3-12-938/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

23. august 2012, Tartu

Haldusasja number

3-12-938

Haldusasi

Andres Vähi kaebus Tartu Vangla 26. märtsi 2012. a

käskkirja nr 6-2/531 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28. mai 2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andres Vähi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Andres Vähi

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. mai 2012. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andres Vähi esitas 8. mail 2012 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles

palus tühistada Tartu Vangla 26. märtsi 2012. a käskkiri nr 6-2/531. Kaebuse kohaselt

karistati A. Vähit nimetatud käskkirjaga alusetult noomitusega.

Kaebuses esitas A. Vähi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksujõuetuse

tõttu.

2. Tartu Halduskohtu 28. mai 2012. a määrusega jäeti A. Vähi taotlus riigilõivust

vabastamiseks rahuldamata ja anti talle tähtaeg 15,97 euro suuruse riigilõivu tasumiseks.

Määruse kohaselt ei ületa menetluskulud (riigilõiv 15,97 eurot) taotleja kahekordset keskmist

ühe kuu sissetulekut, mistõttu pole menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. A. Vähi esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 28. mai 2012. a määruse

tühistada ja ta riigilõivu tasumisest vabastada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on

halduskohus eksinud kaebaja sissetulekute ja kulude arvestamisel. Kaebaja on viibinud

vanglas erinevate staatustega (süüdimõistetu, vahistatu), mis on tinginud tema sissetulekute

osas erineva kinnipidamise määra. Halduskohus on ebaõigesti arvestanud kaebaja

sissetulekuteks vangla poolt varem ebaõigesti kinni peetud ja hiljem tagasi makstud summad,

sest nendelt summadelt on kinnipidamised juba tehtud ning neid ei tohiks enam

sissetulekutena arvestada. Samuti on ebaõiglane arvestada kaebaja suhtes varasema nelja kuu

sissetulekutega, sest kuni 26. märtsini 2012 ei olnud kaebajal kohustust tasuda laekunud

vahenditest nõudeid ega kanda neid vabanemisfondi. Alates 26. märtsist 2012 on kaebaja

süüdimõistetu staatuses ja saab sissetulevatest vahenditest vabalt kasutada ainult 30%, millest

tuleb tasuda kõik vajalikud kulud. Lisaks on kaebajal probleeme tervisega ning tal on kolm

alaealist last.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

5. A. Vähi on määruskaebuses vaidlustanud talle menetlusabi mitteandmist kaebuse esitamisel

riigilõivust vabastamise näol. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et menetlusabi andmine

kaebajale riigilõivust vabastamise näol ei olnud antud juhul lubatud. HKMS § 112 lg 1 p 1

kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti

menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud

maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks

ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

A. Vähi esitas kaebuse halduskohtule 8. mail 2012. Seega tuleb tema kaebuse esitamisele

eelnenud nelja kuu keskmist kahekordset ühe kuu sissetulekut arvestada perioodi 8.jaanuar

kuni 7. mai 2012 eest. Halduskohus on leidnud, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu

sissetulek, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku

alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate

ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja

transpordile, oli 63,86 eurot. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebaja keskmise

sissetuleku õigesti arvestanud ning õigesti leidnud, et sissetuleku suurusest tulenevalt ei ole

kaebajale menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud.

6. Põhjendamatud on määruskaebuse väited, et halduskohus arvestas kaebaja sissetulekutena

ebaõigeid summasid ning ei arvestanud kaebaja staatuse muutmist ja sellest tingitud

kinnipidamiste suurenemist. Seadus ei sätesta antud juhul keskmise sissetuleku arvestamisel

erisusi kaebaja sissetulekute liigi ja kaebaja staatuse osas.

Madis Ernits

Maili Lokk

Einar Vene

2