2-11-5663/26 · 2-11-5663/26 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-11-5663 Otsuse kuupäev 30.august 2012 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind Vastuhagi hind

Menetlusosalised ja nende esindajad

LS hagi JS vastu ühisvara jagamise nõudes ja JS vastuhagi ühisvara jagamise nõudes

889,21 eurot 3 689,30 eurot

Hageja: LS (isikukood XXX, elukoht XX); Hageja esindaja: Riho Viik (Kentmanni 8b, 10116 Tallinn, e- post: rihoviik@hot.ee);

Kostja: JS (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja esindaja: vandeadvokaat Jaan Tedder (Advokaadibüroo Tedder OÜ, Kungla 1, 10411 Tallinn, e-post: jaan.tedder@mail.ee)

Menetlustoiming Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Hagi ja vastuhagi rahuldada osaliselt.

2. Jagada LS ja JS ühisvara järgmiselt:

2.1 Jätta LS ainuomandisse korteriomand, asukohaga XXX, Tallinn, milline on kantud kinnistusraamatu Harju maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa XXX väärtuses - 54 500 eurot; sõiduk Toyota Corolla, reg. numbriga XXX - 1 917,35 eurot, köögisektsioon – 63,91 eurot, nurgadiivan, laud, 2 taburetti - 63,91 eurot, külmkapp - 63,91 eurot, elektripliit – 63,91 eurot, pliidipealne õhupuhasti – 63,91 eurot, mikrolaineahi – 51,13 eurot, televiisor Samsung – 255,65 eurot, televiisor Samsung – 6,39 eurot, köögikombain – 95,87 eurot, toiduainete tükeldamiskombain – 63,91 eurot, komplektis diivaniga olnud tugitool – 108,65 eurot, CD-plaat 30 tk + kõlarid S90 ja videokassetid – 255,65 eurot, mööblisektsioon – 447,38 eurot, aknakarniisid 4 tk – 89,48 eurot, tüllkardinad – 95,87

2 eurot, Philips kõrvaklapid - 31,96 eurot, muusikakeskus Pioneer – 319,56 eurot, DVD mängija – 159,78 eurot, kummut – 38,35 eurot, tugitool – 95,87 eurot, laud ja toolid – 6,39 eurot, arvuti ja monitor – 447,38 eurot, printer – 38,35 eurot, 2 akvaariumi – 319,56 eurot, raamatud, 2 lasteentsüklopeediat, 5 kulinaariaentsüklopeediat – 95,87 eurot, arvutilaud – 19,17 eurot, arvuti nurgalaud – 19,17 eurot, jalgratas – 108,65 eurot, väike vaip – 22,37 eurot, kroonlühter ja seinalamp – 57,52 eurot, mündikollektsioon – 127,82 eurot, tolmuimeja – 31,96 eurot, 2 aknarulood – 178,95 eurot, mängukonsool Playstation – 63,91 eurot, mänguautode kollektsioon – 958,67 eurot, seinakell – 10,86 eurot, elektritrell ja erinevad tööriistad – 319,56 eurot.

2.2 Jätta JS ainuomandisse: voodi – 70 eurot, diivan - 370,69 eurot, arvuti, WD, fotoaparaat – 255,65 eurot, vaip, kell, kaalud – 58,80 eurot ja 40 CD plaati – 47,93 eurot, õmblusmasin – 38,35 eurot.

3. Ülejäänud osas jätta hagi ja vastuhagi rahuldamata.

4. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

5. Vabastada JS riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue. Poolte abielu oli sõlmitud 14.03.1997 ja lahutatud 27.05.2010.

10.10.2001 soetati korteriomand aadressiga XXX. Korteri eest tasuti 380 000 krooni (24 286,42 eurot). Tänane laenujääk on ligikaudu 28 760,24 eurot. Laenu on tagasi maksnud hageja. Korteriomand soetati hageja lahusvara arvel, hageja müüs 10.10.2001 ühisvarasse kuuluva korteri omandamiseks lahusvarana temale kuulunud korteriomandi XXX. Korteriomandi XXX võõrandamisest sai hageja 275 000 krooni ja XXX korteriomandi omandamishinnaks oli 380 000 krooni, puuduoleva summa osas võttis hageja SEB pangast laenu.

22.02.2010 sõlmisid hageja ja kostja ühisvara jagamise kokkuleppe, mille kohaselt korteriomand asukohaga XXX kuulub kostja JS ainuomandisse ning kompensatsiooni ühisvara jagamise lepingu alusel jagatava ühisvara osas ei maksta. Hageja palub tunnistada korteriomand XXX hageja lahusvaraks.

Kostja vastuhagi. Kostja JS hagi ei tunnista ning esitas 23.05.2011 vastuhagi, milles palus tunnistada ühisvaraks korteriomand XXX müügikuupäeva seisuga 10.10.2001 ning jätta hagi rahuldamata. Kostja väidab, et XXX korteri väärtus on tema mitmeaastase töö ja rahaliste vahendite tulemusel oluliselt suurenenud ning seetõttu tuleb korteriomand lugeda ühisvaraks.

22.11.2011 esitas JS täiendava nõude ühisvara jagamiseks. Hagejale jäänud ühisvara palub kostja jättagi hagejale ning hagejalt välja mõista kostja kasuks 577 265 krooni ehk 36 893 eurot.

3 Hagejale jäänud ühisvara on järgmine: köögisektsioon maksumusega 6 000 krooni, nurgadiivan, laud, 2 taburetti, 4 500 krooni, külmkapp, 2 500 krooni, elektripliit, 5 000 krooni, pliidipealne õhupuhasti – 2 000 krooni, mikrolaineahi – 2 500 krooni, teekann – 250 krooni, televiisor Samsung – 8 000 krooni, televiisor Samsung – 3 000 krooni, köögikombain – 1 500 krooni, toiduainete tükeldamiskombain – 1 000 krooni, toidunõud – 2 500 krooni, komplektis diivaniga olnud tugitool – 1 700 krooni, CD-plaat 30 tk + kõlarid S90 ja videokassetid – 4 000 krooni, mööblisektsioon – 7 000 krooni, aknakarniisid 4 tk – 1 400 krooni, tüllkardinad – 1 500 krooni, Philips kõrvaklapid – 500 krooni, põrandakaal – 300 krooni, muusikakeskus Pioneer – 5 000 krooni, DVD-mängija – 2 500 krooni, kummut – 600 krooni, tugitool – 3 500 krooni, laud ja toolid – 2 000 krooni, arvuti ja monitor – 15 000 krooni, printer – 600 krooni, 2 akvaariumit – 10 000 krooni, raamatud, 2 lasteentsüklopeediat, 5 kulinaariaentsüklopeediat – 1 500 krooni, arvutilaud – 300 krooni, diivan – 2 500 krooni, arvuti nurgalaud – 1 750 krooni, jalgratas – 1 700 krooni, õmblusmasin – 600 krooni, väike vaip – 350 krooni, kroonlühter ja seinalamp – 1 800 krooni, mündikollektsioon – 2 000 krooni, tolmuimeja – 500 krooni, 2 aknarulood – 5 600 krooni, mängukonsool Playstation – 2 000 krooni, mänguautode kollektsioon – 15 000 krooni, seinakapp – 8 500 krooni, seinakell – 170 krooni, metallist välisuks – 5 000 krooni, elektritrell ja erinevad tööriistad – 5 000 krooni. Seega jäi hagejale vallasvara kokku 278 620 krooni väärtuses.

Kostja palub jätta kinnisvara aadressil Tallinn, XXX LS omandisse ning mõista välja LS hüvitis 577 265 krooni ehk 36 893 eurot.

Hageja vastus ja haginõude täiendus. 15.06.2011 esitas LS vastuse vastuhagile, milles ei tunnista vastuhagi. Pooled ei olnud abielus, kui hageja ostis korteri 06.12.1995 oma rahaga välja. Korteriomandi XXX sanitaarremondiks kulutatud 15 000 krooni ei tõstnud kuidagi selle turuväärtust. Hageja müüs nimetatud korteri 10.10.2001 275 000 krooni eest ja ostis selle raha ja lisaks laenatud 105 000 krooni eest XXX korteri hinnaga 380 000 krooni. Seega kuulub XXX korteriomandist ühisvarasse 27,6 %. Laenujääk on seisuga 14.06.2011 28 111,16 eurot, mis jääks hageja kanda. Kogu ühisvara on kokku 306 856,16 eurot ehk 19 611,68 eurot. Ostetud väärtuslikuma vallasvara on kostja oma praegusesse elukohta kaasa võtnud ning muu kooselu jooksul ostetud vara on täielikult amortiseerunud. Kostja võttis kaasa järgmise vara: TV Philips 19 000 krooni, voodi 3 500 krooni, diivan 7 500 krooni, köögiasjad 2 500 krooni, arvuti, WD, fotoaparaat 4 000 krooni, vaip, kell, kaalud 2 000 krooni ja 40 CD plaati 4 000 krooni, kokku vara 42 500 krooni ehk 2 716,24 euro eest. Hageja palub rahuldada hagi ja tunnistada XXX tema eravaraks või alternatiivse nõudena tunnistada tema eravaraks 72,4 % nimetatud korteri väärtusest ja jagada ühisvara järgmiselt: jätta hagejale nimetatud korter ja sõiduk 30 000 krooni ehk 1 917,35 eurot ning jätta kostjale saadud vallasvara ning täiendavalt välja mõista hagejale summa 7 816,51 eurot.

Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi ja vastuhagi kuuluvad rahuldamisele osaliselt. PKS § 37 lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel ning sama paragrahvi 3. lõike järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

PKS § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Poolte abielu oli sõlmitud 14.03.1997 ja lahutatud 27.05.2010, mistõttu tuleb poolte ühisvara jagamisel lähtuda kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätetest.

4 PKS § 18 lg 2 (kuni 01.07.2010 kehtinud redaktsioon) järgi Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

Abielusuhete lõppemise ajas jõudsid pooled 24.04.2012 toimunud kohtuistungil kokkuleppele, et selleks on abielu lahutamise aeg 2010. maikuu.

Samal kohtuistungil jõudsid pooled ühisele arvamusele jagatava vallasvara koosseisu ja vara hindade osas. Poolte ühisvarasse kuulub järgmine vallasvara: Sõiduk Toyota Corolla – väärtus 1 917,35 eurot, köögisektsioon – 63,91 eurot, nurgadiivan, laud, 2 taburetti - 63,91 eurot, külmkapp - 63,91 eurot, elektripliit – 63,91 eurot, pliidipealne õhupuhasti – 63,91 eurot, mikrolaineahi – 51,13 eurot, televiisor Samsung – 255,65 eurot, televiisor Samsung – 6,39 eurot, köögikombain – 95,87 eurot, toiduainete tükeldamiskombain – 63,91 eurot, komplektis diivaniga olnud tugitool – 108,65 eurot, CD-plaat 30 tk + kõlarid S90 ja videokassetid – 255,65 eurot, mööblisektsioon – 447,38 eurot, aknakarniisid 4 tk – 89,48 eurot, tüllkardinad – 95,87 eurot, Philips kõrvaklapid – 31,96 eurot, muusikakeskus Pioneer – 319,56 eurot, DVD-mängija – 159,78 eurot, kummut – 38,35 eurot, tugitool – 95,87 eurot, laud ja toolid – 6,39 eurot, arvuti ja monitor – 447,38 eurot, printer – 38,35 eurot, 2 akvaariumi – 319,56 eurot, raamatud, 2 lasteentsüklopeediat, 5 kulinaariaentsüklopeediat – 95,87 eurot, arvutilaud – 19,17 eurot, arvuti nurgalaud – 19,17 eurot, jalgratas – 108,65 eurot, õmblusmasin – 38,35 eurot, väike vaip – 22,37 eurot, kroonlühter ja seinalamp – 57,52 eurot, mündikollektsioon – 127,82 eurot, tolmuimeja – 31,96 eurot, 2 aknarulood – 178,95 eurot, mängukonsool Playstation – 63,91 eurot, mänguautode kollektsioon – 958,67 eurot, seinakell – 10,86 eurot, elektritrell ja erinevad tööriistad – 319,56 eurot. Samuti on poolte ühisvara järgmised esemed, mis on kostja poolte ühisest elukohast kaasa viinud, voodi – 70 eurot, diivan 370,69 eurot, arvuti, WD, fotoaparaat – 255,65 eurot, vaip, kell, kaalud – 58,80 eurot ja 40 CD plaati – 47,93 eurot. Hageja leiab, et õmblusmasin tuleb jätta kostjale. Pooled on jagatava ühisvara hulgast välja jätnud toidunõud ja köögiasjad.

Kohus leiab, et poolte ühisvara hulka kuuluv vallasvara tuleb jagada järgmiselt: Jätta hageja LS omandisse: sõiduk Toyota Corolla, 1 917,35 eurot, köögisektsioon – 63,91 eurot, nurgadiivan, laud, 2 taburetti - 63,91 eurot, külmkapp - 63,91 eurot, elektripliit – 63,91 eurot, pliidipealne õhupuhasti – 63,91 eurot, mikrolaineahi – 51,13 eurot, televiisor Samsung – 255,65 eurot, televiisor Samsung – 6,39 eurot, köögikombain – 95,87 eurot, toiduainete tükeldamiskombain – 63,91 eurot, komplektis diivaniga olnud tugitool – 108,65 eurot, CD-plaat 30 tk + kõlarid S90 ja videokassetid – 255,65 eurot, mööblisektsioon – 447,38 eurot, aknakarniisid 4 tk – 89,48 eurot, tüllkardinad – 95,87 eurot, Philips kõrvaklapid – 31,96 eurot, muusikakeskus Pioneer – 319,56 eurot, DVD-mängija – 159,78 eurot, kummut – 38,35 eurot, tugitool – 95,87 eurot, laud ja toolid – 6,39 eurot, arvuti ja monitor – 447,38 eurot, printer – 38,35 eurot, 2 akvaariumi – 319,56 eurot, raamatud, 2 lasteentsüklopeediat, 5 kulinaariaentsüklopeediat – 95,87 eurot, arvutilaud – 19,17 eurot, arvuti nurgalaud – 19,17 eurot, jalgratas – 108,65 eurot, väike vaip – 22,37 eurot, kroonlühter ja seinalamp – 57,52 eurot, mündikollektsioon – 127,82 eurot, tolmuimeja – 31,96 eurot, 2 aknarulood – 178,95 eurot, mängukonsool Playstation – 63,91 eurot, mänguautode kollektsioon – 958,67 eurot, seinakell – 10,86 eurot, elektritrell ja erinevad tööriistad – 319,56 eurot, kokku 7 178,56 eurot.

Jätta kostja JS omandisse: voodi – 70 eurot, diivan - 370,69 eurot, arvuti, WD, fotoaparaat – 255,65 eurot, vaip, kell, kaalud – 58,80 eurot ja 40 CD plaati – 47,93 eurot, õmblusmasin – 38,35 eurot, kokku 841,42 eurot.

5 Kostja on 20.07.2012 täpsustavas kirjalikus seisukohas seadnud kahtluse alla hageja valduses oleva mündikollektsiooni väärtuse. Kohus leiab, et kostja ise on oma vastuhagis määranud nimetatud kollektsiooni väärtuse ning hageja on sellega nõustunud. Muid tõendeid kollektsiooni väärtuse kohta kohtule esitatud ei ole, mistõttu kohus lähtub vastuhagis esitatust.

Kohus asub seisukohale, et poolte ühisvara hulka kuulub korteriomand asukohaga XXX. Korteriomand on soetatud poolte abielu ajal 10.10.2001.

Hageja väidab, et korteriomand omandati hageja lahusvara arvel või osaliselt 72,4 % osas hageja lahusvara arvel ning palub asja lahendamisel sellega arvestada.

PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Ka käesoleval ajal kehtiva PKS § 37 lg 3 järgi ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 19 lg 2 p 3 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.

Samal kuupäeval 10.10.2001, kui sõlmiti ostu-müügileping korteri XXX ostmiseks (t. lk 30-35), müüs LS tema omandisse kuuluva korteriomandi asukohaga XXX (t. lk 25-29). Korter XXX osteti 380 000 krooni eest ning korter XXX müüdi 275 000 krooni eest. Seega moodustas hageja lahusvara osa ühisvara omandamisel 72,36 %. Käesoleval ajal on vastavalt Pindi Kinnisvara hinnangule korteriomandi XXX väärtuseks 54 500 eurot (t. lk 130-144). Poolte ühisvara osa korteri väärtusest moodustab 15 063,80 eurot (27,64 %).

Kokku on pooltel ühisvara summas 23 083,78 eurot (7 178,56 + 841,42 + 15 063,80 eurot), millest kummagi poole osa moodustab 11 541,89 eurot.

Vara jagamisel jääb hageja omandisse vara 22 242,36 euro väärtuses ja kostja omandisse 841,42 euro väärtuses. Poolte võrdsuse printsiibist lähtuvalt tuleks hagejal kostjale hüvitada enam saadud vara arvelt 10 700,47 eurot. Samas tuleb arvestada poolte kohustust AS Danske Bank ees. Laenu jääk 27.05.2010 seisuga moodustas 29 087,06 eurot, st ühe poole kohustus 14 543,53 eurot. Laenuleping on sõlmitud LS , kes on käesoleva ajani laenu osamaksetena tagastanud. Pooled nõustuvad, et laenukohustuse täitmine panga ees jääb hageja LS kanda. Kuna kostja laenukohustuse osa on suurem kui hageja enam saadud vara väärtus, siis ei ole põhjendatud hüvitise välja mõistmine hagejalt kostja kasuks. Hageja on 13.12.2011 kohtuistungil loobunud kostjalt hüvitise väljamõistmise nõudest.

Põhjendamata on kostja nõue, tunnistada korter XXX kinnisvara müügipäeva 10.10.2001 seisuga poolte ühisvaraks. XXX korter oli erastatud 06.12.1995 LS poolt ning oli tema lahusvara (t. lk 177). Korteris oli väidetavalt tehtud sanitaarremont enne selle võõrandamist. Remont tehti poolte abielu ajal. Tõendamata on, et korteri väärtus oleks oluliselt suurenenud kostja lahusvara arvel.

Menetluskulu Menetluskulude jagamisel lähtub kohus TsMS § 164 lg 1 sätestatust, jättes kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

6

TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Vastuhagi esitamisel on kostja saanud menetlusabi summas 191,73 eurot. Nii hagi kui vastuhagi rahuldab kohus osaliselt. Kostja varanduslik seis ei ole käesolevaks ajaks muutunud ning ei muutu ka sisuliselt pärast ühisvara jagamist. Kostjale jääb osa poolte ühisvarasse kuulunud tarbevarast, mis on vajalik tema ja laste igapäevaseks eluks. Kohus peab põhjendatuks vabastada JS riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

Koidula Laurisaar kohtunik