2-12-24525/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Kohtuasi 2-12-24525

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula

Määruse kuupäev

28. august 2012

Tsiviilasja number 2-12-24525

Kohtuasi ES avaldus kohtu nõusoleku saamiseks laste EP ja AP nimel tehingu tegemiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: ES(isikukood XXX, elukoht XXX )

Puudutatud isikud (alaealised lapsed): EP(isikukood XXX) AP (isikukood XXX)

Eestkosteasutus: Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse, aadress Mõisa tee 17, Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604 Harjumaa, e-post: vallavalitsus@kuusalu.ee ) kaudu

Alaealistele EP ja AP riigi poolt menetluse ajaks määratud esindaja: advokaat Kadi Mägi (Viruvärava Advokaadibüroo, aadress Ravi 14-1, 10138 Tallinn, e-post: viruab@uninet.ee)

Menetlus kirjalik

Resolutsioon

Kohtuasi 2-12-24525

1. Rahuldada ES avaldus.

2. Anda kohtu nõusolek EP(isikukood XXX) ja AP (isikukood XXX) ühisomandis oleva ühe kahendiku (1/2) suuruse mõttelise osa Osaühingu A (äriregistri kood XXX, registreeritud aadress XXX, XXX ) osast nimiväärtusega 14 000 krooni, võõrandamiseks, kusjuures võõrandamisest saadavat tulu tuleb kasutada EP ja AP huvides.

3. Jätta EP ja AP menetluskulud (riigi õigusabi tasu) riigi kanda.

4. Avalduselt tasutud riigilõiv jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

1. Kohtumääruse peale on sellega mittenõustumisel menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kaudu

15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

2. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

3. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest.

4. Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Määruskaebuse esitamisel tuleb riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Menetluse käik ja kohtumääruse põhistus

ES pöördus 09.03.2012 kohtusse avaldusega, milles soovib kohtu nõusolekut oma alaealiste laste EP ja AP nimel tehingu tegemiseks. Avalduse asjaolud on järgmised. ES pöördus kohtusse nõusoleku saamiseks, et teostada oma alaealiste laste EP(isikukood XXX) ja AP (isikukood XXX) nimel lastele kuuluva varaga võõrandamistehingut (sõlmida vara ostumüügilepingut). Kohtupoolset nõusolekut soovib avaldaja, et teha müügitehing pärimistunnistuse nr XXX alusel lastele määratud pärandvaraga, mis on märgitud pärimistunnistusel punktis 2 – so ühe kahendiku (1/2) suurusest mõttelisest osast OÜ A(registrikood XXX), osast nimiväärtusega 894,76 (kaheksasada üheksakümmend neli ja 76 senti) eurot ehk endises vääringus 14 000 (neliteist tuhat) krooni. Nii pärandaja, MP, kui pärijad EP ja AP, ei ole olnud aktiivselt seotud ettevõttega, so OÜ A. Samuti nähtub äriregistri teabesüsteemis tehtud päringu alusel, et ettevõte ei toimi aktiivselt ega tooda kasumit.

ES leiab, et alaealisi lapsi üksi kasvatades oleks mõistlik suunata äriettevõtte osalusraha laste igapäevaste vajaduste rahuldamisega seotud kulude katmiseks, sealhulgas laste ortodontiliseks raviks. Hetkel on raha lihtsalt osakute all kasutult kinni ning seda ei saa kasutada laste igapäevaste kulude katmiseks ega muuks laste jaoks vajalikuks otstarbeks. Selgituseks pärimistunnistuse punktide kohta on avaldaja kirjutanud järgmist : Punkt 1 – seoses pärandaja surma tõttu kaotas pere põhitoitja ja suure kohustuse ees SEB Pank AS-le müüsin kinnistu 2009. aastal. Müügirahast tasus avaldaja võla panga ees ja ostis korteri aadressil XXX Punkt 2 – käesolev avaldus Punkt 3 – reaalselt ei olnud seda sõidukit enam olemas ja nii kandis avaldaja auto ARK-s registrist maha 2009. aastal Punkt 4 – kuna pere kasutab avalduse esitaja omanduses olevat autot, siis müüdi pärandajale kuulunud auto 2009. aastal Punkt 5 – pärandaja rahalised vahendid ja pensioniosakutest saadud raha kasutati jooksvateks kuludeks ja majalaenu tasumiseks pangale. Punkt 6 – TG aktsiate müügiga remonditi soetatud korter asukohaga XXX 2010. aastal. Pere uus elamispind vajas enne sissekolimist kapitaalremonti. Avaldusele on lisatud:

1. avalduse esitaja isikut tõendava dokumendi (ID kaart) koopia

2. laste sünnitunnistuste koopiasd

3. pärimistunnistuse koopia

4. maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta

Kohus algatas avalduse põhjal menetluse 17.07.2012 määrusega, andis alaealistele EP ja AP menetluse ajaks tasuta riigi õigusabi ja kaasas menetlusse alaealiste elukohajärgse eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas kohtule 30.07.2012 motiveeritud seisukoha, milles leidis järgmist. Avaldusest nähtub, et E ja AP on vastavalt 31.03.2009 välja antud pärimistunnistuse nr XXX alusel ½ osas oma isast (MP) mahajäänud vara pärijateks. Pärandvara hulka kuulub muu hulgas ka OÜ A osak nimiväärtusega 14 000 krooni. Vastavalt avaldajalt saadud andmetele vajab EP ortodontilist ravi suulae suuruse korrigeerimiseks. Väga kitsast lõualuud saab laiendada ainult kirurgilist ravimeetodit kasutades koos ortodontilise raviga. Ravi on pikaajaline, kallis ja ei kuulu kompenseerimisele Haigekassa poolt. Avaldaja sõnul on OÜ A ise teinud ettepaneku osakute ostuks-müügiks ning kuivõrd pärandaja ja pärijad ei ole osalenud ettevõtte tegevuses, siis puudub hetkel neil ka igasugune huvi selle äriühingu tegevuse vastu. Äriühingu tegevusalaks on vastavalt äriregistri andmetele põllumajandus ja tegevus eelmisel aastal on olnud suhteliselt tagasihoidlik. Seega ei ole põhjust rääkida ka kasumit tootvast ettevõttest, millest võiks avaldaja lastele pikemas perspektiivis tulu tõusta. Esindaja leiab, et ei ole vajadust kohustada avaldajat paigutama müügitehingust saadavat raha oma varast eraldi, sest eestkostja ja eestkostetavad, kelleks on käesoleval juhul alaealised lapsed, elavad koos ühise perena ning alaealistele menetluse ajaks riigi õigusabi korras määratud esindajal ei ole alust arvata, et eestkostja ei kasuta tehingust saadavaid rahalisi vahendeid eestkostetavate huvides. Esindaja ei pea samuti vajalikuks, et kohus peaks eraldi välja tooma, kui suures ulatuses alaealiste seaduslik esindaja (st avaldaja) võiks või peaks kulutama osakute müügisummast saadavaid rahalisi vahendeid kuu lõikes, sest neid rahalisi vahendeid on

Kohtuasi 2-12-24525

alaealise seaduslik esindaja kohustatud kasutama alaealiste huvides – laste ülalpidamiseks, koolitamiseks, ravimiseks – ning tegema seda mõistlikult. Pole võimalik, otstarbekas ega ka mõistlik aastateks ette määrata lapse huvides tehtavaid kulutusi ega neid lahti kirjutada. Pealegi ei ole tegemist väga suure summaga. Eeltoodust tulenevalt leiab esindaja, et avaldusega kohtusse pöördunud ES’a avaldus nõusoleku saamiseks alaealiste laste nimel tehingu tegemiseks võib rahuldada. Eestkosteasutus – Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsuse kaudu on 27.08.2012 kohtule esitanud kirjaliku seisukoha, milles leiab, et taotletud tehinguks nõusoleku andmine ei ole vastuolus avaldaja alaealiste laste huvidega.

Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus on telefoni teel 28.08.2012 ära kuulanud avaldaja ja selgitanud välja avaldusega seotud asjaolud, samuti saanud kinnituse, et avaldaja jääb avalduse juurde.

PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lg 1 punktide 1-3 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 133 kohaselt peavad vanemad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades.

Avaldaja soov võõrandada oma alaealistele lastele kuuluv mõtteline osa OÜ-st A tuleneb sellest, et EP ja AP ega ka nende seaduslik esindaja (st avaldaja) ise ei ole huvitatud äriühingus aktiivselt osalemisest. Alaealistele tekkida võivate kohustuste vältimiseks on otstarbekas võõrandada alaealistelt neile kuuluv osa näiteks kas ühele või mitmele kaasomanikule, kes võiksid eeldatavalt huvitatud olla selle omandamisest.

Puudub alus arvata, et ES käituks varahooldusõigust teostades ainult enda huvidest lähtuvalt, jättes laste heaolu arvestamata. PKS § 131 lg 1 sätestatu kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek ja seda ka PKS § 187 p 1, 4 ning PKS § 188 lg 1 p 1, 3 nimetatud juhtudel. PKS § 188 lg 1 p 1 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada oma pärandit. PKS § 188 lg 1 p 3 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa võõrandamisele suunatud lepingut. PKS § 187 p 1 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. PKS § 187 p 4 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja tasulisele omandamisele suunatud lepingut. PKS § 131 lg 4 sätestatu kohaselt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 183 lg 1 sätestab, et eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama.

Kohus märgib siinjuures, et osa võõrandamise eest saadav müügihind peab olema õiglane ja vastama osa turuväärtusele, mitte nimiväärtusele.

TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus ehk selle kohalik keskmine turuhind.

Kohus on seisukohal, et vara võõrandamisel ostuhinna määramisel ei saa lähtuda vaid osa raamatupidamislikust väärtusest. Äriühingu viimase bilansi ja raamatupidamiseksperdi arvamuse alusel oleks võimalik otsustada alaealistele EP ja AP kuuluva osa väärtuse ja tehingu müügihinna suuruse üle. Võimalik on küsida audiitori arvamust. Krediidiinfo AS pakub „Ettevõtte väärtuse hindamise“ teenust, mis võib olla taskukohasem audiitori hindamisteenusest, kuid ei pruugi olla täpsem. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-145-04 punktis 19 selgitanud, et aktiivse turu puudumisel võib õiglast väärtust hinnata mõnel muul meetodil, näiteks diskonteerides finantsinstrumendist genereeritavaid tulevikurahavooge.

Kohus on seisukohal, et oluline on ka osast tulevikus potentsiaalselt saadav kasu, kui võõrandaja osa ei kaotanuks. Õiglase müügihinna määramisel tuleb arvestada äriühingu tulevikuväljavaateid ehk osaniku võimalust oma osast kasu saadadividendi või osa väärtuse suurenemise näol ettenähtavas tulevikus. Osa müügihinna määramiseks tuleb arvestada välja osaühingu ettevõtte, st osaühingu kui terviku, majanduslik väärtus ja jagada see osadeks.

Äriühingu väärtus koosneb eelkõige tulevikus tekkivast kasust, mida äriühing suudab saavutada oma olemasoleva vara, innovatsioonivõime, tootmise kujundatuse, turupositsiooni, sisemise ülesehituse ja juhtimiskorralduse baasil.

Kohus leiab, et avaldus on kooskõlas alaealiste EP ja AP huvidega ja seda võib rahuldada tingimusel, kui alaealistele EP ja AP kuuluv OÜ A osa müüakse turuhinna alusel, mis vastab äriühingu majanduslikule väärtusele, mis vastab alaealistele kuuluvale osale (selle suurusele). Väljakujunenud olukorras, kus OÜ A 1/2 mõttelise osa kasutamise vastu huvi puudub, on selle võõrandamine kooskõlas alaealiste EP ja AP huvidega.

Äriregistri teabesüsteemi päringu väljatrükk tõendab, et äriregistrikoodiga XXX osaühing A osanikeks on ip (kaasomand ½ ), AP (kaasomandiosa ühisomandis ½ ), EP(kaasomandiosa ühisomandis ½ ), er ja ak. Osamaksu suuruseks on 14 000 EEK. Aastal 2011 on osaühingu käive olnud 10 383 € ning kasum 2154 €.

PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust.

TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest.

Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Arvestades avaldaja poolt esile toodud avalduse põhjendusi, milliste kohaselt soovitakse alaealisele kuuluva vara müügist saadavat tulu kasutada alaealise enda huvides, on põhjendatud avaldajat ES lubada võõrandada (tasu eest) tema alaealistele lastele EP ja AP kuuluv osaühingu osa, kuna see on alaealiste huvides. Siinjuures rõhutab kohus veelkord, et osaühingu osa tuleb võõrandada selle eeldatavat turuväärtust silmas pidades. Kohus nõustub täielikult alaealisele menetluses määratud esindaja arvamusega ja leiab, et selline

Kohtuasi 2-12-24525

võõrandamine peab silmas alaealiste huve. Müügist saadud raha eest tuleb avaldajat kohustada kasutama alaealiste laste huvides. See tuleneb PKS sätetest. Eelpool on kohus põhistanud käesoleva määruse resolutsiooni ja avaldab veendumust, et kohtumäärusega tehtud otsustus peab parimal viisil silmas alaealise huve.

Menetluskulude jaotamine

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, avalduse esitamisel tasutud riigilõiv aga avaldaja kanda.

Raivo Einula