2-11-49803/16 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-49803

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht 27. august 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-49803 Tsiviilasi AK(K ) avaldus erieestkostja määramiseks ning eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: AK (isikukood: XXX, elukoht: XXX); Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Viktor Turkin (Advokaadibüroo Hansa Law Offices, Gonsiori 7, 10117 Tallinn; e-post: viktor.turkin@hansalaw.ee); Puudutatud isikud: EK (isikukood: XXX, elukoht: XXX); EK riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, Herne 23-2, 10135 Tallinn; e-post nlausmaa@hot.ee); HK (isikukood: XXX, elukoht: XXX); A K -D (isikukood: XXX, elukoht: XXX); IK (isikukood XXX, elukoht XXX); MK (isikukood XXX, elukoht XXX); Eestkostetava elukohajärgne omavalitsus Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu (Jõelähtme küla, 74202 Harjumaa; e-post: kantselei@joelahtme.ee). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta AK(K ) avaldus rahuldamata. 2. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.

2

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud AK esitas 18.10.2011.a Harju Maakohtule avalduse eestkostetava EK nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks. Avalduse kohaselt määrati Harju Maakohtu 25.02.2011.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-43704 Jõelähtme valla avalduse alusel täisealisele EK eestkostja. Eestkostjaks määrati tema poeg AK . Eestkostetaval EK on tema kõrgest vanusest tingitud tõsine vaimne taandareng, arusaamise puudumine elementaarsetes asjades ja täielik toimetulematus oma isiklike ja varaliste suhete korraldamisel, mis tingisidki eestkoste seadmise. EK kuulub muuhulgas kaks kinnistut XXX, pindalaga 10,96 ha ja XXX, pindalaga 4,22 ha. Avalduse kohaselt vajab EK pidevat hoolt, on võimetu iseseisvalt toime tulema ja elab seetõttu alaliselt oma eestkostja juures. XXXasuv eluhoone on seetõttu tühi ja vajab ka tõsist kapitaalremonti. EK ei tunne selle vastu huvi ja on väheusutav, et ta kunagi sinna ka elama läheks. Sellisel kujul, kütmata ja ajapikku lagunev hoone võib tekkida EK ning tema võimalikele pärijatele suuri hilisemaid kulutusi. Teatud korrashoidu ja kulutusi, mida pole võimalik eestkostetava sissetulekust katta vajab ka hoonestamata XXX. XXX oleva eluhoone näol on tegemist möödunud sajandi algul ehitatud puumajaga, mida on hilisemalt EK poegade poolt olulises osas renoveeritud ja ümber ehitatud. Rõhuv enamus ümberja juurdeehitusest ning hoone korrashoiuks tehtavatest kulutustest on tehtud ka eelnimetatud isikute (esmajoones avaldaja) rahalisel toel, kes on ka EK esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad. Puudutatud isik A K -D on eestkostetava lapselapsena pidevalt hoolitsenud eestkostetava eest. Praegustes tingimustes on eelmärgitud kinnistute remont ja korrashoid oluliselt raskendatud. Kinnisasjade ja eriti nende oluliste osade (ehitiste) seisundi halvenemine toob tulevikus võimalikele pärijatele kaasa suuri, kasvavaid ja põhjendamatuid kulutusi nende renoveerimiseks. Arvestades EK ainsaks sissetulekuks olevat vanaduspensionit, mis kulub eestkostetava esmavajaduste (toit, ravimid jne) rahuldamiseks, pole mõeldav kinnistute majandamiseks ja parandamiseks tehtavate rahaliste kulutuste sissenõudmine eestkostetavalt. Arvestades tekkinud olukorda, on eestkosteava vara hea eestkostja hoolsusega valitsemine, säilitamine ja võimaluse korral suurendamine muutunud oluliselt raskendatuks ja koormab eestkostjat põhjendamatult. Avaldaja on arvamusel, et käsitletavate kinnisasjade otstarbekas majandamine, mis ei kahjusta eestkostetava huve ega muuda tema edasist elukäiku, on võimalik siis, kui need kinnistud kinkida eestkostetava lähisugulastele. Avaldaja on veendunud, et selline oleks ka eestkostetava tegelik tahe. Avaldaja on seisukohal, et käesoleval juhul on asjakohane ning õiglane anda nõusolek eelmärgitud kinnistute kinkimiseks avalduses märgitud isikutele. Nimetatud isikud on ka EK esimese järjekorra seaduslikud pärijad. EK määras oma 2007.a tehtud testamendiga XXX annakuna puudutatud isikule A K -D . Avaldajale teadaolevalt pole EK edasiselt oma viimast tahet edasiselt uue testamendi või pärimislepinguga muutnud. Avaldaja palub anda eestkostjale nõusolek XXX tasuta võõrandamiseks HK ning anda nõusolek XXX tasuta võõrandamiseks A K -D .

07.03.2012.a esitas avaldaja täiendava avalduse erieestkostja määramiseks. Avaldaja palub määrata EK erieestkostjaks Jõelähtme Vallavalitsus.

Jõelähtme Vallavalitsus leiab oma 20.04.2012.a kohtule esitatud seisukohas, et Jõelähtme Vallavalitsusele ei ole teada teisi isikuid, kes võiksid täita erieestkostja ülesandeid käesoleval juhul. Seetõttu nõustub Jõelähtme Vallavalitsus enda määramisega EK erieestkostjaks

2-11-49803

3 18.10.2011.a avalduses taotletud kinketehingute teostamiseks. 28.03.2012.a läbi viidud kodukülastuse käigus veendus Jõelähtme Vallavalitsus, et eestkostetav elab eestkostja AK juures ning tema eest hoolitsetakse hästi. Lisaks EK ja AK viibisid 28.03.2012.a läbi viidud kodukülastuse juures eestkostetava poeg HK ja eestkostja AK tütar A K -D . Kodukülastuse käigus jagatud selgituste kohaselt on Aja HK eestkostetava ainsad elus olevad lapsed. Kodukülastuse käigus jagatud selgituste kohaselt oli EK olnud neli last, kellest kaks surud järeltulijateta. Selgituste kohaselt on vajalik EK vara jagamine tema järeltulijate vahel vastavalt järeltulijate vahelisele suulisele kokkuleppele selleks, et järeltulijad saaksid hakata vara eest hoolitsema, mida EK enam ise ei suuda teha. Selline tehing oleks kohalviibinute vahel olnud kooskõlas EK tahtega. Jõelähtme Vallavalitsus leiab, et kuna eestkostetav vajab pidevat hooldamist, siis tuleb tehingu sooritamiseks nõusoleku andmise üle otsustamisel pidada silmas seda, kuidas tehing mõjutaks eestkostetava hooldamist. Jõelähtme Vallavalitsus on seisukohal, et eestkostetava vara kinkimine iseenesest ei paranda tema hooldamise võimalusi. Kui vara jääks eestkostetavale, siis oleks seda võimalik vajadusel võõrandada eestkostetava hooldamise kulude katteks. Samas tuleb silmas pidada sead, et eestkostetava hooldamisega tegelevad tema järeltulijad ning kui tehingu teostamise tulemusena saavad eestkostetava järeltulijad paremad võimalused varaga ümber käia, siis võib see parandada eestkostetava hooldamistingimusi. Eelnevast tulenevalt on Jõelähtme Vallavalitsus seisukohal, et kohus võib anda nõusoleku EK vara võõrandamiseks juhul, kui vara ei võõrandata enne, kui on sõlmitud lepingud, millega lepitakse kokku EK hooldamise korraldus ja seatakse tagatised kokku lepitud tingimuste täitmise tagamiseks.

Jõelähtme Vallavalitsus leiab, et AK 18.10.2011.a avalduse lahendamisel võib tähtsust omada ka asjaolu, et avalduses taotletakse tasuta võõrandada vara, mis võib tulevikus olla seadusjärgse pärimise objektiks. 14.09.2007.a testamendi punktis 2 on öeldud järgnevat: „Minule kuuluvad XXX asuvad ehitised, koos ehitiste juurde erastatava maaga (pindalaga ca 2 ha) määran käesolevaga annakuna A K ’ile, isikukood XXX, elukoht XXX.“ On võimalik, et formuleeringut Minule kuuluvad XXX asuvad ehitised, koos ehitiste juurde erastatava maaga (pindalaga ca 2 ha) tuleb tõlgendada nii, et annakuks on ehitis ja selle juurde tagastatud (tegelikkuses maa tagastati EK ) maa 2 hektari ulatuses. Samas tagastati EK XXX juurde umbes 15 ha maad. Seega võib kinketehingu objektiks olla umbes 13 hektarit maad, mille suhtes peaks rakenduma seadusjärgse pärimise režiim. 28.03.2012.a kodukülastusel juures viibinud isikute kinnitusel on küll kõik isikud, kes võivad tulevikus osutuda EK pärijateks, EK vara tasuta võõrandamisega nõus, kuid Jõelähtme vallavalitsus pole neid väiteid kontrollinud, ning tal puudub ka seadusest tulenev alus sellist informatsiooni koguda, töödelda ja dokumenteerida.

EK riigi õigusabi korras määratud esindajavandeadvokaat Natalia Lausmaa leiab oma 07.05.2012.a kohtule esitatud seisukohas, et puudub seaduslik alus anda eestkostjale õigus eestkostetava vara tasuta võõrandamiseks. Kuivõrd eestkostetav ei ole enam ise võimeline tegema otsuseid oma vara üle ehk teostama oma absoluutset omandiõigust, millega kaasneb ka õigus vara tasuta ära anda, siis on eestkostjal ülalviidatud seadusest tulenev kohustus eestkostja ülesannete täitmise käigus eestkostetavale kuuluvat vara hoida ja säilitada, mitte seda aga tasuta ära anda. Testamentaarne korraldus, mille eestkostetav on enne eestkoste seadmist teinud, ei sisalda volitust kogu EK vara tasuta võõrandamiseks. EK on väljendanud oma arvamust üksnes konkreetse vara osa suhtes, kusjuures selleks ei ole mitte reaalne osa, vaid mõtteline osa kinnistust. Sellise korralduse elluviimine EK juhiste järgi on võimalik tegelikult üksnes siis, kui EK varast on moodustunud pärandvara, millest siis selle osa eraldamine võib olla võimalik. Avalduses toodud motiivid, mille kohaselt justkui ei jätkuks vara korrashoiuks materiaalseid vahendeid, on paljasõnalised ja esindaja arvates

4 otsitud. Avaldusest on aru saada, et käesoleval ajal hooldab teda eestkostja, kusjuures selleks vajalike kulude kandmiseks ta kasutab eest-kostetava pensioni, mille suurusest esmavajaduste katmiseks piisab. Samas võib tulenevalt eestkostetava vanusest igal momendil tema tervis halveneda ning võib osutuda vajalikuks paigutada EK täielikule hooldusele või siis osutada talle täiendavalt sotsiaal-või raviteenuseid, mis võivad olla ka tasulised. Kui EK kuuluv vara tasuta ära antakse, siis ei jää sellisteks täiendavateks meetmeteks mingeid materiaalseid vahendeid. Järelikult ei saa anda eestkostjale nõusolekut EK vara tasuta ära anda, kuivõrd sellega seoses võib hiljem osutuda, et eestkostetavale vajaliku ravija sotsiaalteenused jäävad materiaalsete vahendite puudusel osutamata ja eestkostja kohustused sellega täitmata. Lisaks märgib esindaja, et kui EK kuuluvat vara on vaja korrastada, siis võivad seda teha omal kulul tulevased pärijad, kas testamendivõi seadusjärgsed ning vara korrashoiu kulutused kompenseeritakse neile pärandvara arvel pärast pärandaja surma. Esindaja palub mitte anda avaldajale luba eestkostetava EK vara tasuta võõrandamiseks.

09.07.2012.a esitas puudutatud isik A K -D kirjaliku seisukoha avaldusele. Puudutatud isiku seisukoha kohaselt kuna AK puuduvad vajalikud nii rahalised kui ka ajalised ressursid EK kuuluvate kinnistute ja eluhoone korrastamiseks, siis on ta palunud puudutatud isikut A K -D i selle eluhoone eest hoolt kanda ja seda korras hoida. A K -D on seda juba 4 aastat teostanud ning tänu sellele on maja ning maja ümbrus korras ning AK saab selle arvelt jäävat vaba raha ja aega kasutada EK hooldamiseks. A K -D on olnud ka EK hooldamisel AK igatpidi toeks ning teeb seda ka tulevikus. Kinkelepingu vormistamine oli ka EK soov, kuid siis kui ta oleks saanud seda veel ise teha, käis maade tagastamise protsess, mis venis väga pikaks ja mille tõttu jäi siis see tehing tegemata. EK on oma soovi avaldanud testamendis. Perekondlikud suhted kõikide antud tsiviilasja puudutatud isikutega on alati olnud head ning lahkhelisid pole tekkinud. A K -D ´ile kuuluvad kaks korterit Tallinnas, nii et vajadusel saab ta EK ka enda juurde võtta, et tema eest hoolt kanda.

Puudutatud isiku IK 17.07.2012.a kohtule esitatud seisukoha kohaselt on puudutatud isik nõus, et Eesti kliima tingimustes muutub iga kütmata seisev hoone üsna lühikese aja jooksul kasutuskõlbmatuks ja tekitab sellega omanikule märkimisväärset kahju. Kõne all olev hoone on puudutatud isikule teadaolevalt sisuliselt mahajäetud olekus juba vähemalt kolm-neli aastat, seega võib oletada, et niiskusest ja külmast tingitud kahjustused on suure tõenäosusega juba nii suured, et hoonet ei ole võimalik elamiskõlblikuks pidada. Samas, arvestades sellega, et EK ise majapidamisega ei tegele juba aastaid, ei saa rääkida ka sellest, et kõne all olev maja tekitab talle mingisuguseid märkimisväärseid kulutusi, seda olenematult selle hoone seisukorrast. EK

