2-11-53655/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: AvTS § 35 lg1 p 11, 12 Märge tehtud: 21.08.2012 Kehtiv kuni: 21.08.2087

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

21. august 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-11-53655 OÜ Koduliising versus Riina Ušakov hagi võlgnevuse 473,53 euro nõudes; tsiviilasja hind 352,15 eurot Määruse tegemine kirjalikus menetluses Kohtunik Silvi Maiste Hageja OÜ Koduliising (registrikood 10892531; aadress Posti 30, 90504 Haapsalu) Hageja esindaja Andrus Post (menetlus@liisi.ee) Kostja Riina Ušakov (isikukood xxxxxx; aadress xxxxx xx-x, xxxxx xxxxxxxx) Kostja esindaja Tarvastu Vallavalitsus

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

2. Riina Ušakov kohustub:

2.1 tasuma OÜ-le Koduliising võlgnevuse 473,53 ja menetluskulu summas 38,35 eurot järgneva graafiku alusel: - iga kuu 20. kuupäevaks vähemalt 20.- eurot, kusjuures esimene osamakse on hiljemalt

20. juuliks 2012.a. ja viimane hiljemalt 20. juuliks 2014.a.; - hiljemalt 20.08.2014.a. – 11,88 eurot.

2.2 Teostama kõik p-2.1. nimetatud maksed OÜ Koduliising arvelduskontole nr 221020191532 Swedbangas.

2.3 Juhul kui kostja ei täida maksegraafikut ja jätab täies ulatuses või osaliselt tähtajaks tasumata juba kolm järjestikust osamakset, on hagejal koheselt õigus pöörduda kohtutäituri poole kogu võla sundtäitmist nõudes.

Täiendavad otsustused

2. Seoses menetluse lõpetamisega:

2.1 määruse jõustumisel tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusel pool riigilõivust s.o 38,34 eurot OÜ Koduliising kontole nr 221020191532 Swedbank AS-s, mis laekus OÜ Koduliising kontolt nr 10220035757017 AS-s SEB Pank 01.11.2011 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 viitenumber 2900072699;

2.2 ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda;

2.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte;

2.4 saata määruse koopia Riigi Tugiteenuste Keskusele. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.2 TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS §

430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja 01.11. 2011 tasutud riigilõivust 76,69 eurot tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 38,34 eurot.

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

Silvi Maiste

Kohtunik