2-08-2785/99 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

22. august 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-08-2785 Tsiviilasi Eha Nordströmi hagi Aniise Tammetalu vastu kaasomandi lõpetamiseks Aniise Tammetalu vastuhagi Eha Nordströmi ja Aavo Visse vastu kaasomandi lõpetamiseks, kasutuskorra määramiseks ja ümberehituse eelse olukorra taastamiseks või alternatiivselt kaasomandi lõpetamiseks enampakkumisel müügi teel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 25. aprilli 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aniise Tammetalu määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja / vastuhagis hageja): Aniise Tammetalu (isikukood: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja / vastuhagis kostja): Eha Nordström (isikukood: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (vastuhagis kostja): Aavo Visse (isikukood: XXXXXXXXXXX) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Aniise Tammetalu määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25. aprilli 2012 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Eha Nordström esitas 23.01.2008 hagi Tiina Tammetalu vastu kaasomandi lõpetamiseks ja palus jagada kinnistu aadressil XXX korteriomanditeks. Kinnistu aadressil XXX kaasomanikeks on Eha Nordström (2/4), Tiina Tammetalu (1/4) ja Aavo Visse (1/4). T.T. vaidles hagile vastu.

2. T.T. esitas 18.03.2008 vastuhagi E. Nordströmi ja A. Visse vastu kaasomandi lõpetamiseks reaalosadeks jagamise teel, kasutuskorra määramiseks ja ümberehitustööde eelse olukorra taastamiseks. Alternatiivselt palus T.T. lõpetada kaasomand kinnistu avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel müügi teel.

E. Nordström vaidles vastuhagile vastu. T.T. teatas 22.08.2008, et võõrandas talle kuuluva osa vaidlusalusest kinnistust oma emale ja andis nõude üle oma emale Aniise Tammetalule, kes astus menetlusse T.T. asemel tema õigusjärglasena.

3. E. Nordström loobus hagist A. Tammetalu vastu 30.07.2010.

A. Visse teatas 09.08.2012, et on E. Nordströmi avaldusega nõus.

4. A. Tammetalu palus 11.08.2010 lõpetada kaasomandi selle müügi teel enampakkumisel ning võttis muudes nõuetes hagi tagasi. A. Tammetalu palus jätta oma menetluskulud

35 687,95 krooni E. Nordströmi ja A. Visse kanda ning E. Nordströmi kulud tema enda kanda. Kui E. Nordström ei ole enam kinnistu kaasomanik, siis palus A. Tammetalu asendada ta isikuga, kes on asunud tema asemel kinnistu kaasomanike hulka, ning jätkata menetlust uue kaasomaniku suhtes kaasomandi lõpetamiseks kinnistu müügi teel enampakkumisel.

E. Nordström teatas 27.10.2010, et ta on võõrandanud talle kuuluva ½ mõttelist osa kinnistust I.L. . E. Nordström ei olnud nõus hüvitama A. Tammetalu ja T.T. menetluskulusid, vaid palus mõista välja oma menetluskulud T.T. summas 22 771 krooni ja A. Tammetalult summas 16 134 krooni. 03.01.2011 tegi E. Nordström ettepaneku, et igaüks kannab oma kohtukulud ise.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus eraldas 25. aprilli 2012 määrusega tsiviilasjast nr 2-08-2785 iseseisvaks menetlemiseks A. Tammetalu nõue E. Nordströmi ja A. Visse vastu kaasomandi lõpetamiseks kinnistu müügi teel enampakkumisel. Maakohus võttis vastu E. Nordströmi loobumise hagist

A. Tammetalu vastu kaasomandi lõpetamiseks ning lõpetas selles osas tsiviilasjas nr 2-08-2785 menetluse. Maakohus jättis läbi vaatamata A. Tammetalu vastuhagi Eha Nordströmi ja Aavo Visse vastu kaasomandi lõpetamiseks selle reaalosadeks jagamise teel, kasutuskorra määramiseks ja ümberehituseelse olukorra taastamiseks. Maakohus jaotas määruse tegemise seisuga kantud menetluskulud, v.a vastuhageja tasutud riigilõiv 2000 krooni, järgmiselt: jätta

E. Nordströmi menetluskulud tema enda kanda, A. Tammetalu menetluskulud tema enda kanda ning A. Visse menetluskulud A. Tammetalu kanda.

Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt pidas maakohus vajalikuks eraldada iseseisvaks menetlemiseks A. Tammetalu nõude, milles ta palub jätkata menetlust. Kõik küsimused seoses nimetatud nõudega, sh võimalik täiendava riigilõivu tasumine ja E. Nordströmi õigusjärglase menetlusse astumine, lahendab kohus asja edasise menetlemise käigus. Maakohus leidis, et E. Nordströmi loobumine hagist A. Tammetalu vastu tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas selles osas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.

A. Tammetalu vastuhagi E. Nordströmi ja A. Visse vastu kaasomandi lõpetamiseks selle reaalosadeks jagamise teel, kasutuskorra määramiseks ja ümberehituseelse olukorra taastamiseks tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel, sest A. Tammetalu on vastuhagi selles osas tagasi võtnud. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu menetluses oli nii E. Nordströmi hagi kui A. Tammetalu vastuhagi. Hageja loobus hagist ja vastuhagi hageja võttis tagasi suurema osa vastuhagis esitatud nõuetest, mille üle toimuski põhiline vaidlus ilma, et kummagi poole nõudeid oleks rahuldatud. Seetõttu pidas maakohus õiglaseks ning mõistlikuks jätta E. Nordströmi menetluskulud tema enda kanda ja A. Tammetalu menetluskulud tema enda kanda ning vastuhagi kostja A. Visse menetluskulud A. Tammetalu kanda. Maakohus pidas võimalikuks määrata menetluskulude jaotuse kõigi kuni käesoleva määruse tegemiseni tekkinud menetluskulude kohta, v.a vastuhagi hageja tasutud riigilõiv summas

2 000 krooni, järgmistel põhjustel: hageja loobus kogu hagist ning vastuhagi hageja võttis tagasi nõuded, mille üle toimus põhiline vaidlus. Vastuhagi hageja nõue, mille menetlemine jätkub, oli käesoleva ajani vaid alternatiivnõue, mida sisuliselt ei ole arutatud; vastuhagi hageja on tasunud riigilõivu 1 000 krooni vastuhagilt ja 1 000 krooni hagi tagamise taotluselt. Kuna vastuhagis esitatud alternatiivnõude menetlemine jätkub, lahendab kohus vastuhagi hageja tasutud riigilõivuga seotud küsimused alternatiivnõude lahendamisel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. A. Tammetalu esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 25. aprilli 2012 määruse tühistamist osas, millega maakohus jättis A. Tammetalu ja A. Visse menetluskulud

A. Tammetalu kanda. A. Tammetalu palub teha asjas uue määruse, millega jätta kõik menetluskulud E. Nordströmi kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) oli põhihagi esitatud ainsa nõudega kaasomandi lõpetamiseks kinnistu reaalosadeks jagamise teel. Vastuhagi oli esitatud alternatiivsete nõuetega. Juhul, kui kohus lõpetab kaasomandi kinnistu reaalosadeks jagamise teel, nagu hageja nõudis, siis palus vastuhageja koos kinnistu reaalosadeks jagamisega määrata kindlaks ka kinnistu kasutamiskord ja kohustada hagejat taastama ehituseelse olukorra kinnistul. Juhul, kui kohus ei lõpeta kaasomandit kinnistu reaalosadeks jagamise teel, palus vastuhageja kaasomandi lõpetada kinnistu avalikul enampakkumisel müügi teel. Seega oli vastuhagis esitatud nõuete esimene alternatiiv sedavõrd seotud põhihagi nõudega, et need nõuded muutusid põhihagist loobumise tulemusena vastuhagi esitaja õiguste ja huvide seisukohalt sisutühjaks. See oli ka põhjuseks, miks vastuhageja võttis esimesena märgitud alternatiivnõuded tagasi kohe pärast seda, kui hageja loobus hagist. Vastuhagist loobumine oli tingitud ainuüksi hagist loobumisest hageja poolt; 2) ei oleks A. Tammetalu pidanud nimetatud alternatiivseid nõudeid kohtule esitama, kui poleks kohtule esitatud kaasomandi lõpetamise nõuet kinnistu reaalosadeks jagamise teel. Kuna kohtukulud peaks ikka kandma see, kes asjatu kohtupidamise ja sellega seotud kulud on põhjustanud, siis on äärmiselt ebaõiglane jätta A. Tammetalu ja A. Visse menetluskulud

A. Tammetalu kanda. Maakohus ei selgita määruses, miks või kuidas on ta niisuguse seisukohani jõudnud; 3) leiab A. Tammetalu, et juhul, kui kohtumenetluse käigus loobutakse või võetakse tagasi mõni algselt alternatiivsena esitatud nõuetest olukorras, kus mõne alternatiivsena esitatud nõude menetlemist kohtus siiski jätkatakse, siis ei tohiks algselt alternatiivsetena esitatud nõuete vahel menetluse käigus oma valiku teinud menetlusosalise karistamine menetluskulude kandmise kohustuse panemisega olla õige ega õiglane.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7. E. Nordström vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt loobus E. Nordström hagist, sest ei olnud võimalik A. Tammetaluga kompromissile jõuda. A. Tammetalu ei ole tõendanud, et kõik kulud, mis ta on esitanud kohtule, on seotud käesoleva vaidlusega. Tõendatud ei ole, et menetluskulud on just selle menetluse jaoks vajalikud ja otstarbekad.

8. A. Visse ei ole vastust määruskaebusele esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25. aprilli 2012 määrus muutmata.

10. Asja materjalide kohaselt võttis Tartu Maakohus 25. aprilli 2012 määrusega vastu

E. Nordströmi loobumise hagist A. Tammetalu vastu kaasomandi lõpetamiseks ning lõpetas selles osas menetluse. Sama määrusega jättis maakohus läbi vaatamata A. Tammetalu vastuhagi

E. Nordströmi ja A. Visse vastu kaasomandi lõpetamiseks selle reaalosadeks jagamise teel, kasutuskorra määramiseks ja ümberehituseelse olukorra taastamiseks. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna E. Nordströmi loobus hagist A. Tammetalu vastu kaasomandi lõpetamiseks, siis peaksid lähtudes TsMS § 168 lg-st 2 jääma hagiga seotud menetluskulud E. Nordströmi kanda. Samuti peaksid jääma A. Tammetalu kanda menetluskulud seoses vastuhagiga, sest tema vastuhagi

E. Nordströmi ja A. Visse vastu kaasomandi lõpetamiseks selle reaalosadeks jagamise teel, kasutuskorra määramiseks ja ümberehituseelse olukorra taastamiseks jäeti maakohtu poolt läbi vaatamata. Asjas puudub TsMS § 168 lg 5, sest hagist loobumine ja vastuhagi tagasivõtmine ei olnud seotud sellega, et kostja oleks pärast hagi esitamist nõude (kas siis hagi või vastuhagi) rahuldanud.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades seda, et hageja loobus hagist ja kostja võttis vastuhagi tagasi, tuleb menetluskulude jaotusel kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu või võtab selle tagasi. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas oleks menetluskulude jaotuse osas TsMS § 168 lg 2 kohaldamine äärmiselt ebamõistlik. Menetlusosaliste endi poolt maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjadest (II kd tl 86-129; 131-156) nähtuvalt on tihedalt põimunud menetluskulud, mida hageja on kandnud seoses kostja poolt vastuhagi esitamisega ning menetluskulud, mida kostja on kandnud seoses hageja poolt hagi esitamisega. Kuna TsMS § 168 lg 2 kohaldamisel jääksid hageja menetluskulud seoses vastuhagiga kostja kanda ning kostja menetluskulud seoses hagiga hageja kanda, siis tasaarvestuse tulemusena tekiks arvatavasti olukord, kus menetlusosaliste poolt asjas kantud vajalikud ja põhjendatud menetluskulud oleksid ligilähedased. Samuti arvestades hagi ja vastuhagi eset (kaasomandi lõpetamise nõue) oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik kohaldada menetluskulude jaotusel TsMS § 168 lg-t 2.

11. Ebaõige on A. Tammetalu väide, et maakohus ei ole põhjendanud menetluskulud jaotust. Maakohtu määrus sisaldab põhjendusi menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid täiendavalt.

12. Maakohus on õigustatult jätnud TsMS § 168 lg 2 alusel A. Visse menetluskulud

A. Tammetalu kanda. A. Visse oli kostjaks A. Tammetalu poolt esitatud vastuhagis ning kuna

A. Tammetalu võttis vastuhagi tagasi, siis jäid kostja A. Visse menetluskulud hageja kanda, sest vastuhagi tagasivõtmine ei toimunud seetõttu, et kostja oleks pärast vastuhagi esitamist hageja nõude rahuldanud.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson