2-11-58361/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

16. august 2012.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-11-58361

Tsiviilasi

Lea Simmuli hagi OÜ Ketal Võru vastu osakapitali

suurendamise võimatuse tuvastamiseks ja osakapitali

suurendamise kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. märtsi 2012.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lea Simmuli määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(hageja)

–

Lea

Simmul

(IK: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Grete

Lind

Vastustaja (kostja) – OÜ Ketal Võru (RK: 10769150), esindaja

vandeadvokaat Siiri Malmberg

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 12. märtsi 2012.a määrus muutmata

ja Lea Simmuli määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

määruskaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist,

kui

nimetatud

taotlus

ei

ole

esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Lea Simmul esitas 29.11.2011 maakohtule hagi OÜ Ketal Võru vastu, paludes tuvastada

kostja ainuosaniku 20.06.2002 ja 22.08.2007 otsustes toodud tingimustel osakapitali

suurendamise võimatus ning lugeda 20.06.2002 ja 22.08.2007 otsuste alusel osakapitali

suurendamine kehtetuks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja AS Kagu-Eesti Turvas aktsia omanik. 20.06.2002 võttis

kostja ainuosanik vastu otsuse osakapitali suurendamiseks 661 500 krooni võrra, 891 500

kroonini. Kostja soovib suurendada osakapitali AS Kagu-Eesti Turvas 47-le väikeaktsionärile,

sh hagejale (otsuse p 2.12) ja S.K. (otsuse p 2.43), kuuluvate AS Kagu-Eesti Turvas aktsiate

arvel selliselt, et väikeaktsionärid annavad oma aktsiad mitterahalise sissemaksena üle

kostjale ja saavad vastu kostja osa. Vastavalt otsuse p-le 4 tuli uute osade eest tasuda hiljemalt

25.06.2002. Kostja esitas 02.10.2002 Äriregistrile avalduse osakapitali suurendamiseks mh

hagejale ja S.K. kuuluvate aktsiate arvelt. Tsiviilasjas nr 2-05-16662 on tuvastatud, et S.K. ei

ole kostjale aktsiaid osakapitali suurendamiseks üle andnud. Arvestades, et 2006. a tuvastati

kohtulahendiga, et S.K. ei ole kostjale aktsiaid üle andnud, võttis kostja ainuosanik

22.08.2007 vastu uue otsuse, mis esitati 02.10.2007 Äriregistrile. Nimetatud otsuses on välja

jäetud S. K. sissemakse ja osakapitali soovitakse suurendada 874 000 kroonini. Äriregistris on

menetlus osakapitali tõstmiseks seoses vaidlustega aktsiate omandiõiguste üle peatatud.

Sarnaselt S.K. ei ole hageja kostjale AS Kagu-Eesti Turvas aktsiat osakapitali suurendamiseks

üle andnud ning ei kavatse seda üle anda, kuid kostja soovib siiani 20.06.2002 ja 22.08.2007

otsuste järgi osakapitali suurendada hagejale kuuluva aktsia arvelt. Asjaolu, et hageja ei ole

kostjale aktsiat üle andnud, on 17.06.2009 tuvastatud tsiviilasjas nr 2-08-67107. Seega on

Äriregistrile esitatud avaldus osakapitali suurendamiseks ebaõige. Kuivõrd kõik 20.06.2002

otsuses fikseeritud isikud ei ole osasid märkinud, siis on kostja osade märkimine

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 4 ja äriseadustiku (ÄS) §-st 347 tulenevalt

ebaõnnestunud ja osakapitali suurendamise otsuseid ei saa täita. Äriregistrisse osakapitali

suurendamise kande tegemisel tekivad kostjale uued osanikud, sh hageja, kuid hageja ei soovi

õigusi omandada. Lisaks on osakapitali suurendamise avaldus aegunud ja ka seetõttu ei ole

võimalik 02.10.2007 kandeavalduse alusel osakapitali tõsta. Kandeavaldus on tahteavaldus,

mille aegumistähtaeg ÄS § 196 lg 3 järgi on kuus kuud. Ringkonnakohtu 19.05.2008 otsusega

tühistati kohtunikuabi 09.10.2007 määrus ja saadeti asi uuesti kohtunikuabile otsustamiseks.

