3-12-1262/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-12-1262

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 21.08.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1262 Haldusasi V.V. kaebus Tallinna Vangla 23.03.12 käskkirja tühistamiseks RESOLUTSIOON

1. Tagastada V.V. kaebus ja menetlusabi taotlus

2. Sekretäril saata määruse ärakiri koos kaebuse materjalidega kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates.

KAEBUSE ASJAOLUD:

1. Tallinna Halduskohtule saabus 18.06.12.a. V.V. kaebus, milles kaebaja taotleb Tallinna Vangla 23.03.2012.a käskkirja tühistamist. Samas märkis kaebaja, et taotleb moraalse kahju hüvitamist. Koos kaebusega on kaebaja esitanud ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Kohus jättis kaebuse 19.06.2012 kohtumäärusega käiguta, kuna kaebus oli esitatud oluliste puudustega, samuti andis kohus selgitused ja juhised, et kaebaja saaks täpsustada kaebuse nõudeid ja esitada nõuetekohase menetlusabi taotluse.

3. Kaebaja täpsustused saabusid kohtule 28.06.2012, milles kaebaja leiab, et kuna tema suhtes käskkirjaga määratud karistust ei tühistatud, siis tuli tal pöörduda koheselt kohtu poole ja hüvitise nõude esitamine oleks olnud võimalik alles käskkirja ning karistuse tühistamist kinnitava otsuse järel. Kaebaja esitab hüvitisnõude suuruses 250 eurot. Kaebusele oli lisatud vaideotsus 28.05.12.a., millest nähtus, et kaebaja on läbinud vaidemenetluse Tallinna Vangla käskkirja nr 358-d kehtetuks tunnistamises. Seega nähtus kohtule, et kaebaja on läbinud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vaidlustamisel kohtueelse menetluse ning vangla on kaebaja taotluse lahendanud.

Kaebusele lisatud materjalidest ja seletusest nähtub, et kahjunõuet ei ole kaebaja siiski vanglale esitanud ja vangla ei ole seda saanud ka selle tõttu lahendada, mistõttu kohus leidis 28.06.12 määruses, et kaebus tuleb jätta veelkord käiguta. Kohus selgitas, miks ta leiab, et kaebaja ei ole kõrvaldanud kaebuse olulisi puudusi. Kohus selgitas, et kui kaebaja sooviks on esitada kahjunõue, siis tuleb tal läbida kohtueelselt vastav menetlus ning kuivõrd esitatud andmetel on see läbimata, ei saa selle nõudega kohtusse veel pöörduda. Kaebaja oli taotlenud menetlusabi, kuid jätnud ka selle taotluse puudused kõrvaldamata ega olnud arvestanud kohtu selgitustega.

Kohus selgitas 28.06.2012 kaebuse käiguta jätmise määruses, et kaebaja peab määratlema kaebuse nõuded. Kuivõrd riigilõiv oli tasumata ning menetlusabi taotluses oli märgitud, et kaebaja soovib vaidlustada Tallinna Vangla 23.03.12.a. käskkirja ja ei olnud märgitud kahjunõuet, samas oli eelmises kaebaja vastuses märgitud siiski soov esitada kahjunõue, siis peale viimast käiguta jätmise määrust ei ole vastust kaebajalt enam saabunud, seega ei ole selged ka kaebuse nõuded; samas ei ole kaebaja ka enam selgitanud, milliselt nõudelt ta ei saa riigilõivu tasuda või millise nõude ta lõppeks soovib esitada.

Kahjunõude esitamist vanglale ei takista asjaolu, kas vangla rahuldas kaebaja taotluse käskkirja kehtetuks tunnistamises. Kohus oli selgitanud, et kahjunõue ja tühistamisnõue on erinevad nõuded ja et nende nõuetega kohtusse pöördumisel tuleb läbida kohtueelne menetlus. Kohus selgitas, miks kaebuse andmed kinnitavad, et kaebaja ei ole kahjunõudega vangla poole pöördunud ja kui see on tegemata, siis ei saa koheselt kohtusse pöörduda. Kohus selgitas selle tõttu vajadust täpsustada, missuguse kaebuse nõude kaebaja soovib tegelikult esitada ja mille suhtes soovib kaebaja menetlusabi.

Kohus selgitas, miks menetlusabi taotlus ning teatis taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta ei ole kaebajal täidetud nii, et sellest oleks arusaadav tema võimalus või võimatus tasuda riigilõiv või saada rahalist abi pereliikmetelt riigilõivu tasumiseks või miks ta on jätnud andmed pereliikmete kohta üldse märkimata. Kohus palus kaebajal täpsustada, kes on tema perekonnaliikmed ja esitada andmed nende kohta, kuna riigilõivu tasumisest vabastamise taotluses ei ole kaebaja seda märkinud, samuti selgitas kohus, millised andmed tuleb kohtule täpsustada, et kohus saaks hiljem lahendada kaebaja taotluse.

4. 28.06.2012 kohtumäärusega andis kohus kaebajale võimaluse kaebuse ja riigilõivust vabastamise taotluse täpsustamiseks andes selleks aega 15 päeva arvates määruse ärakirja kättesaamise päevale järgnevast päevast. Määruse punktis 2 hoiatas kohus kaebajat kohtupoolt määratud tähtajaks vastamata jätmise tagajärgedest.

5. 28.06.2012 kohtumääruse sai V.V. väljastusteate kohaselt allkirja vastu kätte 03.07.2012. Kaebaja oleks seega pidanud puudused kõrvaldama hiljemalt 18.07.2012.

6. Käesoleva määruse koostamise ajaks V.V. kohtule täpsustavaid selgitusi ei ole esitanud ega üldse vastanud, samuti ei ole ta teatanud, et ta vajab vastamiseks pikemat tähtaega. Seega on kaebuse puudused kõrvaldamata.

KOHTU SEISUKOHT

7. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 38 sätestatud nõuetele, kas on tasutud riigilõiv ega esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohus on kaebuse jätnud kahel korral käiguta, et välja selgitada kaebuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ja konkreetseid kaebuse nõudeid, et seejärel saaks lahendada ka riigilõivu tasumise nõude või sellest vabastamise. Mõlemas määruses on kohus kaebajale selgitanud, milliseid nõuded on kaebajal võimalik esitada ning palunud kaebajal märkida, miks on kaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja millised nõuded saab kohtule esitada, sõltuvalt asjaoludest. Kaebaja vastusest 28.06.2012.a. võis aru saada, et kaebaja jääb kahjunõude juurde, kuid enam ta kohtule midagi täpsemat ei ole vastanud. Kohus on selgitanud, et kaebajal ei ole võimalik kohtusse kahjunõudega pöörduda, kui selline nõue on vanglale esitamata. V.V. arusaam, et ta ei saanud enne kahjunõuet vanglale esitada, on siinkohal eksitav ja ekslik. Kaebaja ei ole enam midagi märkinud, kas ta sooviks on esitada tühistamisnõue, samuti ei ole kaebaja täpsustanud riigilõivu tasumise taotlusega seotud asjaolusid. Kohus on kaebajat hoiatanud, et kui kaebusest puudusi ei kõrvaldata, tuleb kohtul kaebus tagastada. Kaebuses esinevaid puudusi kaebaja kõrvaldanud ei ole, olemasoleval kujul ei vasta kaebus aga HKMS §- des 38–39 sätestatud nõuetele ning puudused takistavad asja menetlemist.

8. Kaebuse täpsustamiseks ei ole V.V. kohtule vastanud. V.V. oli kohustatud 18.06.2012 a halduskohtu määruse kohaselt arvestama talle kohtu poolt antud suuniseid ja kõrvaldama kaebuse puudused, sj täpsustama, missuguse nõude ta esitab ja täpsustama riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust.

9. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ning riigilõivu tasunud, siis tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

10. Kohus ei pea vajalikuks ega võimalikuks enam veelkord sama asja kaebajale selgitada ja kaebust käiguta jätta. Kaebus tuleb selle esitajale tagastada läbivaatamatult.

Karin Kalmiste Kohtunik