2-12-23885/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S T a g a s e l j a o t s u s EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-12-23885 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23. august 2012, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi Swedbank AS (endine ärinimi AS Hansapank) hagi Alexander Efremov´i vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 1 059,28 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel: Kerly Küünemäe (elektronposti aadress: XXX) Kostja: Alexander Efremov (isikukood 37309213712, elukoht XXX) Menetluse liik Hagimenetlus (lihtmenetlus) Asja läbivaatamise viis Eelmenetluses, kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Alexander Efremov´ilt (isikukood 37309213712, elukoht XXX) Swedbank AS-i (registrikood 10060701, asukoht: XXX) kasuks võlgnevus 1 341,02 eurot (üks tuhat kolmsada nelikümmend üks eurot ja 02 senti), millest on:  põhiosa 1 059,28 eurot  intress 118,72 eurot ajavahemiku 11.02.2011-11.08.2011 eest  põhiosa viivis 163,02 eurot ajavahemiku 01.03.2011-12.06.2012 eest.

3. Välja mõista Alexander Efremov´ilt Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (1 059,28 eurot) alates 18.06.2012.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

4. Kõik menetluskulud jätta kostja Alexander Efremov´i kanda.

5. Välja mõista Alexander Efremov´ilt Swedbank AS-i kasuks menetluskulud summas 303,57 eurot (kolmsada kolm eurot ja 57 senti), millest on:  maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot  hagimenetluses tasutud riigilõiv 255,64 eurot.

Tsiviilasi nr 2-12-23885

2(3) 6. Välja mõista Alexander Efremov´ilt Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (303,57 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kaebus eitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Tagaseljaotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui menetlusosaline kavatseb esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, peab taotlus olema esitatud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline kavatseb esitada kaja, peab taotlus olema esitatud 28 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamine toimub üksnes siis, kui pool teatab, et soovib esitada apellatsioonkaebuse või kaja menetluse taastamiseks.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduses esitas hageja kostjalt menetluskulude väljamõistmise nõude, milleks on 255,64 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 47,93 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Tsiviilasi nr 2-12-23885

3(3) Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 255,64 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse valduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot, kokku 303,57 eurot.

TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb menetluskuludelt mõista kostjalt välja viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova Kohtunik