Seega TsÜS § 160 lg-st 4 tulenevalt taastus kandeavalduse aegumine 19.05.2008 ning

kandeavaldus kui tahteavaldus aegus 19.11.2011.

2. Kostja taotles hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 ja lg 1 p 13 alusel. Kostja

leidis, et hageja ei ole pöördunud kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või

huvi kaitseks. Hageja väidab, et ei ole kostjale mitterahalist sissemakset üle andnud. Seega

puudub hagejal kostjaga kostja osakapitali suurendamiseks õigussuhe, millest tulenevalt ei ole

võimalik, et kostja osakapitali suurendamine rikuks või mõjutaks hageja seadusega kaitstud

õigusi. ÄS § 22 lg 4 sätestab, et registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja

kandemääruste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetlusele

sätestatud korras. Kostja on esitanud 02.10.2002 äriregistrile avalduse osakapitali

suurendamiseks ja äriregister ei ole asjas lahendit teinud. Vastavalt ÄS § 196 lg-le 4 loetakse

osakapital suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates

kande tegemisest äriregistrisse. TsMS § 596 lg 1 sätestab, et registriasjas lahendatakse

avaldus kandemäärusega ja selle alusel tehakse kanne. Seega osakapitali suurendamise

eelduste täitmise kontrollimine toimub äriregistri kandemenetluse kaudu. Hageja soovib

lahendada äriregistri pädevusse kuuluva küsimuse hagimenetluses, mis ei ole võimalik.

Juhul kui kohus asub seisukohale, et hagi ei saa jätta läbi vaatamata, palus kostja jätta hagi

rahuldamata. Analoogia ÄS §-ga 347 ei ole asjas kohaldatav. Osakapitali suurendamise

sätetest (ÄS § 196 lg 3, 4) järelduvad märkimise ebaõnnestumise juhud. Antud juhul ei ole

tegemist nimetatud juhtumitega. Osakapitali suurendamise avaldus on Äriregistrile esitatud

õigeaegselt, 02.10.2002, s.o vähem kui 5 kuu möödudes osakapitali suurendamise otsuse

vastuvõtmisest, ja avaldus ei ole aegunud. Seadus ei sätesta registrimenetlusele lõpptähtaega.

Kostja tahteavalduse aegumine on lõppenud, sest kostja on tahteavalduse ära teinud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 12. märtsi 2012 määrusega L. Simmuli hagi OÜ Ketal Võru vastu

osakapitali suurendamise võimatuse tuvastamiseks ja osakapitali suurendamise kehtetuks

tunnistamiseks läbi vaatamata ning menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

Määruse kohaselt määravad TsMS § 4 lg 2 järgi hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja

menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagiavalduses on korduvalt

nimetatud S. K., kuid pooled ei ole esitanud taotlust selle isiku menetlusse kaasamiseks.

Kohus jättis hageja väited, mis on seotud S. K., tähelepanuta, kuna vastasel korral otsustaks

kohus selle isiku õiguste ja kohustuste üle, keda menetlusse ei kaasatud.

Kohus nõustus hageja väitega, et kandeavalduse lahendamine registrimenetluses on

formaalne, st selles kontrollitakse kande aluseks olevaid dokumente. ÄS § 33 lg 5 sätestab, et

registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta

seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega.

Eeltoodu alusel asjaolu, kas avaldus on registrile esitatud tähtaegselt, lahendatakse

registrimenetluses ja selle asjaolu tuvastamine ei kuulu kohtu pädevusse. Kohtupraktika

kohaselt peab registripidaja kontrollima peale äriühingu otsuse olemasolu otsuse vastu võtnud

koosoleku pädevust, protseduurilise korra järgimist, seaduses sätestatud andmete olemasolu

otsuses. Registripidajal on õigus keelduda kande tegemisest juhul, kui kande tegemise

tagajärjel rikutakse kolmandate isikute seadusega kaitstud õigusi. Kande tegemisest

keeldumine on põhjendatud äriregistri kui avaliku registri õigsuse eelduse ja usaldatavuse

tagamise vajadusega (3-2-1-139-08, 3-2-1-97-11). Hageja tõstatatud küsimused: osakapitali

suurendamise

võimatus,

avalduse

esitamise

tähtaja

rikkumine,

osade

märkimise

ebaõnnestumine, lahendatakse registrimenetluses ja kohtul puudub seaduslik alus nimetatud

menetlusse sekkumiseks. Kostja poolt registrile esitatud avaldust ei ole registripidaja

kontrollinud. Hageja märgib, et registrimenetlus on peatatud seoses osade üle tekkinud

vaidlusega. Avalduse edasises menetluses võib registripidaja tuvastada puudused ning anda

kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus jättis eelnimetatud hageja nõuded läbi

vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama.

Hageja on esitanud nõude lugeda kostja 20.06.2002 ja 22.08.2007 otsuste alusel osakapitali

suurendamine kehtetuks. ÄS § 178 lg 1 näeb ette võimaluse tunnistada kehtetuks seaduse või

põhikirjaga vastuolus olev osanike otsus. ÄS § 196 lg 4 sätestab, et osakapital loetakse

suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande

tegemisest äriregistrisse. Eeldades hageja väidete õigsust, mille kohaselt ei ole kannet

registrisse tehtud, ei saa kohus hinnata osakapitali suurendamise kehtivust. Kostja otsus

osakapitali suurendamiseks ei saa rikkuda kolmanda isiku, sh hageja õigusi. Kohus jättis

hageja nõude osakapitali suurendamise kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata TsMS § 423

lg 2 p 2 alusel, sest esitatud hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.

Kostja osakapitali ei ole ÄS § 196 lg 4 tähenduses suurendatud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. L. Simmul esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 12. märtsi 2012 määruse

tühistamist.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) kinnitavad viited S.K. faktilisi asjaolusid ning kohus on ebaõigesti jätnud viited

tähelepanuta. Sarnaselt hagejale ei ole S.K. osakapitali tõstmiseks sissemakset teinud, kuid

erinevalt hagejast on S.K. osakapitali suurendamise otsusest välja jäetud ja temale kuuluva

aktsia arvelt alates 2007. a osakapitali suurendada ei soovita. Asjaolu, et S.K. ei ole

sissemakset teinud, on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-05-16662;

2) puudus kohtul alus jätta hagiavaldus läbi vaatamata. Registrimenetluses kontrollitakse

avalduse formaalsuste täitmist, st kas kõik toimingu tegemiseks vajalikud dokumendid on

olemas ja kas dokumentides märgitu vastab seaduses sätestatule (3-2-1-139-08).

Registripidaja ei kontrolli, kas dokumentides märgitud isikute tahteavaldus vastab isikute

tegelikule tahteavaldusele, st ei kontrolli dokumentide sisulisi asjaolusid. Nimetatud

asjaolusid kontrollib puudutatud isiku nõudel kohus. Kohtul on õigus tuvastada õigussuhte

olemasolu või selle puudumine, st kontrollida, kas osakapitali suurendamine vastavate otsuste

alusel on sisuliselt võimalik. Kuivõrd registripidajal puudub õigus kontrollida kandeavalduse

aluseks olevate dokumentide sisulisi asjaolusid, siis ei ole hagejal võimalik hagis taotletud

eesmärki saavutada läbi registrimenetluse;

3) juhul, kui lähtuda seisukohast, et asi kuulub lahendamisele registrimenetluses, siis oleks

kohus pidanud jätma läbi vaatamata tsiviilasjas nr 2-02-364 esitatud hagiavalduse. Nimetatud

tsiviilasjas esitas kostja väikeaktsionäride vastu hagiavalduse, milles palus mh tunnustada

20.06.2002 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingute kehtivust. Tsiviilasjas

käis vaidlus selle üle, kas kostja ainuosaniku 20.06.2002 osakapitali suurendamise otsuse

täitmiseks sõlmitud osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingud on kehtivad, st

kas kostjale on 20.06.2002 osakapitali suurendamise otsuse täitmiseks mitterahalised

sissemaksed tehtud või mitte. Seega andis kohus õigusliku hinnangu, kas osakapitali

suurendamiseks vajalikud sisulised tingimused on täidetud. Ka käesoleva asja sisuks on anda

seisukoht, kas osakapitali suurendamiseks vajalikud sisulised tingimused on täidetud;

4) on vastavalt põhiseaduse §-le 15 igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse. Hageja on palunud tuvastada 20.06.2002 ja 22.08.2007 osakapitali

suurendamise otsuste alusel osakapitali suurendamise võimatus, sest hageja ei ole

mitterahalist sissemakset teinud, kuigi otsustes on märgitud, et ta on teinud. Juhul kui kostja

osakapitali suurendatakse nimetatud otsuste alusel, saab hageja osanikuks äriühingus, mille

osanikuks ei ole ta avaldanud soovi saada. Hagejale tekivad õigused ja kohustused, mille

omanikuks ei ole ta soovinud saada. Hageja saab osanikuks oma tahte vastaselt, mistõttu

rikutakse hageja õigusi. Seega on hagejal õiguslik huvi asja lahendamise vastu. Kuivõrd

registrimenetluses otsuste sisu õiguspärasust ei kontrollita ja osakapitali suurendamisel

rikutakse hageja õigusi, siis on hagejal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

Esitatud hagiga on võimalik saavutada hageja poolt taotletavat eesmärki.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. OÜ Ketal Võru vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja

menetluskulude hageja kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on kohus õigesti jätnud tähelepanuta S.K. puudutavad väited. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et

kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma

eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas

mõjutavad S.K. seonduvad asjaolud tema väidetavaid õigusi ja/või kohustusi. Eeltoodust

järeldub, et hageja on esitanud S.K. seonduvad asjaolud illustratiivselt osakapitali

suurendamise protsessi kirjeldamisel. Kohus ei saa hagimenetluses hakata tuvastama kostja ja

menetluses mitteosaleva isiku vaheliste õigussuhete olemasolu või nende puudumist, kuna see

ei puuduta hageja õigusi ega kohustusi, mille rikkumise kõrvaldamiseks on kohtusse

pöördutud (hageja soov vältida kostja osanikuks saamist). Kohus ei saa hagi rahuldada,

lähtudes asjaoludest, mis ei puuduta hagejat;

2) on kohus õigesti kohaldanud TsMS § 423 lg 1 p 13. Hageja on ajanud segamini kostja kui

äriühingu osakapitali suurendamise protsessi ning hageja ja kostja väidetavad õigussuhted.

Hagejal on õigus hagimenetluses nõuda enda ja kostja vahelise õigussuhte olemasolu või

mitteolemasolu tuvastamist, kuid hageja ei ole seda nõudnud. Osakapitali suurendamine on

äriühingu sisene organisatsiooniline protsess, mis lõpeb osakapitali uue suuruse

registreerimisega äriregistris (ÄS § 196 lg 4) ning mida menetletakse registrimenetluses

vastavalt ÄS § 22 lg-le 4 ja TsMS § 596 lg-le 1, ning mille tulemuse vaidlustamine on samuti

registrimenetluses eraldi sättena ette nähtud (TsMS § 599). Osakapitali suurendamine

iseenesest ei saa rikkuda hageja õigusi, sest hageja ei ole hetkel kostja osanik (analoogset

nõuet on Riigikohus menetlenud tsiviilasjas nr 3-2-1-97-10 ja jõudnud samale seisukohale).

Hageja õigusi saab rikkuda hageja ja kostja vahel väidetavalt sõlmitud märkimisleping, st

hageja saaks nõuda tuvastusnõudena hageja ja kostja vahelise märkimislepingu olemasolu või

mitteolemasolu tuvastamist. Osaniku õigusi ja kohustusi ei saa hagejale tekkida juhul, kui ta

ei ole kostjaga märkimislepingut sõlminud ega sissemakset teinud. Kostja 20.06.2002 otsuses

ei ole väidetud, et hageja on mitterahalise sissemakse teinud.

Antud asja lahendamisse ei puutu tsiviilasi nr 2-02-364. Hageja ei olnud nimetatud

kohtumenetluse osaline, mistõttu ei puuduta nimetatud tsiviilasi tema käesolevas menetluses

hagetud õigusi. Hageja viide nimetatud tsiviilasjale on ka sisuliselt eksitav, kuna tsiviilasjas ei

menetletud kostja ainuosaniku otsuse kehtivuse küsimust, vaid menetleti osakapitali

suurendamise otsuse alusel sõlmitud mitterahalise sissemakse lepingute kehtivust, st iga

konkreetse kostjaga sõlmitud lepingu kehtivust;

3) on kohus õigesti kohaldanud TsMS § 423 lg 2 p 2. Vastavalt ÄS § 178 lg-le 3 saab osanike

otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga

liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks

kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Seadus ei sätesta, et

kohus saaks lahendada osanike otsuse kehtetuks tunnistamise hagi äriühingu välise isiku, st

eelnevasse loetelusse mittekuuluva isiku hagi alusel. Kostja seisukohta toetab Riigikohtu

seisukoht lahendis nr 3-2-1-97-10. Kuna hagejal puudub õigus nõuda osanike otsuste

kehtetuks tunnistamist, ei ole hagejal võimalik saavutada hagis taotletud eesmärki, milleks on

kostja ainuosaniku otsuste kehtetuks tunnistamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta lõppjärelduse osas muutmata, kuid

põhjenduste osas tuleb arvestada ka ringkonnakohtu käesolevas määruses märgitut. Lea

Simmuli määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Määruskaebusest ja hagiavaldusest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja (hageja) poolt

hagiga taotletavaks eesmärgiks hoida ära olukord, et hagejal tekiksid OÜ Ketal Võru osaniku

õigused ja kohustused seoses OÜ Ketal Võru (kostja) osakapitali suurendamisel mitterahalise

sissemakse tegemisega. Nõude sisuks on seega tuvastada, et hageja ei ole avaldanud soovi

omandada kostja osa ega teha kostja osakapitali suurendamiseks mitterahalist sissemakset.

Samas on hageja nõue sõnastatud selliselt, et tuvastada OÜ Ketal Võru 20.06.2002.a ja

22.08.2007.a otsustes toodud tingimustel osakapitali suurendamise võimatus ning lugeda

nimetatud otsuste alusel osakapitali suurendamine kehtetuks.

8. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et hagejal (määruskaebuse esitajal) ei ole ÄS

§ 178 lg 3 kohaselt õigust nõuda osanike otsuse kehtetuks tunnistamist ega selle kehtetuse

tuvastamist. Viidatud sätte kohaselt saab osanike otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus

või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime

kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus; samuti osanik,

kes ei osalenud otsuse tegemisel. Määruskaebuse esitaja sellesse loetellu ei kuulu. Seadus ei

anna isikule, kes ei ole osaühingu osanik ega ka muu organi liige, õigust sekkuda osaühingu

osakapitali muutmise protsessi tervikuna. Selline isik saab tugineda üksnes tema enese huvide

ja õiguste kaitsele suunatud abinõudele, kui need õigused on ohus.

9. Ringkonnakohus märgib, et osaühingu osanikuks saab isik, kes on õiguslikul alusel

omandanud osaühingu osa. Kui tegemist on uue osa omandamisega osakapitali suurendamise

raames, siis on osa omandamise aluseks nn märkimisleping, kus isik teeb pakkumuse osa

märkimiseks ja osaühing nõustub sellega (vrd ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-97-10 p 14). Kui

niisugust märkimislepingut sõlmitud ei ole või on see kehtetu, ei muutu isik osanikuks

ainuüksi osaühingu poolt vastu võetud ühepoolse osakapitali suurendamise otsuse alusel.

Teisisõnu kujutab osakapitali suurendamise otsus endast üksnes osaühingu tahteavaldust, s.o

ettepanekut teha pakkumus osakapitali suurendamiseks sellekohases osanike otsuses

ettenähtud tingimustel.

Isik, kes ei ole osakapitali suurendamise raames sõlminud osaühinguga kehtivat osa

märkimislepingut, ei muutu iseenesest osaühingu osanikuks (s.o tal ei teki sellest tulenevaid

õigusi ega kohustusi) ka sel juhul, kui äriregister teeb osakapitali suurendamise kande

sellekohase kandeavalduse ja dokumentide alusel, mis ei kajasta tegelikku faktilist olukorda

(st ka juhul, kui kandeavaldusest või lisatud dokumentidest nähtuvad ebaõiged andmed).

Niisuguse kande tegemine ei mõjutaks vahetult hageja varalist seisundit; eelkõige ei tooks see

kaasa temale kuuluvast AS Kagu-Eesti Turvas aktsiast ilmajäämist. ÄS § 33 lg 8 kohaselt

vastutavad äriregistrile ebaõigete andmete esitamisel avaldusele alla kirjutanud isikud sellega

süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt; sama tuleneb ka ÄS § 1961 lg-st 1.

10. Kui isik kantakse tema tahte vastaselt ja õigusliku aluseta ÄS § 182 lg 1 alusel peetavasse

osaühingu osanike nimekirja, on tal võimalik nõuda enda andmete nimekirjast kustutamist.

Teatavast käitumisest hoidumise nõuet on mõeldav n-ö ennetavalt teise isiku vastu esitada

eeskätt VÕS § 1055 lg-s 1 sätestatud eeldustel (s.o tegemist oleks isikule kahju tekitava

tegevusega ning isikut ähvardatakse niisuguse tegevusega). Ringkonnakohtu arvates tuleb

õiguskorra terviklikkust ja menetlusökonoomikat silmas pidades eelistada lähenemist, et

õiguskaitsevahendid järgnevad sündmustele (õiguste rikkumisele), ning mitmesuguseid

ennetavaid hoidumisnõudeid saab tunnustada üksnes neil seadusega ettenähtud juhtudel, kus

ähvardav oht on tõsine ja suhteliselt raskesti kõrvaldatav. Käesoleval juhul ei ole alust rääkida

määruskaebuse esitaja õiguste tõsisest ja vääramatult saabuvast rikkumisest, kuna pooleli on

ka äriregistri kandemenetlus. Välistatud ei ole OÜ Ketal Võru kandeavalduse rahuldamata

jätmine registrimenetluses, millisel juhul käesoleva hagi menetlemine osutuks tarbetuks.

11. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et hageja ei ole käesolevas asjas esitanud nõuet

tunnustada temale kuuluva AS-i Kagu-Eesti Turvas aktsia omandiõigust ja hoiduda aktsiast

tulenevate õiguste rikkumisest, samuti ei nähtu kohtule esitatud asjaoludest, et hageja kui

aktsionäri õigused oleksid kostja tegevuse tõttu ohustatud. Asja materjalidest nähtuvalt on

OÜ Ketal Võru (käesolevas asjas kostja) tsiviilasjas nr 2-08-67107 esitanud hagi Lea Simmuli

