusega, vaid töösuhtest tuleneva vaidlusega,

ning seetõttu ei kuulu kohaldamisele HMS sätted.

14. Maakohus on klassipäevikute ja töögraafikute alusel analüüsinud, millistel õppekavadel

liideti hageja poolt antud õppeainetes õppurite grupid. Asjaolu, mis põhjustel õppurite grupid

liideti, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, sest õppegruppide liitmise puhul oli

tegemist töö ümberkorraldusega TLS § 64 lg 1 mõttes ning tööandjal oli õigus muuta töötaja

töötasustamise aluseid ja töörežiimi. Tõendamata on hageja väide, et ta andis õppeainet õpilaste

gruppidele eraldi ja auditoorse töö tundide arv oli suurem kostja poolt väidetust. Paljasõnaline on

hageja väide, et õppurite iseseisev töö suurendas tema töömahtu.

15. Maakohus on õigesti jätnud apellandi nõude ületunnitöö eest lisatasu maksmiseks

rahuldamata seoses nõude aegumisega. Ebaõige on hageja väide, et ta esitas nõude ületunnitöö

eest tasu saamiseks hagiavalduse täpsustuses 27.10.2008 (I kd tl 181-185). Hageja on 27.10.2008

hagiavalduse täpsustuses selgitanud ületunnitöö sisu, kuid nõuet ületunnitöö väljamaksmiseks ei

esitanud ta enne kui kohtuistungil 30.11.2011 (II kd tl 461-463; 474-475).

Samuti tuleks jätta hageja nõue väidetava ületunnitöö eest lisatasu saamiseks ka sisuliselt

rahuldamata. Vaidlusalusel perioodil kehtinud töö- ja puhkeaja seaduse § 7 lg 3 kohaselt võib

ületunnitööd teha poolte kokkuleppel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud

juhul, ning sama paragrahvi lg 4 järgi on vääramatu jõu korral töötaja kohustatud täitma

tööandja korraldust teha ületunnitööd, kui selline töö on ajutine ja tuleb teha viivitamata.

Asjas puudub poolte kokkulepe hageja ja kostja vahel selle kohta, et hageja teeb ületunnitööd.

Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja ületunnitööd teinud. Seega kuna puudub ületunnitöö

tegemise kokkulepe, siis puudub hagejal õigus nõuda ka vaidlusalusel perioodil kehtinud

palgaseaduse § 14 lg 1 kohast väidetavalt tema poolt tehtud ületunnitöö tasustamist.

17

16. Apellandi väite kohaselt ei ole kostja töölepingu lõpetamisel oma rahalisi kohustusi hageja

ees täitnud, kuid samas ei ole ta täpsustanud, milline on see konkreetne summa, mis kostja oleks

pidanud töölepingu lõpetamisel lisaks makstule veel maksma. Apellatsioonkaebuses esitatud

seisukoha järgi ei oleks tohtinud kostja lähtuda summeeritud arvestusperioodist õppeaastaks,

vaid palgaarvestust tuleb parandada kuude lõikes ja vastavad summad kajastada ka

puhkusekompensatsiooni arvestuses, kuid apellatsioonkaebusest ei selgu, kas ja kui suur vahe

tekiks sel juhul kostja poolt väljamakstud summade ja apellandi arvates tegelikult maksmisele

kuulunud summade vahel.

17. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta apellandi poolt 21.07.2012

ringkonnakohtule esitatud: 1) õppekava arvutiteenindus erialase matemaatika ainekaart 9. kl

baasil õppijatele 1-l lehel; 2) tasemetöö ülesanded 2-l lehel; 3) väljatrükk ainekaardid 1-l lehel;

4) väljatrükk 09.05.2008 ja 14.05.2008 ürituste kohta 2-l lehel, ning tagastab nimetatud tõendid

apellandile.

18. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson