2-12-18350/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2012.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-12-18350 Tsiviilasi Tsiviilasja hind OÜ V hagi POÜ vastu võla väljamõistmiseks 2993,35 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja OÜ V (registrikood XXX, asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja HMS kostja POÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) kostja seaduslik esindaja KP RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista POÜ OÜ V kasuks põhivõlg 2993,35 eurot (kaks tuhat üheksasada üheksakümmend kolm eurot ja kolmkümmend viis senti) ning viivis 07.05.2012.a seisuga 69,36 eurot (kuuskümmend üheksa eurot ja kolmkümmend kuus senti).

3. Välja mõista POÜ OÜ V kasuks viivis põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.05.2012.a kuni põhivõla tasumiseni.

4. Kõik menetluskulud jätta 15,57 % ulatuses OÜ V kanda ja 84,43 % ulatuses POÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

2 peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 08.05.2012.a esitatud hagiavalduse kohaselt müüs OÜ V (hageja) POÜ-le (kostja) kaupu. Kostja on kaubad kätte saanud, kuid ei ole nende eest tasunud. Kostjal on tasumata põhivõlgnevus 2993,35 eurot. Kostjale esitatud arvete kohaselt peab kostja tasuma hagejale viivist 0,2 % tasumata summalt päevas. 07.05.2012.a seisuga võlgneb kostja viiviseid 634,51 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 2993,35 eurot ja viivise 634,51 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise 0,2 % päevas alates 08.05.2012.a kuni põhivõla tasumiseni.

18.06.2012.a täpsustas hageja oma hagiavaldust, milles nõustus kostjaga, et hagejal on õigus nõuda kostjalt seaduses sätestatud viivist. Hageja märkis, et kostja võlgneb hagejale 07.05.2012.a seisuga seaduses sätestatud viivist 69,36 eurot.

Kostja vastus Kostja tunnistas hagi põhivõla osas. Viivise nõue määraga 0,2 % päevas ei ole põhjendatud, kuna poolte vahel puudub kokkulepe viivise suuruses. Kostja palus viivise väljamõistmisel lähtuda seadusjärgsest viivisemäärast.

Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja võlgneb ostetud kaupade eest hagejale põhivõlana 2993,35 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on põhivõla osas hagi õigeks võtnud. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2993,35 eurot.

Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Kohus nõustub kostjaga, et arvel viivise määra märkimine ei ole käsitletav kokkuleppena viivise suuruse kohta. Seega on hagejal õigus nõuda seaduses sätestatud viivist. Sellega on nõustunud ka hageja oma 18.06.2012.a hagi täpsustuses.

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS §

94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 07.05.2012.a seisuga 69,36 eurot.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõla

3 tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.05.2012.a kuni põhivõla tasumiseni.

Ülaltoodule tuginedes kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kuna hageja vähendas oma nõuet tulenevalt kostja vastuväidetest, siis ei ole õige jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud 15,57 % ulatuses hageja kanda ja 84,43 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik