2-12-24110/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Kohtuasi 2-12-24110

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

1 Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula

Määruse kuupäev 28. august 2012

Tsiviilasja number 2-12-24110

Kohtuasi EP ja KP avaldus kohtult nõusoleku saamiseks alaealise lapse KP nimel tehingu tegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldajad: EP(isikukood XXX, elukoht XXX );

KP(isikukood XXX, elukoht XXX ) Puudutatud isik: KP(isikukood XXX, elukoht XXX ) Eestkosteasutus: Eestkosteasutus Harku vald Harku Vallavalitsuse kaudu (asukoht Ranna tee 1, Tabasalu 76901, e- post harku@harku.ee ) Alaealisele KP riigi poolt menetluse ajaks määratud esindaja: vandeadvokaat Eva Tibar-Šuvalov (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, aadress Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn, e-mail: eva.tibar@tibar.ee )

Resolutsioon 1. Rahuldada avaldus. 2. Anda kohtu nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse kantud kinnisasja (XXXkinnistu asukohaga XXX) registriosa numbriga XXX (katastritunnus XXX) KP(isikukood XXX) kuuluva kaasomandi osa (so üks neljandik kaasomandist) võõrandamiseks tingimusel, et KP kuuluva kinnisasja kaasomandiosa müügist saadavat tulu (rahalisi vahendeid) kasutatakse ainult KP huvides: hariduse omandamiseks, alaealise enesearendamiseks, huvidega tegelemiseks,

Kohtuasi 2-12-24110

2 kusjuures pärast maamaksu võlgnevuse kustutamist ja ostumüügitehinguga kaasnevate kulutuste kandmist ülejäävast rahast osa tuleb eraldi paigutada KP pangakontole ja avada ülejäävale osale rahast tähtajaline hoius. 3. Jätta KP menetluskulud (riigi õigusabi tasu) riigi kanda. 4. Avalduselt tasutud riigilõiv jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

1. Kohtumääruse peale on sellega mittenõustumisel menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 2. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. 3. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest. 4. Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Määruskaebuse esitamisel tuleb riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Menetluse käik ja kohtumääruse põhistus

Alaealise KP vanemad EP(ema) ja KP(isa) pöördusid 19.06.2012 kohtusse avaldusega, milles soovivad saada kohtu nõusolekut oma alaealise tütre KP nimel tehingu tegemiseks. Avalduse asjaolud on järgmised. KP, isikukood XXX, kuulub ¼ suurune mõtteline osa Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriosa number XXX (vana XXX) kantud kinnistust nimega XXX, mille katastritunnus XXX, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, asukoht XXX, pindala 2,22 ha. Nimetatud maatükil paikneb ilma õigusliku aluseta vaivundamendile püstitatud 1,5 korruseline osaliselt palkidest lagunev suvemaja ehitusaluse pindalaga 26 m2. Maatükk on rohtu kasvanud ning võsastuv. KP ega tema vanemad nimetatud kinnistut reaalselt ei kasuta, kahele mõttelisele osale on kohtutäiturite poolt pandud käsutamise keelumärked. ¼ mõttelist osa on müüdud enampakkumise korras perekonnast väljapoole. KP kuuluva kaasomandi osa eest tuleb tasuda maamaksu, samuti tuleb kanda ¼ mõttelist osa kinnistu korrashoiukuludest (vastavalt asjaõigusseaduse § 75 /Koormatiste ja kulutuste kandmine (1) Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi), millega kaasnevad KP täiendavad rahalised kohustused ja mille jaoks vahendeid napib. ER(isikukood XXX) kui kinnistu kaasomanik on teinud ettepaneku osta KP, isikukood XXX, KP kuuluv ¼ mõtteline osa kinnistust hinnaga kolmteist tuhat eurot (13 000 €). Avaldajad on nimetatud kinnistu

3 mõttelise osa müügitehinguga nõus ja taotlevad kohtult luba KP kuuluva kaasomandi osa võõrandamiseks hinnaga kolmteist tuhat eurot (13 000 €). Kinnistu võõrandamisest saadava raha paigutataks KP eriotstarbelisele kontole, mida võiks kuni KP täisealiseks saamiseni käsutada kohtu loal va tähtajalise hoiuse tegemiseks, välja arvatud tulumaksu osa, mis tuleb tasuda kinnisasja võõrandamisel. Seoses käesolevas avalduses märgitud asjaoluga on seoses KP kuuluva varaga käesolevaks hetkeks tekkinud vajadus selle võõrandamiseks. Vastavalt PKS § 131 lg 1, PKS § 187 ja PKS § 188 lg 1 p 8 koostoimele on kõnealuse vara puhul tegemist sellisega, mille osas ei või vanem tehingut teha ilma kohtu nõusolekuta. Eelnevat arvestades taotlevad avaldajad kohtult nõusolekut Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse kantud kinnisasja (XXX kinnistu asukohaga XXX) registriosa numbriga XXX (katastritunnus XXX) KP (isikukood XXX) kuuluva kaasomandi osa (so üks neljandik mõttelist osa kaasomandist) võõrandamiseks. Kohus algatas avalduse põhjal menetluse 20.06.2012 määrusega, andis KP menetluse ajaks tasuta riigi õigusabi ja kaasas menetlusse alaealise elukohajärgse eestkosteasutuse arvamuse andmiseks.

Alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas kohtule 23.08.2012 kirjaliku seisukoha, milles leidis järgmist. Menetluse käigus kogutud andmete põhjal leiab alaealisele menetluse ajaks riigi poolt määratud esindaja, et avaldaja poolt välja toodud asjaolud on tõesed ning KP kuuluva vara valitsemise ja käsutamise huvi on põhjendatud ning toimub alaealise huvides. Vara võõrandamine ei kahjusta alaealise huve. Vara omanikuks olekuga kaasnevad kasvavad rahalised kohustused, mida alaealisel ega tema vanematel ei ole võimalik täita, seega on kinnistu müük põhjendatud. Eeltoodu alusel leiab esindaja, et kohus võib anda nõusoleku avalduses taotletud tehingu tegemiseks. Arvestades asjaolu, et kinnistu suhtes on ühe kaasomaniku poolt tehtud ostupakkumine hinnaga 13 000 €, siis leiab esindaja, et kinnistu KP kuuluva osa müük võib toimuda nimetatud hinnaga. Saadud müügitulust tuleb tasuda alaealisel kinnistu omamise ja võõrandamisega seotud rahalised kohustused. Eestkostjal (st alaealise vanemal ehk tema seaduslikul esindajal) on kohustus tegutseda eestkostetava huvides ning mitte kahjustada eestkostetava varalisi huve.

PKS § 131 lg 1 sätestatu kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek ja seda ka PKS § 187 p 1, 4 ning PKS § 188 lg 1 p 1, 3 nimetatud juhtudel. PKS § 188 lg 1 p 1 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada oma pärandit. PKS § 188 lg 1 p 3 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa võõrandamisele suunatud lepingut. PKS § 187 p 1 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. PKS § 187 p 4 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja tasulisele omandamisele suunatud lepingut. PKS § 131 lg 4 sätestatu kohaselt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 183 lg 1 sätestab, et eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama.

Eestkosteasutus – Harku vald Harku Vallavalitsuse kaudu on 23.07.2012 kohtule esitanud kirjaliku seisukoha, milles toetab avalduse rahuldamist. Eestkosteasutus märgib, et kinnistu

Kohtuasi 2-12-24110

4 omandamise hetkest kuni 2009.a tasus maamaksu EP, kuid pärast pankrotistumist puudub tal võimalus maamaksu tasumiseks ning kinnistu hooldamiseks. Eestkosteasutuse poolt vastuse koostamise aja seisuga oli KP kuuluva maa maamaksuvõlg kasvanud 321,65 €, millele lisandub intress 152,27 €. Alaealise maksuvõlga ei ole võimalik ajatada ning summa tuleb tasuda ühekorraga. Seoses füüsilise isiku pankrotiga saab EP igakuiselt kasutada iseenda ja lapse ülalpidamiseks 380 €. KP elab perest lahus viimased 13 aastat ning KP kuuluvast varast ja sellel lasuvast maamaksuvõlast sai ta teadelikuks alles mõned kuud tagasi. KP sõnade kohaselt ei ole temal võimalik tasuda puudutatud isikule kuuluvat maamaksu võlgnevust ning on seisukohal, et tütrele kuuluv kinnistu osa tuleb võõrandada ning saadud rahast tasuda maamaksu võlg ja ülejääv raha paigutada alaealise kontole tähtajalisele hoiusele.

Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis leiab, et nõusoleku andmine alaealisele kuuluva kinnistu mõttelise osa (kaasomandis) võõrandamiseks on põhjendatud. Samuti on põhjendatud kinnistuosa müügist saadud raha eest maamaksuvõlgnevuse kustutamine. Ka kinnisasja tehingud tuleb teostada turuväärtusele vastava hinnaga. Järelejääv raha tuleb paigutada KP pangakontole tähtajalisele hoiusele.

PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lg 1 punktide 1-3 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 133 kohaselt peavad vanemad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. Avaldajad soovivad võõrandada oma tütrele KP kuuluva ¼ mõttelise osa kinnistust XXX (registriosa nr XXX, maatulundusmaa, asukohaga XXX).

Alaealisele kuuluva kinnistu osa võõrandamise põhjuseks on see, et tasumata on maamaks ja selle võlgnevuse ning uue maksuosa tasumine käib alaealisele ja tema seaduslikele esindajatele ilmselt üle jõu. Võõrandamiselt saadav raha paigutatakse alaealise pangakontole tähtajalise hoiusena. Seega kasvab hoius tähtaja jooksul koguneva intressi võrra. Alaealisele tekkida võivate kohustuste vältimiseks on otstarbekas võõrandada alaealiselt kuuluv osa kaasomanikule Enn Riisalule, kes on avaldanud soovi osa omandada; seega on üks kaasomanik huvitatud alaealise kaasomaniku osa omandamisest ostumüügitehingu kaudu. Ei ole alust arvata, et avaldajad käituksid varahooldusõigust teostades enda huvidest lähtuvalt, jättes oma lapse heaolu arvestamata.

Kinnistusregistrisse 27.08.2012 tehtud päringu väljatrükk tõendab, et XXX kinnistu registriosa numbriga XXX asukohaga XXX, kaasomanikeks on järgmised isikud: JS (EP täisealine poeg) ja KP (avaldajate alaealine tütar) võrdsetes osades (kummalegi kuulub üks neljandik mõttelist osa). ½ kaasomandiosa omanikuks on ER. Hüpoteek summas 1 000 000 krooni (so 63 911,65 €) on seatud JS kuuluvale mõttelisele osale SRV Aktsiaselts (registrikood XXX) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust.

5 TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest.

Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Arvestades avaldaja poolt esile toodud avalduse põhjendusi, milliste kohaselt soovitakse alaealisele kuuluva vara müügist saadavat tulu kasutada alaealise enda huvides, on põhjendatud EP ja KP lubada võõrandada (tasu eest) nende alaealisele tütrele KP kuuluv kinnistu osa ER, kuna see on alaealise huvides. Siinjuures rõhutab kohus, et kinnistu alaealisele kuuluv osa tuleb võõrandada selle turuväärtust silmas pidades.

Kinnistu osa müügist saadud raha eest tuleb avaldajat kohustada kasutama vastavalt käesoleva määruse resolutsioonile, mis tuleneb PKS sätetest. Sellest tuleb kustutada maamaksu võlgnevus, et alaealise nimel olev pangakonto vabastataks seejärel aresti alt. Vajadusel tuleb kanda ka ostumüügitehingu sõlmimisega seonduvad kulud, kui vastav lepitakse kokku ostumüügilepingus. Ülejääv raha tuleb paigutada alaealise pangaarvele ja sellest luua tähtajaline hoius (deposiit), mis kogub intressi. Täisealiseks saamisel saaks alaealine seda raha vastavalt oma vajadustele ja soovidele ise kasutada-käsutada.

Kohus on 27.08.2012 vahetult ära kuulanud ühe avaldaja (EP) ja alaealise KP. Viimane kinnitas, et saab aru taotletava tehingu iseloomust ning leiab, et see on tema huvides. Ta ei ole veel kindel, kuid võibolla soovib keskharidust asuda omandama . EP kinnitas, et jääb avalduse juurde. Ta selgitas, et algselt oli kinnistu ainuomanikuks tema ema ML. Käesolevaks ajaks on võrreldes avalduse kohtule esitamise ajaga kinnistu omanike ring muutunud sellega, et EP tütar SS, kellele kuulus ¼ mõttelist osa kinnistust, võõrandas selle 17.07.2012 ER, kellele nüüd kuulub ½ mõttelist osa kinnistust. JS (EP täisealine poeg) on alates juulist ajateenija. Temale kuulub ¼ mõttelist osa kinnistust. ER on väljendanud kindlat soovi osta ära avaldajate alaealisele tütrele kuuluv kinnistu osa 13 000 € eest. Maamaksu võlg kasvab iga kuuga ja sellepärast on Katrin Puustusmaal takistatud iseseisvalt oma pangakonto kasutamine.

Kohus on telefoni teel ära kuulanud alaealise isa, avaldaja KP, kes kinnitas, et jääb avalduse juurde ja palus avaldus rahuldada ning anda nõusolek tema alaealisele tütrele kuuluva kinnistuosa võõrandamiseks. Kohus on telefoni teel ära kuulanud ka ühe kaasomanikest – ER, kes kinnitas valmisolekut ja soovi omandada ostumüügitehingu sõlmimisega KP kuuluv ¼ mõttelist osa XXX kinnistust.

Eelpool on kohus põhistanud käesoleva määruse resolutsiooni ja avaldab veendumust, et kohtumäärusega tehtud otsustus peab parimal viisil silmas alaealise huve.

Menetluskulude jaotamine

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohtuasi 2-12-24110

6 Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, avalduse esitamisel tasutud riigilõiv aga avaldajate kanda.

Raivo Einula Kohtunik