2-12-28171/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-12-28171

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht

24. august 2012. a Põlva Tsiviilasja number 2-12-28171 Tsiviilasi

T. T. M. T. elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – T. T. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx; tegelik viibimiskoht: asenduskodu xxxxxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx: xxxxxxxxx: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx) Kostja – M. T. : xxxxxxxxxxxx: xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx) Tsiviilasja hind 1251 eurot Kirjalik eelmenetlus 24. august 2012. a RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada

1.1. Välja mõista M. T. . T. elatis alates 19.07.2012. a igakuiselt 139 (sada kolmkümmend üheksa) eurot kuni T. T. saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxxxxxx.2. Elatis kanda T. T. 221051657210 Swedbank.

2. Menetluskulud jätta M. T. .

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Otsus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 24.08.2012 kell 16. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

2-12-28171

2 (4) päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused

T. T. ) on esitanud oma seadusliku esindaja – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 19.07.2012 Põlva kohtumajale hagi, milles nõuab oma isalt M. T. ) elatise väljamõistmist igakuiselt 139 euro suuruses summas. Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-10-36834 rakendatud esialgset õiguskaitset ja peatatud kuni kohtulahendi jõustumiseni R. L. M. T. lapse T. T. . Kuni T. T. määramiseni on määratud tema eestkostja ülesandeid täitma R. V. kuulub nii lapse isikuhoolduskui ka varahooldusõigus. Alates 01. novembrist 2010 viibib T. T. rahastataval asenduskoduteenusel V. L. S. 01. maist 2012 kohustused üle võtnud V. O. . S.

A. P. ), milles on sõlmitud asenduskodu teenuse osutamise haldusleping nr 38. T. T. M. T.

R. L. ole pikemat aega oma lapse T. T. osalenud ega tema kasvatamist majanduslikult toetanud.

Kostja vastuväited

Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 27.07.2012 (tl 13), kuid ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 11).

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

2-12-28171

3 (4) kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale tähitud kirjaga postiteenuse osutaja vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale isiklikult 27.07.2012 (tl 13). Seega on hagiavaldus ja selle lisad kostjale kättetoimetatud TsMS §-de 312 lg 1 ja 313 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 17. augustiks 2012) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s

51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

Alates 01.07.2010. a kehtiva perekonnaseaduse ( PKS) § 210 lg 1 kohaselt käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolev hagi on esitatud pärast 01.07.2010. a, ja nõutakse elatise maksmist uue perekonnaseaduse jõustumisele järgneva perioodi eest, kuuluvad asjas kohaldamisele uue perekonnaseaduse sätted. PKS § 183 lg 1 sätestab, et eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. PKS § 96 ja § 97 p 1 sätestavad, et ülalpidamist on kohustatud andma täiealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 esimese lause ja lg 2 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 100 lg 4 ja § 101 lg 1 sätestavad, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette ning igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Sünnitunnistuse koopia (tl 3) järgi on hageja isaks kostja.

Asenduskoduteenuse osutamise halduslepingu nr 38 koopia (tl 5-9) järgi sõlmisid R. V. Maavalitsus ja Viljandi Lasteabija Sotsiaalkeskus halduslepingu asenduskoduteenuse osutamiseks T. T. alates 01. novembrist 2010. xxxxxxxxxxxx alustamise ning Viljandi Lasteabija sotsiaalkeskuse likvideerimise ja lepingute ülemineku akti koopia järgi (tl 4) võttis Viljandi Lasteabija sotsiaalkeskuse lepingulised kohustused alates 1. maist 2012 üle Viljandi Omavalitsuste L. S. A. P. .

2-12-28171

4 (4) Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 169 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2012. a töötasu alamäär kuus 290 eurot. Seega on minimaalse elatusraha suurus ühele lapsele alates 01.01.2012. a 145 eurot kuus.

Järelikult võib hageja nõuda kostjalt elatise väljamõistmist igakuiselt 139 euro ulatuses alates 19.07.2012 PKS § 97 p 1 ja § 100 lg 1 alusel. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis igakuiselt 139 eurot alates 19.07.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni 18.01.2028.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt tuleb väljamõistetud elatis kanda hageja poolt hagiavalduses märgitud hageja arvelduskontole, sest kuna hageja on ajutiselt perekonnast eraldatud ja elab praegu asenduskodus, on mõttekas kanda elatis hageja arvelduskontole, kust ta saab seda kasutada tulevikus tekkivate kulutuste katteks.

Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 129 lg 2 järgi on 1251 (139 x 9) eurot.

TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda.

Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse (tl 1-2) järgi pole hagejal tekkinud menetluskulusid. Seetõttu pole võimalik kostjalt välja mõista menetluskulusid hageja kasuks. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 2 ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamisel riigilõivu.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Lembit Käis kohtunik