2-11-61097/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-61097

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. augustil 2012, Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus

menetluses

Tsiviilasja number

2-11-61097

Tsiviilasi

BIGBANK AS hagi Andry Reimets vastu 3 388,42 euro

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1710,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht

Rüütli 23, 51006 Tartu, esindaja Brit Raud, e-post

kohus@sissenoudekeskus.ee);

-

kostja Andry Reimets (isikukood 37903085710; tegelik

elukoht teadmata, menetlusdokumendid avalikult kätte

toimetatud Ametlikes Teadaannetes).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja

mõista

Andry

Reimets`ilt

BIGBANK AS

kasuks

19.01.2007

sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr 0700042/14tt alusel tekkinud võlgnevus 3 388,42 eurot, millest

1 694,21 eurot on tagastamata krediidisumma, 223,66 eurot sissenõutavaks muutunud

intress, 15,98 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 1 454,57 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis.

3. Välja mõista Andry Reimets`lt BIGBANK AS kasuks viivis tasumata võlasummalt alates

13.12.2011.a kuni põhinõude täitmiseni 25,04 % aastas.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskuludt Andry Reimets`a kanda.

Välja mõista Andry Reimets`ilt BIGBANK AS kasuks menetluskulud 434,59 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lõige 4).

Otsuse kättetoimetamine

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega,

võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1,

§ 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele

kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata

jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15,98 eurot ja mitte rohkem kui 6 391,16 eurot (TsMS

§ 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos

dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2,

§ 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest

välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.

TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõiv 383,46 eurot, menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 6,39 eurot ja hageja esindaja õigusabi kulu

95.87 eurot, kokku seega 581,59 eurot.

Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt

menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 389,85 eurot.

Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva

tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja

kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga,

mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised.

Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas

ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning

selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 44,74 eurot.

Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 434,59 eurot.

TsMS § 177 lg 2 sätestab, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes

1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 2 alusel ja hageja taotlust arvestades tuleb kostjal tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtunik