2-11-57029/20 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-11-57029

1

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn)

Kohtunik Raivo Einula

Määruse kuupäev 17. august 2012

Tsiviilasja number 2-11-57029

Kohtuasi PK versus JK elatise nõudes

Menetlustoiming

Poolte kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad o Hageja: PK(isikukood XXX) o Hageja seaduslik esindaja: VK(isikukood XXX) o Hageja nõustaja: Jelena M o Kostja: JK(isikukood XXX) o Kostja lepinguline esindaja: Marje M

Tsiviiltoimik 2-11-57029

2

RESOLUTSIOON: 1. Kinnitada hageja PK seadusliku esindaja VK ja kostja JK vaheline kompromiss kohtuasjas nr 2-11-57029, mille kohaselt kostja JK tasub alates 01. septembrist 2012 oma tütre PK ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 175 (ükssada seitsekümmend viis) € kuni PK täisealiseks saamiseni XXX või kuni elatise suuruse muutmiseni, kusjuures igakuine elatusraha tuleb tasuda VK pangakontole nr XXXXXXXXXXX tasumisele kuuluval kuul hiljemalt selle kuu 15. kuupäevaks. 2. Kinnitada poolte kokkulepe, mille kohaselt JK kohustub tasuma oma tütre PK ülalpidamiseks elatusraha võlgnevuse perioodi 01.01.2012 kuni 31.08.2012 eest kokku summas 1000 (üks tuhat) € osade kaupa VK pangakontole nr XXXXXXXXXXX järgmiselt:

-XXX

3. VK on õigus elatise käsutamiseks, kusjuures elatisraha tuleb kasutada PK ülalpidamiseks. 4. Lõpetada menetlus kohtuasjas nr 2-11-57029 seoses poolte kompromissi kinnitamisega.

Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja selle peale ei saa esitada määruskaebust. Pooled ja nende esindajad on loobunud kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisega.

Menetluskulude jaotus Kummagi poole menetluskulud jäävad kulutusi teinud poole kanda (TsMS § 168 lg 3).

I. ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on PK, kelle seaduslikuks esindajaks on tema ema VK, hagi JK vastu elatise nõudes. Hagi on menetlusse võetud 20.03.2012 kohtumäärusega. Hageja seaduslik esindaja, tema nõustaja, kostja ja tema lepinguline esindaja on kohtuistungil 17.08.2012 jõudnud kompromissini ja avaldanud, et nad soovivad asja lahendada kokkuleppega. Kokkuleppe kohaselt kostja tasub alates 01.09.2012 kostja elatist hagejale igakuiselt summas 175 eurot kuus kuni hageja PK täisealiseks saamiseni. Samuti tasub kostja elatise võlgnevuse summas 1000 € kolme kuu jooksul alates septembrist 2012 osade kaupa.

Tsiviiltoimik 2-11-57029

3

II. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Alates 1. juulist 2010 kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt eeltoodust on nõudeõigus elatise väljamõistmiseks alaealisel lapsel. Sellist nõudeõigust ei ole ette nähtud alaealise lapse vanemale. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega on käesolevas hagis hagejaks laps PK ja vanem, kelle juures ta elab (so antud juhul lapse ema VK) on menetluses tema seaduslikuks esindajaks.

PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega on kompromissi kinnitamise ajal elatise minimaalmääraks käesoleval ajal 145 eurot. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, millisel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes alaealise lapse huvidest ning hageja, tema seadusliku esindaja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita.

Tsiviiltoimik 2-11-57029

4

TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva.

Raivo Einula