3-12-947/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2012, Tartu Haldusasja number 3-12-947 Haldusasi M.S. kaebus Viru Vangla 12. märtsi 2012. a otsuse nr 6-10/7392-1 ja vaideotsuse nr 6-12/119-1 tühistamiseks ning Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24. mai 2012. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.S. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja M.S. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Määruskaebus rahuldada.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 24. mai 2012. a määrus. Vabastada M.S. riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

3. Saata asi Tartu Halduskohtusse menetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.S. esitas 6. mail 2012 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla 12. märtsi 2012. a otsus nr 6-10/7392-1 ja vaideotsus nr 6-12/119-1. Kaebuse kohaselt jäeti nimetatud otsustega rahuldamata kaebaja taotlus kambriuste lahtioleku ajal kambriuste seina külge mittefikseerimiseks ning vaideotsusega rahuldamata kaebaja vaie antud otsuse peale. Lisaks taotles kaebaja kaebuses Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist, millega keelata Viru Vanglal uste seina külge lukustamine.

Koos kaebusega esitas M.S. menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksujõuetuse tõttu.

2. Tartu Halduskohtu 24. mai 2012. a määrusega jäeti M.S. e taotlus riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja anti talle tähtaeg 31,94 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Määruse kohaselt ei ületa menetluskulud (riigilõiv 31,94 eurot) taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mistõttu pole menetlusabi andmine halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. M.S. esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 24. mai 2012. a määruse tühistamist ja tema riigilõivu tasumisest vabastamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus eksinud kaebaja sissetulekute arvestamisel, jättes arvestamata kaebajale laekunud rahast seaduse alusel tehtud kinnipidamised.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 24. mai 2012. a määrus tühistada.

5. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotlusele eelneva nelja keskmise sissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 sätestab, et kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. M.S. e isikukonto väljavõttest perioodil 16. jaanuar 2012 kuni 16. mai 2012 (tl 8–8 p) nähtub, et kaebaja on nimetatud perioodil sissetulekuid saanud 148,80 euro suuruses summas. Elektrienergia eest tasumisele on kulunud 2,52 eurot (4x0,63eurot). Vabanemisfondi või nõuete fondi on kokku kantud 104,16 eurot (35+14+14,40+5,76+25+10). Seega saab põhjendatud kulutusteks lugeda 106,68 eurot (2,52+104,16). Arvutuste kohaselt on M.S. e kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 21,06 eurot [(148,80-106,68):4x2]. Tasumisele kuuluv riigilõiv 31,94 eurot ületab M.S. e kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ning seetõttu tuleb M.S. vabastada riigilõivu tasumisest.

6. Riigikohus on mitmetes lahendites jõudnud tõdemusele, et kohtul tuleb maksejõuetuse põhjuste hindamisel arvestada, et kaebajal, sealhulgas kinnipeetaval, keda peetakse ülal riigieelarvest, võib esineda selliseid väljaminekuid, mis ei ole põhjendamatud (vt nt RKHKm nr 3-3-1-55-07, p 8; RKHKm nr 3-3-1-81-09, p 8). Ka pärast riigilõivu tasumist peab kaebajale jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks (vt nt RKHKm nr 3-3-1-83-07, p 8; RKHKm nr 3-3-1-91-07, p 8; RKHKm 3-3-1- 93-07, p 14). Riigikohtu praktika on kohaldatav ka antud juhul.

Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene