2-11-58361/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedLea Simmul esitas 29.11.2011 maakohtule hagi OÜ Ketal Võru vastu, paludes tuvastada Hagiavalduse kohaselt on hageja AS Kagu-Eesti Turvas aktsia omanik. 20.06.2002 võttis
Legislator headnote
AI generated2-11-58361/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: 20.06.2002 võttis
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
16. august 2012.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-11-58361
Tsiviilasi
Lea Simmuli hagi OÜ Ketal Võru vastu osakapitali
suurendamise võimatuse tuvastamiseks ja osakapitali
suurendamise kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. märtsi 2012.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lea Simmuli määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse
esitaja
(hageja)
–
Lea
Simmul
(IK: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Grete
Lind
Vastustaja (kostja) – OÜ Ketal Võru (RK: 10769150), esindaja
vandeadvokaat Siiri Malmberg
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 12. märtsi 2012.a määrus muutmata
ja Lea Simmuli määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15
päeva
jooksul
alates
määruskaebuse
menetlusosalisele
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses
Riigikohtus
võib
menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama
tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus
mõistliku
tähtaja
pärast
menetlusabi
taotluse
lahendamist,
kui
nimetatud
taotlus
ei
ole
esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1. Lea Simmul esitas 29.11.2011 maakohtule hagi OÜ Ketal Võru vastu, paludes tuvastada
kostja ainuosaniku 20.06.2002 ja 22.08.2007 otsustes toodud tingimustel osakapitali
suurendamise võimatus ning lugeda 20.06.2002 ja 22.08.2007 otsuste alusel osakapitali
suurendamine kehtetuks.
Hagiavalduse kohaselt on hageja AS Kagu-Eesti Turvas aktsia omanik. 20.06.2002 võttis
kostja ainuosanik vastu otsuse osakapitali suurendamiseks 661 500 krooni võrra, 891 500
kroonini. Kostja soovib suurendada osakapitali AS Kagu-Eesti Turvas 47-le väikeaktsionärile,
sh hagejale (otsuse p 2.12) ja S.K. (otsuse p 2.43), kuuluvate AS Kagu-Eesti Turvas aktsiate
arvel selliselt, et väikeaktsionärid annavad oma aktsiad mitterahalise sissemaksena üle
kostjale ja saavad vastu kostja osa. Vastavalt otsuse p-le 4 tuli uute osade eest tasuda hiljemalt
25.06.2002. Kostja esitas 02.10.2002 Äriregistrile avalduse osakapitali suurendamiseks mh
hagejale ja S.K. kuuluvate aktsiate arvelt. Tsiviilasjas nr 2-05-16662 on tuvastatud, et S.K. ei
ole kostjale aktsiaid osakapitali suurendamiseks üle andnud. Arvestades, et 2006. a tuvastati
kohtulahendiga, et S.K. ei ole kostjale aktsiaid üle andnud, võttis kostja ainuosanik
22.08.2007 vastu uue otsuse, mis esitati 02.10.2007 Äriregistrile. Nimetatud otsuses on välja
jäetud S. K. sissemakse ja osakapitali soovitakse suurendada 874 000 kroonini. Äriregistris on
menetlus osakapitali tõstmiseks seoses vaidlustega aktsiate omandiõiguste üle peatatud.
