2-11-26913/24 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

31. august 2012.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-11-26913 Tsiviilasi A.S.i hagi H.V. vastu isaduse tuvastamise nõudes Tsiviilasja hind 1597.79 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Hageja A.S., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx xxxx, xxxxx, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal Kostja H.V., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx xxx, xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx, lepinguline esindaja Andrei Yllö 27.08.2012.a avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Tuvastada, et S.S. (isikukood xxxxxxxxxxx, sünd on registreeritud xxxxxxxxx Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, akt nr xx) põlvneb H.V.st (Võsu, isikukood xxxxxxxxxxx). Kohtuotsus saata pärast selle jõustumist Pärnu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Sisulised asjaolud

9. juuni 2011.a esitas hageja Pärnu Maakohtusse hagiavalduse H.V. vastu põlvnemise tuvastamise tuvastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 2000.a aastal olid hagejal suhted kostjaga. Sellest suhtest sündis xxxxxxxxxx.a poeg S.S.. Hageja on veendunud, et S.S.i bioloogiline isa on H.V., kuid kuna kostja isadust ei ole tunnistanud ongi S.S.i sünnitunnistusel isa märkimata.

Tsiviilasi nr 2-11-26913

2 (2) Kuna kostja vaidles hagile vastu määras kohus vastavalt hageja soovile molekulaargeneetilise ekspertiisi. 25.06.2012.a ekspertiisiakti nr 12E-GE0223 koostanud ekspert Egle Tooveri arvamusest nähtuvalt on S.S. suure tõenäosusega H.V. bioloogiline isa. 27.08.2012.a toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks ning tunnistas, et on S.S.i bioloogiline isa.

Kohtuotsuse põhjendused Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on perekonnaseaduse (PkS) § 82 lg 1, mille kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PkS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. PkS § 84 lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. PkS § 94 lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PkS 94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja esitatud nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kuna teostatud molekulaargeneetilise ekspertiisiga on tõendatud, et 99,9999994% tõenäosusega on kostja lapse isa ning ka kohtuistungil kostja võttis õigeks, et tema on S.S.i isa (õigeksvõtt protokollitud), puudub kohtul alus kahelda kostja isaduses. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et S.S. põlvneb H.V.st. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08).

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole. Kuna hagejale on Pärnu Maakohtu 28.04.2011.a määrusega riigi õigusabi ja menetluskulude kandmiseks menetlusabi, lahendab kohus menetluskulude, s.o tasumata riigilõivu ja riigi õigusabi tasu väljamõistmise hiljem eraldi määrusega.

Ivika Sillaots Kohtunik