2-12-28316/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-12-28316

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohtuasja number 2-12-28316 Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2012, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pille Aver Tsiviilasi BIGBANK AS hagi Jevgeni Bõkovi vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 17517,18 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: BIGBANK AS (RK 10183757, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu)

Hageja lepinguline esindaja: Artur Maljukov (e-post: kohus@sissenoudekeskus.ee)

Kostja: Jevgeni Bõkov (IK 38104032210, elukoht: XXX) Asja lahendamise viis Eelmenetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

1. Rahuldada BIGBANK AS hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Jevgeni Bõkov`lt (isikukood: 38104032210) BIGBANK AS-i (RK 10183757) kasuks 15539 (viisteist tuhat viissada kolmkümmend üheksa) eurot 49 senti, millest 8044,26 eurot on tagastamata krediidisumma, 3082,31 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 191,73 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 4138,79 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 82,40 eurot lepingu muutmise tasu.

3. Välja mõista Jevgeni Bõkov´lt BIGBANK AS-i kasuks alates 21. juuli 2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,61% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud tervikuna Jevgeni Bõkovi kanda.

5. Välja mõista Jevgeni Bõkov´lt BIGBANK AS-i kasuks menetluskuludena 745 (seitsesada nelikümmend viis) eurot 87 senti, millest riigilõiv moodustab 650 eurot ja õigusabikulud 95,87 eurot.

2-12-28316

2(3) Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui menetlusosaline kavatseb esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse, peab taotlus olema esitatud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline kavatseb esitada kaja, peab taotlus olema esitatud 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamine toimub üksnes siis, kui pool teatab, et soovib esitada apellatsioonkaebuse või kaja menetluse taastamiseks.

Kajalt, menetluse tähtaja ennistamise avalduselt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot vastavalt TsMS § 142 lg 1 ja 2. Menetlustähtaja ennistamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis hagimenetluses vastab riigilõivule veerandilt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 50 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, mille alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduses esitas hageja kostjalt menetluskulude summas 745,87 eurot väljamõistmise nõude, millest 650 eurot moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 95,87 eurot õigusabikulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. RLS § 57 lg 1 alusel tasutakse riigilõivu hagihinnalt vastavalt riigilõivu seaduse lisale 1. Lisa 1 järgi on hagihinna puhul kuni 20000 eurot ette nähtud riigilõivu täismäär 650 eurot. Hageja poolt esitatud maksekorralduse nr 93695813 kohaselt tasus hageja hagi esitamisel riigilõivu summas 650 eurot ning arve nr 551 kohaselt tasus õigusabikulud 95,87

2-12-28316

3(3) eurot. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 745,87 eurot. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ja õiguslikel alustel TsMS § 142 lg 2, § 1741 lg 3, § 407 lg 1, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/

Pille Aver Kohtunik