(käesolevas asjas hageja ja määruskaebuse esitaja) vastu nõudes tunnustada OÜ Ketal Võru

omandit Lea Simmuli nimele Eesti Väärtpaberite Keskregistris (EVK) registreeritud ühele

AS Kagu-Eesti Turvas aktsiale ja nõudes tuvastada L.S. kohustus anda nõusolek EVK-s L.S.

nimel oleva ühe AS KET aktsia ülekandmiseks OÜ Ketal Võru nimele. Sellest hagist on

OÜ Ketal Võru loobunud ning maakohus on loobumise vastu võtnud 17. juuni 2009.a

määrusega (toim lk 15-17). TsMS § 432 kohaselt ei saa OÜ Ketal Võru seega enam uuesti

pöörduda L. Simmuli vastu kohtusse nõudega tunnustada OÜ Ketal Võru omandit Lea

Simmuli nimele EVK-s registreeritud ühele AS Kagu-Eesti Turvas aktsiale ega ka nõudega

tuvastamaks L. Simmuli kohustus anda nõusolek EVK-s L. Simmuli nimel oleva ühe AS KET

aktsia ülekandmiseks OÜ Ketal Võru nimele.

Õigussuhte olemasolu või puudumine, mis võimaldaks otsustada osakapitali suurendamise

eelduste täidetuse üle, seisnebki ringkonnakohtu arvates käesoleval juhul selles, kas

mitterahalise sissemaksena näidatud vaidlusalune AS-i Kagu-Eesti Turvas aktsia on kostjale

üle antud või mitte. TsMS § 432 kohaselt on menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hagi tsiviilasjas nr 2-08-67107 oli esitatud

sama vaidlusaluse õigussuhte selgitamiseks ning selle tulemusena ei selgunud OÜ Ketal Võru

õigustatus L. Simmuli nimel registreeritud AS Kagu-Eesti Turvas aktsiale, puudub

ringkonnakohtu arvates alus ja vajadus kõnealust õigussuhet täiendavalt analüüsida.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et kandeavalduse lahendamine

registrimenetluses on formaalne ning selle raames piirdutakse kande aluseks olevate

dokumentide kontrollimisega (ÄS § 33 lg 5). Samas ei ole piir üksnes dokumentide formaalse

kontrollimise ning kande tegemise sisuliste eelduste väljaselgitamise vahel üheselt

määratletav. Tekkinud olukorra lahendamiseks tuleb seega võtta seisukoht ka selles, kas ja

kuivõrd on registripidaja kohustatud enne osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmist

veenduma, et osakapitali suurendamise otsuses märgitud ulatuses on täiendavad rahalised või

mitterahalised sissemaksed teostatud.

ÄS § 196 lg-st 1 tulenevalt on sissemaksete täiemahuline tegemine eeltingimuseks, mis

võimaldab osaühingu juhatusel esitada äriregistrile avalduse osakapitali suurendamise

äriregistrisse kandmiseks. Rahaliste sissemaksete korral tuleb ÄS § 196 lg 1 p 4 kohaselt

äriregistrile esitada panga teatised sissemaksete tegemise kohta. Ka mitterahaliste

sissemaksete puhul tuleb ÄS § 196 lg 1 p 6 kohaselt esitada registripidajale dokumendid, mis

tõendavad nii sissemakse väärtust kui ka selle osaühingule üleandmist. Mitterahalise

sissemakse üleandmise tõendamise korda täpsustab ÄS § 196 lg 2, mille kohaselt üldjuhul

piisab mitterahalise sissemakse üleandmise tõendamiseks juhatuse liikmete sellekohasest

kirjalikust kinnitusest; üksnes kinnisasja mitterahalise sissemaksena üleandmise korral on

täiendavalt sätestatud kohustus esitada väljavõte kinnistusraamatust. On ilmne, et kõigi

mitterahaliste sissemaksetena kõne alla tulla võivate esemete puhul ei ole võimalik tõendina

esitada registriandmeid või muid eseme kuuluvust usaldusväärsel viisil kinnitavaid andmeid,

millele hinnangu andmine jääks registripidaja pädevuse piiresse. Ringkonnakohtu arvates

tuleb ÄS § 196 sisustamisel siiski juhinduda põhimõttest, et registripidaja kontrollib talle

esitatavate dokumentide ja registriandmete alusel ka seda, kas osakapitali suurendamisele

suunatud sissemaksed on teostatud. Vastupidiste andmete olemasolul tuleb registripidajal

ÄS § 33 lg 5 alusel jätta taotletud kanne tegemata. Põhjendatud on suunata kande tegemiseks

nõutavate andmete ja dokumentide õigsuse ja tegelikkusele vastavusega seotud riisiko kande

tegemist taotlevale isikule (ettevõtjale) ja mitte kolmandatele isikutele, kes peaksid asuma

hagimenetluses oma õigusi kaitsma.

Seega puudub isikul, kelle andmed küll nähtuvad osaühingu poolt tehtud osakapitali

suurendamise otsuselt, kuid kes ei ole sõlminud osaühinguga vastavat kokkulepet (nn

märkimislepingut), alus nõuda osakapitali suurendamise otsuse tühisuse tuvastamist. Ka ei

muuda asjaolu, et kõiki osakapitali suurendamise otsuses näidatud (mitterahalisi)

sissemakseid ei teostatud, iseenesest osakapitali suurendamise otsust kehtetuks. Küll ei kanta

osakapitali suurendamist sellisel juhul äriregistrisse ning osakapitali suurendamise otsus jääb

õiguslikult tagajärjetuks.

Samadel põhjendustel ei ole hagejal alust taotleda osakapitali suurendamise võimatuse

tuvastamist. Asjaolu, et osakapitali suurendamise otsuses näidatud sissemakseid ei ole täies

ulatuses teostatud, ei mõjuta hageja õigusi. Seega on ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas

kohaldatav ka TsMS § 423 lg 2 p 2, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka

juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

13. Seoses hagiavalduses ja määruskaebuses esitatud viidetega S.K. märgib ringkonnakohus,

et kõnealused viited võivad omada tähtsust hageja nõude sisu õiguslikul kvalifitseerimisel.

Hageja on viidanud sellele, et tema ja S.K. suhted kostjaga olid põhimõtteliselt sarnased, kuid

kostja on käitunud nendega erinevalt. Sellest võib järeldada, et hageja soovis, et kostja oleks

ka teda kohelnud sarnaselt S.K., s.o muutnud oma varasemat osakapitali suurendamise otsust

selliselt, et otsusest oleks välja jäetud ka hageja (Lea Simmuli) nimi ning temale omistatav

mitterahaline sissemakse, samuti vähendatud osakapitali suurendamise ulatust hagejale

kuuluva sissemakse väärtuse võrra.

Ringkonnakohus leiab siiski, et ka sellisel viisil sõnastatuna ei oleks kohtul alust hagiavaldust

menetleda. Äriseadustikust ei tulene kolmandale isikule õigust nõuda, et osaühing muudaks

oma osakapitali muutmise otsust; jätaks sealt välja teatud andmeid ja vähendaks osakapitali

tõstmise ulatust.

14. Asjakohased ei ole määruskaebuse väited selle kohta, et maakohtu seisukohti järgides

tulnuks kohtul jätta läbi vaatamata ka tsiviilasi nr 2-02-364 (2-314/2002), kuivõrd selles

tsiviilasjas oli vaidlus osakapitali suurendamiseks vajalike sisuliste tingimuste täidetuse üle.

Selles tsiviilasjas oli nõue suunatud aktsiate omandiõiguse tunnustamisele ning sellega

seonduvalt elektroonilise aktsiaraamatu kannete parandamisele, millist nõuet on ennast

õigustatuks pidaval isikul võimalik esitada nii seoses osakapitali suurendamisega kui ka

sellest sõltumata.

15. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 jäävad menetluskulud asjas Lea Simmuli kanda.

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp