2-11-40408/40 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.2012, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-40408 Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses G Li hagi G Li vastu elatise saamiseks

1740 eurot Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 27.04.2012 otsus ja 07.06.2012 täiendav otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik G Li ja G Li apellatsioonkaebused Hageja G L (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx), seaduslik esindaja Liivi Treiman, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Kostja G L (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Pärnu Maakohtu 27.04.2012 otsus ja 07.06.2012 täiendav otsus tühistada ning tsiviilasi saata uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. 2. Apellatsioonkaebused rahuldada. 3. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. 4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

2 S e l g i t u s e d Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi asjaolud 1. 29.08.2011 esitas G L maksekäsu kiirmenetluses avalduse Pärnu Maakohtusse G Lilt elatusraha saamiseks. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite ja 17.11.2011 määrusega võttis Pärnu Maakohus G Li hagi menetlusse. Hageja palus välja mõista igakuise elatise 200 eurot alates hagi esitamisest ja elatise võlgnevusena ühekordselt 1668.12 eurot perioodi 26.10.2010 - 25.10.2011 eest. 2. Hageja on sündinud 24.10.2001, hageja ülalpidamiskulud on tema ema L T kanda. Ema sissetulekuks on vaid 20 eurot kuus. Kostja on teinud hageja ülalpidamiseks kulutusi ebaregulaarselt, näiteks ostnud aeg-ajalt riideid, tasunud trennikulud, kuid nimetatu ei ole piisavaks ülalpidamiseks. Lapse kulud ühes kuus on kokku 360.11 eurot, sealhulgas koolisöök 14 eurot, koolitarbed 12 eurot, trenn 15 eurot, transport 10 eurot, riided 35 eurot, toit 200 eurot, ravimid ja vitamiinid 10 eurot, meelelahutus 30 eurot, vesi/elekter 33 eurot, hügieenitarbed/juuksur 10 eurot ja sidekulud 7 eurot.

Kostja vastuväited 3. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja väidetavad igakuised kulud on ülepaisutatud ja tõendamata. Lapse ema sissetuleku juures ei ole sellises suuruses kulutused lapsele võimalikud. Samuti on viimase kolme kuu jooksul laps vähemalt poole ajast viibinud isa juures ning tema ülalpidamisel. Poeg elaski kuni 8-eluaastani isa juures.

Esimese astme kohtu otsus 4. 27.04.2012 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi osaliselt ning mõistis G Lilt hageja kasuks välja elatise 145 eurot igakuiselt alates 29.08.2011 kuni täisealiseks saamiseni. 5. Kostja arvab ekslikult, et on hageja ülalpidamiskohustuse täitnud. Hagile eelnenud perioodi nõue ei puuduta. Tõendatud ei ole, et laps elaks isa juures, ta külastab nädalavahetustel vaid vanaema samas paikkonnas. 6. Asjaolu, et hageja ema on üliõpilane, töötu ja vähese sissetulekuga, ei vabasta teda lapse ülalpidamiskohustusest. Kehtiv elatise miinimum on 145 eurot kuus, mida loetakse tõendatud lapse vajaduseks. Hageja nõue 200 eurot ei ole tõendatud. Kohus leidis, et mõistlik kulu söögile on 100 eurot ja kommunaalkuludele 17 eurot. 7. Hageja taotlusel tehtud täiendavas otsuses mõistis maakohus elatise 145 eurot välja tagasiulatuvalt alates 26.10.2010. Hageja apellatsioonkaebus

3 8. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista hageja kasuks välja elatis 200 eurot kuus alates 29.08.2011. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust perioodi 29.08.2011 - 31.10.2011 kohta, kuna taotles ise selle perioodi eest välja mõista elatise 145 eurot kuus. Maakohus jättis oma otsuses tehtud järeldused põhjendamata. 9. Kohus nõudis kostjalt tõendeid tema sissetulekute kohta, kostja neid ei esitanud. Seega ei tõendanud kostja, et ta ei ole võimeline maksma hagejale elatist nõutud ulatuses. Kohus aga asus hindama ka neid lapse vajadusi, millele kostja vastuväiteid ei esitanud – näiteks söögiraha. Kohus jättis tähelepanuta, et söögiraha märkimisväärne summa seondub lapse allergilisusega, mis tingib toidu valimist. Lapse haiguse olemasolule ei ole kostja vastu vaielnud. Kohus jättis ka põhjendamata, miks ta ei nõustunud hageja tõenditega kommunaalkulude kohta. 10. Ka jättis maakohus jaotamata menetluskulud, leides põhjendamatult nagu kulusid pooltel ei olekski.

Kostja apellatsioonkaebused 11. Kostja palub tühistada maakohtu nii 27.04.2012 kui täiendava otsuse. Elatusraha nõude saab lahendada alles pärast seda, kui maakohus on teinud otsuse lapsega suhtlemise korra vaidluses (tsiviilasi nr 2-12-12902). Ekslik on ka kohtu järeldus, et kostja on hagi osaliselt tunnistanud. Maakohus ei saanud teha omaksvõtul põhinevat otsust. 12. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et pool ajast viibib laps isa juures ja on tema ülalpidamisel. Samuti ei olnud maakohtul alust teha täiendavat otsust.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht 13. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et maakohtu otsus ja täiendav otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 alusel täielikult tühistada ning saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mida ringkonnakohus ei saa kõrvaldada. Maakohus ei ole kumbagi otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud. Kuna asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse norme, mis toob ilmselgelt kaasa otsuste tühistamise apellatsioonimenetluses, otsustab ringkonnakohus käesoleva asja üksnes apellatsioonkaebuste põhjal TsMS § 646 mõttes. 14. TsMS § 434 kohaselt on kohtuotsus kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohtuotsuse sisu peab vastama TsMS §-s 442 sätestatule, välja arvatud, kui on võimalik rakendada §-s 444 sätestatud erisusi. Nimetatud sätte lg 4 annab kohtule võimaluse jätta otsusest ära kirjeldav ja põhjendav osa muuhulgas juhul, kui asi lahendati kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. 15. Vaidlustatud otsuste vormistamisel ei ole maakohus viidatud sätetest lähtunud. Kumbki otsus ei sisalda põhjendavat osa (täiendavas otsuses puudub see täielikult, täiendatavas otsuses on see ilmselt puudulik). Otsustest nähtub, et maakohtu arvates andis aluse kirjeldava ja põhjendava osata otsuste tegemiseks asjaolu, et kostja võttis omaks asjaolu, et „elatis on lapsele vajalik“. Sellise arvamusega ei saa ringkonnakohus nõustuda. TsMS § 444 lg 4 kohaselt peab tegemist olema kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Nimetatud säte on rakendatav vaid juhul, kui kostja sõnaselgelt teavitab kohut, et tunnistab hageja poolt esitatud alustel ja suuruses nõuet ega esita sellele vastuväiteid. Käesolevas asjas on kostja kogu menetluse olnud seisukohal, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna on tõendamata ja põhjendamata. Ühestki menetlusdokumendist ei nähtu kostja õigeksvõttu. Seega ei saanud maakohus otsuseid

4 tehes lähtuda õigeksvõtul põhineva otsuse vormistamist reguleerivatest seadustiku sätetest. Tegemist võib olla mõne hageja poolt nõude alusena esile toodud faktilise asjaolu omaksvõtus kostja poolt TsMS § 231 lg 2 mõttes, kuid nimetatu saab olla vaid hageja jaoks selle asjaolu tõendamisest vabastamise aluseks, kuid ei vabasta kohut tehtava otsuse põhjendamisest. 16. Kohtuotsus peab oma sisult vastama TsMS § 442 nõuetele, mille lg 8 kohaselt märgitakse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Samas osas peab kohus põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ja analüüsima kõiki tõendeid. Vaidlustatud otsustes selline osa täielikult puudub. Ringkonnakohtul ei ole võimalik vaidlustatud lahendite seaduslikkust ja põhjendatust kontrollida, sest teadmata on kohtu veendumuse kujunemise põhjendused, hinnangud poolte esitatud arvukatele tõenditele jmt. Eelpool kirjeldatud olulisi menetluslikke mööndusi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada ja seetõttu tuleb tsiviilasi saata uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. 17. Tsiviilasja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht ka poolte menetluskulude osas. Maakohtu märge otsustes, et „menetluskulusid ei ole“, ei saa olla asjakohane juba ainuüksi põhjusel, et menetluses osalevad poolte lepinguliste esindajatena vandeadvokaadid ning mõlemad pooled on taotlenud menetluskulude jaotamist (jätmist vastaspoole kanda). 18. Vastuseks kaebuses väljendatud kostja seisukohale tsiviilasja menetluse peatamise vajalikkuse kohta lapsega suhtlemise korra määramise ajaks selgitab kolleegium, et tsiviilasja nr 2-12-12902 lahendamine käesoleva asja lahendamist ei takista. Kui käesolevas asjas mõistetakse kostjalt välja perioodilised maksed ja teises tsiviilasjas tehtav lahend peaks oluliselt muutma asjaolusid, millede alusel need maksed välja mõisteti, on huvitatud isikul õigus esitada hagi maksete suuruse või kestuse muutmiseks tulenevalt TsMS §-st 459. 19. Samuti selgitab kolleegium kostjale, et täiendava otsuse tegemise alused on reguleeritud TsMS §-s 448 lg-s 1 ja neist üheks on olukord, kus mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata (p 1). Käesolevas asjas jäi 27.04.2012 otsuses lahendamata hageja nõue elatise võlgnevuse saamiseks. Hageja esindaja esitas TsMS § 448 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul avalduse täiendava otsuse tegemiseks (t lk 128-129). Seega iseenesest oli käesolevas asjas maakohtul alus täiendava otsuse tegemiseks. TsMS § 448 lg 5 kohaselt on täiendav otsus täiendatava otsuse osa.

Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok-Toomsalu