terviseseisund annab põhjust eeldada, et ta ise maja taastamisega/renoveerimisega tegelema ei hakka ja kõik majaga seotud kulud on igal juhul järgmise omaniku kanda, ükskõik mis viisil või millal peaks muutuma omandiõigus majale. Puudutatud isikule teada olevast infost lähtudes võib oletada, et ainus viis EK hooldamise parendamiseks on see, et tänulikud vara saajad kindlustavad EK inimväärseid eluja olmetingimusi tema elu lõpuni. Kahjuks ei ole avaldaja väga jõukas ja praegused hooldamisja olmetingimused EK elamise kohas ei ole võimalik pidada kaasaegseteks või piisavateks, kuigi avaldaja ja tema elukaaslane teevad kõik nendest sõltuva EK vajaliku hooldamise kindlustamiseks. Puudutatud isik ei ole seni kuulnud, et potentsiaalsed vara saajad oleksid mingil viisil osalenud EK hooldamises ja heaolu kindlustamises. Puudutatud isik leiab, et vara kinkimine on kindlasti võimalik vormistada selliselt, et EK hooldamise ja elutingimuste parendamine oleks fikseeritud mingis kaasnevas dokumendis, kus oleksid selgelt toodud kindlad ettevõetavad sammud ja poolte kohustused. Puudutatud isik IK leiab, et EK võiks paigutada hooldekodusse, kus talle oleksid kindlustatud inimväärsed eluja

2-11-49803

5 hooldustingimused. Kuid selline lahendus on tõenäoliselt üsna kulukas ja nõuaks märkimisväärseid rahalisi ressursse.

Puudutatud isikud HK ja MK kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud ei ole.

Kohtumääruse põhjendused Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 209 lg 1 määratakse isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, erieestkostja nendeks toiminguteks mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratakse erieestkostja ka käesoleva seaduse § 180 nimetatud toiminguteks. PKS § 180 lg 1 kohaselt ei saa eestkostja eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei saa eestkostja eestkostetavat esindades teha eestkostetava arvel kinkeid. Erandina on lubatud kinkeid teha kõlbelise kohustuse või viisakusreeglite järgimiseks. PKS § 187 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust, käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi üleandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, üleandmisele või lõppemisele suunatud nõuet.

EK üle on seatud Harju Maakohtu 25.02.2011.a määrusega (tsiviilasjas nr 2-10-43701) eestkoste ja eestkostjaks määratud AK tähtajaga viis aastat. EK on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Kinnistusraamatu andmetel kuuluvad EK kinnitu asukohaga XXX ja kinnistu asukohaga XXX. Avalduse kohaselt vajab EK pidevat hoolt, on võimatu iseseisvalt toime tulema ja elab seetõttu alaliselt oma poja AK juures. XXX asuv eluhoone on tühi ja vajab tõsist kapitaalremonti. Avalduse kohaselt ei ole eestkostetava sissetulekust võimalik katta XXX ja XXX korrashoiuks vajalikke kulutusi. Rõhuv enamus XXX asuva eluhoone ümberja juurdeehitusest ning hoone korrashoiuks tehtavatest kulutustest on tehtud HK ja AK rahalisel toel. Avaldaja palub kohtul anda nõusolek XXX tasuta võõrandamiseks A K -D , kellele on EK oma testamendiga nimetatud kinnistu annakuna määranud, ja XXX tasuta võõrandamiseks HK , kes on EK esimese järjekorra seaduslik pärija. Avaldaja palub määrata erieestkostjaks Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu.

Kohus, tutvunud esitatud avalduse, omavalitsuse, puudutatud isikute ja EK esindaja seisukohtadega ning hinnates eelpool toodut kogumis, asub seisukohale, et AK avaldus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub EK esindaja arvamusega, mille kohaselt võib eestkostetava vanusest tulenevalt igal momendil tema tervis halveneda ning võib osutuda vajalikuks tema paigutamine täielikule hooldusele või osutada talle täiendavalt sotsiaalvõi raviteenuseid. See aga võib osutuda raskendatuks, kui eestkostetavale kuuluv vara tasuta võõrandatakse. Kohtus leiab, et eestkostetavale kuuluvate kinnisasjade kinkimine ei ole käesoleval juhul eestkostetava huvides, kuna see ei paranda eestkostetava hooldamise võimalusi. Sarnaselt EK esindajaga on kohus seisukohal, et kui eestkostetavale kuuluvat vara on vaja korrastada, siis võivad seda teha omal kulul tulevased pärijad, kelle kulutused kompenseeritakse pärandvara arvelt pärast pärandaja surma.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline. TsMS § 172 lg 3 teisest lausest tulenevalt võib kohus hagita perekonnaasja menetluse kulud jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

6 jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Lähtudes TsMS § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi tasu ja kulud jätta riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda.

Viktor Brügel kohtunik