Legislator Case Law & Legislation
3-12-380/20 AI generated

3-12-380/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-12-380/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Nikolai Lilitškin esitas 26. jaanuaril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus käskkirju ja üldisi korraldusi ning mõista Tartu Vanglalt N. Lilitškini kasuks välja 5000 euro

Legislator headnote

AI generated

3-12-380/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Nikolai Lilitškin esitas 26. jaanuaril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus käskkirju ja üldisi korraldusi ning mõista Tartu Vanglalt N. Lilitškini kasuks välja 5000 euro

Keywords

AI generated
vat fraud investigation language barriers trade defence instruments standing against building permit value added tax purposes serious defect in foreign proceedings
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maili Lokk ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

22. august 2012, Tartu

Haldusasja number

3-12-380

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vanglale kohustava

ettekirjutuse tegemiseks dokumentide tõlkimiseks ning

Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 7. märtsi 2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. märtsi 2012. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin esitas 26. jaanuaril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

kohustada Tartu Vanglat tõlkima vene keelde dokumente, kaupluse kaubahinnakirja,

käskkirju ja üldisi korraldusi ning mõista Tartu Vanglalt N. Lilitškini kasuks välja 5000 euro

suurune hüvitis selle eest, et vangla ei osutanud talle abi dokumentide tõlkimisel. Kaebuse

kohaselt esitab vangla kõik dokumendid eesti keeles, mida kaebaja ei valda ning ei aita

kaebajat nende tõlkimisel vene keelde.

2. Tartu Halduskohtu 7 märtsi 2012. a määrusega tagastati N. Lilitškini kaebus

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Määruse põhjenduste

kohaselt on N. Lilitškinil kaebuses esitatud kohustamisnõude ja kahju hüvitamise nõude osas

läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Ta on küll esitanud vanglale taotluse kahju

hüvitamiseks seoses sellega, et vangla ei ole talle eestikeelseid dokumente vene keelde

tõlkinud, kuid vaie on jäetud läbi vaatamata ning N. Lilitškin ei ole vaide läbi vaatamata

jätmise otsust ettenähtud korras vaidlustanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles sisuliselt palus Tartu Halduskohtu 7. märtsi

2012. a määruse tühistada ja tema kaebuse menetlusse võtta. Määruskaebuse põhjenduste

kohaselt ei taganud halduskohus N. Lilitškinile võrdseid õigusi ega kaitset, kui ei vaadanud

tema kaebust läbi ning rikkus sellega N. Lilitškini õigusi kaitsele vangla omavoli vastu.

Paljasõnaline on halduskohtu seisukoht, et asja materjalidest ei nähtu, et N. Lilitškin oleks

vangla direktorile esitanud vaide seoses kaebuses kirjeldatud asjaoludega. Kohus ei võtnud

N. Lilitškini faktilisi argumente vastu ja usub vanglat.

4. Tartu Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on

halduskohus kaebuse õiguspäraselt tagastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaatamata halduskohtule esitatud kaebuse

mõningale laialivalguvusele, on asjas esitatud kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tõlkima

vene keelde vangla dokumente ning Tartu Vanglalt kaebaja kasuks 5000 euro suuruse hüvitise

väljamõistmiseks selle eest, et vangla ei osutanud kaebajale abi dokumentide tõlkimisel.

7. Kaebuses märgitud kohustamisnõude osas ei ole N. Lilitškin vanglale vaiet esitanud. Et

vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 näeb antud nõude osas ette kohustusliku kohtueelse

menetluse, on halduskohus kaebuse kohustamisnõude osas põhjendatult läbivaatamatult

tagastanud.

8. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on

kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud

riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on

taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. VangS § 11 lg 81

kohaselt kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud

tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt

kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju

hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.

Asjas ei ole vaidlust, et Tartu Vangla jättis N. Lilitškini kahjunõude 23. augusti 2011. a

otsusega nr 3-30/171-2 läbi vaatamata, kuna N. Lilitškin ei kõrvaldanud kahjunõudes

esinenud puudusi. N. Lilitškin vaide tagastamist ei vaidlustanud ning ei ole ka

määruskaebuses vaide tagastamise osas vastuväiteid esitanud. Seega puudus N. Lilitškinil

VangS § 11 lg 81 kohaselt õigus kahju hüvitamise nõude osas halduskohtusse pöördumiseks,

mistõttu on halduskohus kaebuse ka selle nõude osas õiguspäraselt tagastanud.

9. Määruskaebuses on N. Lilitškin asunud seisukohale, et tal ei ole kohustust kohustuslikku

kohtueelset menetlust läbida ning et teda on rahvuse tõttu diskrimineeritud. Samuti leiab

kaebaja, et halduskohus on paljasõnaliselt väitnud, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne

menetlus läbimata ega ole arvestanud kaebaja esitatud faktilisi argumente. Ringkonnakohus

antud seisukohtadega ei nõustu.

Ebaõige on N. Lilitškini väide, et tal ei ole kohustust kohtueelset menetlust läbida.

Vangistusseadusest tuleneb kinnipeetavale kohustus nii kohustamis- kui hüvitamiskaebuse

esitamiseks halduskohtule läbida eelnevalt kohustuslik kohtueelne menetlus. Põhjendamata

on kaebaja väited, et paljasõnaline on halduskohtu järeldus kaebaja poolt kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimata jätmise kohta ning et halduskohus ei ole arvestanud kaebaja

esitatud faktilisi argumente. Halduskohus on oma järeldused teinud tuginedes Tartu Vangla

poolt esitatud dokumentidele, mille kohaselt N. Lilitškinil oli kaebuses esitatud nõuete osas

kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Tartu Vangla poolt esitatud dokumente

ümberlükkavaid dokumente ega argumente pole kaebaja esitanud. Kaebaja kaebuses toodud

seisukohad, et ta on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, on paljasõnalised ja nähtuvalt

vangla esitatud dokumentidest ka alusetud, mistõttu halduskohus nendega arvestada ei

saanud. Pealegi tunnistab kaebaja määruskaebuses ka ise, et ei ole kohustuslikku kohtueelset

menetlust läbinud.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et teda on antud juhul rahvuse tõttu või muul põhjusel

diskrimineeritud. Ringkonnakohus ei näe seost kaebaja rahvuse ning halduskohtusse

pöördumise õigust reguleerivate vangistusseaduse sätete vahel, mistõttu on kaebaja

sellekohased väited alusetud.

Alusetu on ka määruskaebuses väljendatud seisukoht, et kaebuse tagastamisega rikkus

halduskohus N. Lilitškini õigusi kaitsele vangla omavoli vastu. N. Lilitškinil on vajadusel

võimalik oma õiguste kaitseks halduskohtusse pöörduda pärast seaduses sätestatud kohtueelse

menetluse korrektset läbimist. Seda on halduskohus kaebajale selgitanud ka vaidlustatud

määruses.

10. Määruskaebuses on kaebaja esitanud ka terve rea kaebuse nõuetega seonduvaid

põhjendusi ja seisukohti. Need põhjendused ja seisukohad ei ole määruskaebuse lahendamisel

asjassepuutuvad ja ringkonnakohus nende osas seisukohta võtta ei saa.

Tiit Lõhmus

Maili Lokk

Einar Vene