3-11-2414/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 22. august 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-2414 Haldusasi Sergei Jerini kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2011. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Jerini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Sergei Jerin Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2011. a määrus muutmata. 2. Jätta S. Jerini 28. detsembri 2011. a ning 1. ja 3. jaanuari 2012. a taotlused rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Jerin esitas 9. oktoobril 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt rikuvad valgustingimused kambris S. Jerini Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist (EIÕK) tulenevaid õigusi ja valgustuse tõttu on halvenenud tema nägemine. S. Jerin esitas 30. augustil 2011 vanglale pöördumise kambris valgustustingimuste parandamiseks ja kambris oleva laua ümberpaigutamiseks, kuid vangla pöördumisele ei vastanud. Põhjendatud huvina tõi kaebaja välja soovi tuvastada EIÕK rikkumine.

2. Halduskohus tagastas 8. novembri 2011. a määrusega kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu. Määruse kohaselt ei ole mööbli ümberpaigutamine vangla kambris võimalik, kuna kambritesse on projekteeritud kohtkindel mööbel. Valgustid on paigaldatud vastavalt projektile ja valgustustugevus kambris vastab vanglas tehtud mõõtmiste kohaselt kehtestatud nõuetele. Valgustuse teise kohta paigaldamine ei ole võimalik. Vangla on need seisukohad S. Jerini pöördumistele vastates ka esitanud.

2

3. S. Jerin esitas 1. detsembril 2011 määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada ja tema kaebuse menetlusse võtta. Määruskaebuse kohaselt moonutas halduskohus kaebuse tagastamisega õiguskaitse sisulist olemust ning rikkus HKMS § 16 lg-t 3, kui asus seisukohale, et mööbli ümberpaigutamine kambris pole võimalik ning et kambri valgustid on paigutatud vastavalt projektile. Halduskohus ei mõistnud esitatud kaebuse sisu. Viru Vanglas rikutakse Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitust REC(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta (EVR), mille kohaselt peavad hoonetes, kus kinnipeetavad elavad, olema aknad küllalt suured, et kinnipeetavad saaksid lugeda või töötada loomuliku valgustusega normaalsetes tingimustes. Kunstlik valgustus peab vastama üldkehtestatud tehnilistele normidele.

Määruskaebuses esitas kaebaja taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest.

4. Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2011. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja tagastati määruskaebus. Määruse kohaselt ei ole kaebaja vabastamine riigilõivust antud juhul põhjendatud, sest esitatud määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu. S. Jerini kaebuse menetlemisel halduskohtu poolseid rikkumisi ei esinenud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. S. Jerini määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta vaidlustatud määrus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 465 nõuetele. Halduskohus on rikkunud HKMS § 471 nõudeid. Halduskohtu määrus rikub EIÕK art 6 lg-t 1. Kohus võtab kaebajalt ära õiguskaitse vahendid ja nende vaba valiku ning ei võimalda iseseisvat üleminekut ühelt kaebuse liigilt teisele, mis on vastuolus Riigikohtu seisukohtadega. Halduskohtu seisukoht seoses kaebuse perspektiivitusega on paljasõnaline ja õigusvastane. Paljasõnaline on kohtu väide kohtkindla mööbli osas ning see on vastuolus ka sellega, et kamber peab vangistusseaduse kohaselt vastama ehitusseadusele. Valgustuse mõõtmine ei toimunud korrektselt. Lisaks ei vasta halduskohus EIÕK art-tele 6 ja 55.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Halduskohtu 12. detsembri 2011. a määrusele esitatud määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jõudnud 8. novembri 2011. a määruses õiguspärasele järeldusele, et S. Jerini esitatud kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohtu 12. detsembri 2011. a määrusele esitatud määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas on kujundatud selge seisukoht, et maksejõuetu isiku võib jätta riigilõivu tasumisest kohustusest vabastamata, kui tema nõue on perspektiivitu (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 11. novembri 2010. a määrus haldusasjas 3-3-1-79-10, p 8). Ilmselgelt perspektiivitu kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebuse puhul ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud.

Ringkonnakohus ei näe, et halduskohtu määruses oleks rikutud TsMS § 465 ega HKMS § 471 nõudeid, samuti ei riku kaebaja riigilõivust vabastamata jätmine EIÕK konventsiooni art 6 lg-t 1, sest õigus halduskohtusse pöördumiseks ning sealjuures vajadusel riigilõivust vabastamiseks ei ole piiramatu. Väide, et halduskohus ei vasta EIÕK nõuetele, on paljasõnaline. Arusaamatu on väide, et kaebajal ei võimaldata üle minna ühelt kaebuse liigilt teisele. Kaebaja ei ole esitanud halduskohtule taotlust üleminekuks tuvastamisnõudelt mõnele

3

teisele nõudele. Ühtegi määruskaebuses nimetatud põhiõiguse või muu õigusnormi rikkumist ringkonnakohus halduskohtu tegevuses ei näe ega pea vajalikuks pikemalt määruskaebust käsitleda.

8. Halduskohtule esitatud kaebuses esitas S. Jerin vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude, vaidlustades tema 30. augusti 2011. a pöördumisele vastamata jätmise ning vangla kambri vastavuse valgustusele ja mööbli paigutusele esitatavatele nõuetele.

Nähtuvalt asja materjalidest on alusetu S. Jerini väide, et vangla on tema 30. augusti 2011. a pöördumisele vastamata jätnud. Vangla on antud pöördumisele vastanud 30. septembril 2011 ning kaebajale on vastuse koopia väljastatud 4. oktoobril 2011 (tl 13).

Alusetud on ka S. Jerini väited selle kohta, et kambri valgustus ei vasta nõuetele. OÜ Tervisekaitsekeskus F.O.P.Servis teostatud mõõtmiste kohaselt oli Viru Vangla süüdimõistetute eluhoone kambrite valgustus 22. jaanuaril 2008 toimunud mõõtmise ajal normidele vastav (tl 14-15). Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus arvamuseks, et valgustingimused vanglas on mõõtmisest möödunud aja jooksul nii palju halvenenud, et käesoleval ajal valgustus kambrites normidele ei vastaks. Kaebusest nähtuvalt häiribki S. Jerinit pigem see, et valgustus kambrites ei ole võrdne vanglaametnike kabinettides oleva valgustusega ning et valgustus kambris ei ole paigutatud nii nagu S. Jerin seda soovib. Subjektiivset õigust nõuda kambrisse normidest ette nähtust tugevamat valgustust või valgustuse ümberpaigutamist kinnipeetavale aga vangistusalastest õigusaktidest ei tulene.

S. Jerin ei ole vanglale ette heitnud, et kambris puuduks ette nähtud mööbel, vaid ta ei ole rahul mööbli paigutusega kambris. Mööbli täpset paigutust kambris vangistusalased õigusaktid ei reguleeri. Samas ei anna vangistusalased õigusaktid kinnipeetavale õigust nõuda mööbli ümberpaigutamist kambris vastavalt enda soovile. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et mööbli ümberpaigutamine vangla kambris pole võimalik, kuna kambrites on kohtkindel mööbel. Sellises olukorras oleks ka mõeldamatu, et vangla paigutaks mööbli kambrites ümber igakordselt vastavalt konkreetse kinnipeetava soovile.

Eeltoodu põhjal on kõik kaebuses toodud väited S. Jerini õiguste rikkumise kohta dokumentidega ümber lükatud või puudub rikutav subjektiivne õigus üldse, mistõttu pole mingit põhjust ümber hinnata halduskohtu seisukohta, et S. Jerini kaebus on perspektiivitu.

9. Ka halduskohtu 8. novembri 2011. a määrusele esitatud määruskaebuse väited ei anna alust ümber hinnata halduskohtu seisukohta, et S. Jerini kaebus on perspektiivitu. Määruskaebuses heidab S. Jerin halduskohtule ette HKMS § 16 lg 3 rikkumist, kuna halduskohus asus seisukohale, et mööbli ümberpaigutamine kambris pole võimalik ning et kambri valgustid on paigutatud vastavalt projektile. Ringkonnakohus antud seisukohaga ei nõustu. Halduskohus on 8. novembri 2011. a määruses tõepoolest asunud seisukohale, et vangla valgustus vastab nõuetele ning valgustuse ja mööbli ümberpaigutamine kambris ei ole võimalik. Ringkonnakohus ei näe, kuidas halduskohus rikkus eeltoodud olukorra kirjeldamisega HKMS (kuni 31. detsembrini 2011 kehtinud redaktsiooni) § 16 lg-t 3 ega ka alates 1. jaanuarist 2012 kehtiva HKMS-i analoogset § 61 lg-t 2. Kambrite valgustuse osas tugines halduskohus eelpoolnimetatud valgustugevuse mõõtmistulemuste kohta koostatud dokumendile ning vastupidiseid tõendeid kaebaja esitanud ei ole. Samuti ei ole kahtlust selles, et kambrites on mööbel kinnitatud kohtkindlalt.

4

10. S. Jerin on esitanud 28. detsembril 2011 ringkonnakohtule taotluse, milles palub võtta asja juurde teade, mille kohaselt ta on pöördunud vangla valgustuse osas Euroopa Parlamendi poole.

Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata, kuna taotluses märgitud teave ei ole seotud määruskaebuse lahendamisega.

11. S. Jerin on esitanud 1. jaanuaril 2012 ringkonnakohtule taotluse, milles palub korraldada ekspertiis inimesele kirjutamiseks vajaliku valgustuse osas.

Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata. Määruskaebusmenetluse esemeks ei ole inimesele kirjutamiseks vajaliku valguse väljaselgitamine. Eelnevas menetluses on juba välja selgitatud, et mõõtmistulemuste kohaselt vastas valgustus vangla kambrites normidele.

12. S. Jerin on esitanud 3. jaanuaril 2012 ringkonnakohtule taotluse, milles palub ringkonnakohtul Viru Vanglalt välja nõuda mitmesugused dokumendid ja edastada need talle.

Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata, kuna tema ülesannete hulka ei kuulu tegelemine isikutele dokumentide välja nõudmisega ametiasutustest. Kui S. Jerin soovib vanglalt taotluses märgitud dokumente, tuleb tal vastav taotlus esitada Viru Vanglale.

Tiit Lõhmus Maili Lokk Einar Vene