Sarnaselt S.K. ei ole hageja kostjale AS Kagu-Eesti Turvas aktsiat osakapitali suurendamiseks
üle andnud ning ei kavatse seda üle anda, kuid kostja soovib siiani 20.06.2002 ja 22.08.2007
otsuste järgi osakapitali suurendada hagejale kuuluva aktsia arvelt. Asjaolu, et hageja ei ole
kostjale aktsiat üle andnud, on 17.06.2009 tuvastatud tsiviilasjas nr 2-08-67107. Seega on
Äriregistrile esitatud avaldus osakapitali suurendamiseks ebaõige. Kuivõrd kõik 20.06.2002
otsuses fikseeritud isikud ei ole osasid märkinud, siis on kostja osade märkimine
tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 4 ja äriseadustiku (ÄS) §-st 347 tulenevalt
ebaõnnestunud ja osakapitali suurendamise otsuseid ei saa täita. Äriregistrisse osakapitali
suurendamise kande tegemisel tekivad kostjale uued osanikud, sh hageja, kuid hageja ei soovi
õigusi omandada. Lisaks on osakapitali suurendamise avaldus aegunud ja ka seetõttu ei ole
võimalik 02.10.2007 kandeavalduse alusel osakapitali tõsta. Kandeavaldus on tahteavaldus,
mille aegumistähtaeg ÄS § 196 lg 3 järgi on kuus kuud. Ringkonnakohtu 19.05.2008 otsusega
tühistati kohtunikuabi 09.10.2007 määrus ja saadeti asi uuesti kohtunikuabile otsustamiseks.
Seega TsÜS § 160 lg-st 4 tulenevalt taastus kandeavalduse aegumine 19.05.2008 ning
kandeavaldus kui tahteavaldus aegus 19.11.2011.
2. Kostja taotles hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2 ja lg 1 p 13 alusel. Kostja
leidis, et hageja ei ole pöördunud kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või
huvi kaitseks. Hageja väidab, et ei ole kostjale mitterahalist sissemakset üle andnud. Seega
puudub hagejal kostjaga kostja osakapitali suurendamiseks õigussuhe, millest tulenevalt ei ole
võimalik, et kostja osakapitali suurendamine rikuks või mõjutaks hageja seadusega kaitstud
õigusi. ÄS § 22 lg 4 sätestab, et registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja
kandemääruste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetlusele
sätestatud korras. Kostja on esitanud 02.10.2002 äriregistrile avalduse osakapitali
suurendamiseks ja äriregister ei ole asjas lahendit teinud. Vastavalt ÄS § 196 lg-le 4 loetakse
osakapital suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates
kande tegemisest äriregistrisse. TsMS § 596 lg 1 sätestab, et registriasjas lahendatakse
avaldus kandemäärusega ja selle alusel tehakse kanne. Seega osakapitali suurendamise
eelduste täitmise kontrollimine toimub äriregistri kandemenetluse kaudu. Hageja soovib
lahendada äriregistri pädevusse kuuluva küsimuse hagimenetluses, mis ei ole võimalik.
Juhul kui kohus asub seisukohale, et hagi ei saa jätta läbi vaatamata, palus kostja jätta hagi
rahuldamata. Analoogia ÄS §-ga 347 ei ole asjas kohaldatav. Osakapitali suurendamise
sätetest (ÄS § 196 lg 3, 4) järelduvad märkimise ebaõnnestumise juhud. Antud juhul ei ole
tegemist nimetatud juhtumitega. Osakapitali suurendamise avaldus on Äriregistrile esitatud
õigeaegselt, 02.10.2002, s.o vähem kui 5 kuu möödudes osakapitali suurendamise otsuse
vastuvõtmisest, ja avaldus ei ole aegunud. Seadus ei sätesta registrimenetlusele lõpptähtaega.
Kostja tahteavalduse aegumine on lõppenud, sest kostja on tahteavalduse ära teinud.
MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus jättis 12. märtsi 2012 määrusega L. Simmuli hagi OÜ Ketal Võru vastu
osakapitali suurendamise võimatuse tuvastamiseks ja osakapitali suurendamise kehtetuks
tunnistamiseks läbi vaatamata ning menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
Määruse kohaselt määravad TsMS § 4 lg 2 järgi hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja
menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagiavalduses on korduvalt
nimetatud S. K., kuid pooled ei ole esitanud taotlust selle isiku menetlusse kaasamiseks.
Kohus jättis hageja väited, mis on seotud S. K., tähelepanuta, kuna vastasel korral otsustaks
kohus selle isiku õiguste ja kohustuste üle, keda menetlusse ei kaasatud.
Kohus nõustus hageja väitega, et kandeavalduse lahendamine registrimenetluses on
formaalne, st selles kontrollitakse kande aluseks olevaid dokumente. ÄS § 33 lg 5 sätestab, et
registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta
seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega.
Eeltoodu alusel asjaolu, kas avaldus on registrile esitatud tähtaegselt, lahendatakse
registrimenetluses ja selle asjaolu tuvastamine ei kuulu kohtu pädevusse. Kohtupraktika
kohaselt peab registripidaja kontrollima peale äriühingu otsuse olemasolu otsuse vastu võtnud
koosoleku pädevust, protseduurilise korra järgimist, seaduses sätestatud andmete olemasolu
otsuses. Registripidajal on õigus keelduda kande tegemisest juhul, kui kande tegemise
tagajärjel rikutakse kolmandate isikute seadusega kaitstud õigusi. Kande tegemisest
keeldumine on põhjendatud äriregistri kui avaliku registri õigsuse eelduse ja usaldatavuse
tagamise vajadusega (3-2-1-139-08, 3-2-1-97-11). Hageja tõstatatud küsimused: osakapitali
suurendamise
võimatus,
avalduse
esitamise
tähtaja
rikkumine,
osade
märkimise
ebaõnnestumine, lahendatakse registrimenetluses ja kohtul puudub seaduslik alus nimetatud
menetlusse sekkumiseks. Kostja poolt registrile esitatud avaldust ei ole registripidaja
kontrollinud. Hageja märgib, et registrimenetlus on peatatud seoses osade üle tekkinud
vaidlusega. Avalduse edasises menetluses võib registripidaja tuvastada puudused ning anda
kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus jättis eelnimetatud hageja nõuded läbi
vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama.
Hageja on esitanud nõude lugeda kostja 20.06.2002 ja 22.08.2007 otsuste alusel osakapitali
suurendamine kehtetuks. ÄS § 178 lg 1 näeb ette võimaluse tunnistada kehtetuks seaduse või
põhikirjaga vastuolus olev osanike otsus. ÄS § 196 lg 4 sätestab, et osakapital loetakse
suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande
tegemisest äriregistrisse. Eeldades hageja väidete õigsust, mille kohaselt ei ole kannet
registrisse tehtud, ei saa kohus hinnata osakapitali suurendamise kehtivust. Kostja otsus
osakapitali suurendamiseks ei saa rikkuda kolmanda isiku, sh hageja õigusi. Kohus jättis
hageja nõude osakapitali suurendamise kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata TsMS § 423
lg 2 p 2 alusel, sest esitatud hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.
Kostja osakapitali ei ole ÄS § 196 lg 4 tähenduses suurendatud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4. L. Simmul esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 12. märtsi 2012 määruse
tühistamist.
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:
1) kinnitavad viited S.K. faktilisi asjaolusid ning kohus on ebaõigesti jätnud viited
tähelepanuta. Sarnaselt hagejale ei ole S.K. osakapitali tõstmiseks sissemakset teinud, kuid
erinevalt hagejast on S.K. osakapitali suurendamise otsusest välja jäetud ja temale kuuluva
aktsia arvelt alates 2007. a osakapitali suurendada ei soovita. Asjaolu, et S.K. ei ole
sissemakset teinud, on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-05-16662;
2) puudus kohtul alus jätta hagiavaldus läbi vaatamata. Registrimenetluses kontrollitakse
avalduse formaalsuste täitmist, st kas kõik toimingu tegemiseks vajalikud dokumendid on
olemas ja kas dokumentides märgitu vastab seaduses sätestatule (3-2-1-139-08).
Registripidaja ei kontrolli, kas dokumentides märgitud isikute tahteavaldus vastab isikute
tegelikule tahteavaldusele, st ei kontrolli dokumentide sisulisi asjaolusid. Nimetatud
asjaolusid kontrollib puudutatud isiku nõudel kohus. Kohtul on õigus tuvastada õigussuhte
olemasolu või selle puudumine, st kontrollida, kas osakapitali suurendamine vastavate otsuste
alusel on sisuliselt võimalik. Kuivõrd registripidajal puudub õigus kontrollida kandeavalduse
aluseks olevate dokumentide sisulisi asjaolusid, siis ei ole hagejal võimalik hagis taotletud
eesmärki saavutada läbi registrimenetluse;
3) juhul, kui lähtuda seisukohast, et asi kuulub lahendamisele registrimenetluses, siis oleks
kohus pidanud jätma läbi vaatamata tsiviilasjas nr 2-02-364 esitatud hagiavalduse. Nimetatud
tsiviilasjas esitas kostja väikeaktsionäride vastu hagiavalduse, milles palus mh tunnustada
20.06.2002 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingute kehtivust. Tsiviilasjas
käis vaidlus selle üle, kas kostja ainuosaniku 20.06.2002 osakapitali suurendamise otsuse
täitmiseks sõlmitud osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingud on kehtivad, st
kas kostjale on 20.06.2002 osakapitali suurendamise otsuse täitmiseks mitterahalised
sissemaksed tehtud või mitte. Seega andis kohus õigusliku hinnangu, kas osakapitali
suurendamiseks vajalikud sisulised tingimused on täidetud. Ka käesoleva asja sisuks on anda
seisukoht, kas osakapitali suurendamiseks vajalikud sisulised tingimused on täidetud;
4) on vastavalt põhiseaduse §-le 15 igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste
rikkumise korral kohtusse. Hageja on palunud tuvastada 20.06.2002 ja 22.08.2007 osakapitali
suurendamise otsuste alusel osakapitali suurendamise võimatus, sest hageja ei ole
mitterahalist sissemakset teinud, kuigi otsustes on märgitud, et ta on teinud. Juhul kui kostja
osakapitali suurendatakse nimetatud otsuste alusel, saab hageja osanikuks äriühingus, mille
osanikuks ei ole ta avaldanud soovi saada. Hagejale tekivad õigused ja kohustused, mille
omanikuks ei ole ta soovinud saada. Hageja saab osanikuks oma tahte vastaselt, mistõttu
rikutakse hageja õigusi. Seega on hagejal õiguslik huvi asja lahendamise vastu. Kuivõrd
registrimenetluses otsuste sisu õiguspärasust ei kontrollita ja osakapitali suurendamisel
rikutakse hageja õigusi, siis on hagejal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.
Esitatud hagiga on võimalik saavutada hageja poolt taotletavat eesmärki.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5. OÜ Ketal Võru vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja
menetluskulude hageja kanda jätmist.
Vastuväidete kohaselt:
1) on kohus õigesti jätnud tähelepanuta S.K. puudutavad väited. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et
kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma
eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas
mõjutavad S.K. seonduvad asjaolud tema väidetavaid õigusi ja/või kohustusi. Eeltoodust
järeldub, et hageja on esitanud S.K. seonduvad asjaolud illustratiivselt osakapitali
suurendamise protsessi kirjeldamisel. Kohus ei saa hagimenetluses hakata tuvastama kostja ja
menetluses mitteosaleva isiku vaheliste õigussuhete olemasolu või nende puudumist, kuna see
ei puuduta hageja õigusi ega kohustusi, mille rikkumise kõrvaldamiseks on kohtusse
pöördutud (hageja soov vältida kostja osanikuks saamist). Kohus ei saa hagi rahuldada,
lähtudes asjaoludest, mis ei puuduta hagejat;
2) on kohus õigesti kohaldanud TsMS § 423 lg 1 p 13. Hageja on ajanud segamini kostja kui
äriühingu osakapitali suurendamise protsessi ning hageja ja kostja väidetavad õigussuhted.
Hagejal on õigus hagimenetluses nõuda enda ja kostja vahelise õigussuhte olemasolu või
mitteolemasolu tuvastamist, kuid hageja ei ole seda nõudnud. Osakapitali suurendamine on
äriühingu sisene organisatsiooniline protsess, mis lõpeb osakapitali uue suuruse
registreerimisega äriregistris (ÄS § 196 lg 4) ning mida menetletakse registrimenetluses
vastavalt ÄS § 22 lg-le 4 ja TsMS § 596 lg-le 1, ning mille tulemuse vaidlustamine on samuti
registrimenetluses eraldi sättena ette nähtud (TsMS § 599). Osakapitali suurendamine
iseenesest ei saa rikkuda hageja õigusi, sest hageja ei ole hetkel kostja osanik (analoogset
nõuet on Riigikohus menetlenud tsiviilasjas nr 3-2-1-97-10 ja jõudnud samale seisukohale).
Hageja õigusi saab rikkuda hageja ja kostja vahel väidetavalt sõlmitud märkimisleping, st
hageja saaks nõuda tuvastusnõudena hageja ja kostja vahelise märkimislepingu olemasolu või
mitteolemasolu tuvastamist. Osaniku õigusi ja kohustusi ei saa hagejale tekkida juhul, kui ta
ei ole kostjaga märkimislepingut sõlminud ega sissemakset teinud. Kostja 20.06.2002 otsuses
ei ole väidetud, et hageja on mitterahalise sissemakse teinud.
Antud asja lahendamisse ei puutu tsiviilasi nr 2-02-364. Hageja ei olnud nimetatud
kohtumenetluse osaline, mistõttu ei puuduta nimetatud tsiviilasi tema käesolevas menetluses
hagetud õigusi. Hageja viide nimetatud tsiviilasjale on ka sisuliselt eksitav, kuna tsiviilasjas ei
menetletud kostja ainuosaniku otsuse kehtivuse küsimust, vaid menetleti osakapitali
suurendamise otsuse alusel sõlmitud mitterahalise sissemakse lepingute kehtivust, st iga
konkreetse kostjaga sõlmitud lepingu kehtivust;
3) on kohus õigesti kohaldanud TsMS § 423 lg 2 p 2. Vastavalt ÄS § 178 lg-le 3 saab osanike
otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga
liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks
kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Seadus ei sätesta, et
kohus saaks lahendada osanike otsuse kehtetuks tunnistamise hagi äriühingu välise isiku, st
eelnevasse loetelusse mittekuuluva isiku hagi alusel. Kostja seisukohta toetab Riigikohtu
seisukoht lahendis nr 3-2-1-97-10. Kuna hagejal puudub õigus nõuda osanike otsuste
kehtetuks tunnistamist, ei ole hagejal võimalik saavutada hagis taotletud eesmärki, milleks on
kostja ainuosaniku otsuste kehtetuks tunnistamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta lõppjärelduse osas muutmata, kuid
põhjenduste osas tuleb arvestada ka ringkonnakohtu käesolevas määruses märgitut. Lea
Simmuli määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7. Määruskaebusest ja hagiavaldusest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja (hageja) poolt
hagiga taotletavaks eesmärgiks hoida ära olukord, et hagejal tekiksid OÜ Ketal Võru osaniku
õigused ja kohustused seoses OÜ Ketal Võru (kostja) osakapitali suurendamisel mitterahalise
sissemakse tegemisega. Nõude sisuks on seega tuvastada, et hageja ei ole avaldanud soovi
omandada kostja osa ega teha kostja osakapitali suurendamiseks mitterahalist sissemakset.
Samas on hageja nõue sõnastatud selliselt, et tuvastada OÜ Ketal Võru 20.06.2002.a ja
22.08.2007.a otsustes toodud tingimustel osakapitali suurendamise võimatus ning lugeda
nimetatud otsuste alusel osakapitali suurendamine kehtetuks.
8. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et hagejal (määruskaebuse esitajal) ei ole ÄS
§ 178 lg 3 kohaselt õigust nõuda osanike otsuse kehtetuks tunnistamist ega selle kehtetuse
tuvastamist. Viidatud sätte kohaselt saab osanike otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus
või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime
kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus; samuti osanik,
kes ei osalenud otsuse tegemisel. Määruskaebuse esitaja sellesse loetellu ei kuulu. Seadus ei
anna isikule, kes ei ole osaühingu osanik ega ka muu organi liige, õigust sekkuda osaühingu
osakapitali muutmise protsessi tervikuna. Selline isik saab tugineda üksnes tema enese huvide
ja õiguste kaitsele suunatud abinõudele, kui need õigused on ohus.
9. Ringkonnakohus märgib, et osaühingu osanikuks saab isik, kes on õiguslikul alusel
omandanud osaühingu osa. Kui tegemist on uue osa omandamisega osakapitali suurendamise
raames, siis on osa omandamise aluseks nn märkimisleping, kus isik teeb pakkumuse osa
märkimiseks ja osaühing nõustub sellega (vrd ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-97-10 p 14). Kui
niisugust märkimislepingut sõlmitud ei ole või on see kehtetu, ei muutu isik osanikuks
ainuüksi osaühingu poolt vastu võetud ühepoolse osakapitali suurendamise otsuse alusel.
Teisisõnu kujutab osakapitali suurendamise otsus endast üksnes osaühingu tahteavaldust, s.o
ettepanekut teha pakkumus osakapitali suurendamiseks sellekohases osanike otsuses
ettenähtud tingimustel.
Isik, kes ei ole osakapitali suurendamise raames sõlminud osaühinguga kehtivat osa
märkimislepingut, ei muutu iseenesest osaühingu osanikuks (s.o tal ei teki sellest tulenevaid
õigusi ega kohustusi) ka sel juhul, kui äriregister teeb osakapitali suurendamise kande
sellekohase kandeavalduse ja dokumentide alusel, mis ei kajasta tegelikku faktilist olukorda
(st ka juhul, kui kandeavaldusest või lisatud dokumentidest nähtuvad ebaõiged andmed).
Niisuguse kande tegemine ei mõjutaks vahetult hageja varalist seisundit; eelkõige ei tooks see
kaasa temale kuuluvast AS Kagu-Eesti Turvas aktsiast ilmajäämist. ÄS § 33 lg 8 kohaselt
vastutavad äriregistrile ebaõigete andmete esitamisel avaldusele alla kirjutanud isikud sellega
süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt; sama tuleneb ka ÄS § 1961 lg-st 1.
10. Kui isik kantakse tema tahte vastaselt ja õigusliku aluseta ÄS § 182 lg 1 alusel peetavasse
osaühingu osanike nimekirja, on tal võimalik nõuda enda andmete nimekirjast kustutamist.
Teatavast käitumisest hoidumise nõuet on mõeldav n-ö ennetavalt teise isiku vastu esitada
eeskätt VÕS § 1055 lg-s 1 sätestatud eeldustel (s.o tegemist oleks isikule kahju tekitava
tegevusega ning isikut ähvardatakse niisuguse tegevusega). Ringkonnakohtu arvates tuleb
õiguskorra terviklikkust ja menetlusökonoomikat silmas pidades eelistada lähenemist, et
õiguskaitsevahendid järgnevad sündmustele (õiguste rikkumisele), ning mitmesuguseid
ennetavaid hoidumisnõudeid saab tunnustada üksnes neil seadusega ettenähtud juhtudel, kus
ähvardav oht on tõsine ja suhteliselt raskesti kõrvaldatav. Käesoleval juhul ei ole alust rääkida
määruskaebuse esitaja õiguste tõsisest ja vääramatult saabuvast rikkumisest, kuna pooleli on
ka äriregistri kandemenetlus. Välistatud ei ole OÜ Ketal Võru kandeavalduse rahuldamata
jätmine registrimenetluses, millisel juhul käesoleva hagi menetlemine osutuks tarbetuks.
11. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et hageja ei ole käesolevas asjas esitanud nõuet
tunnustada temale kuuluva AS-i Kagu-Eesti Turvas aktsia omandiõigust ja hoiduda aktsiast
tulenevate õiguste rikkumisest, samuti ei nähtu kohtule esitatud asjaoludest, et hageja kui
aktsionäri õigused oleksid kostja tegevuse tõttu ohustatud. Asja materjalidest nähtuvalt on
OÜ Ketal Võru (käesolevas asjas kostja) tsiviilasjas nr 2-08-67107 esitanud hagi Lea Simmuli
(käesolevas asjas hageja ja määruskaebuse esitaja) vastu nõudes tunnustada OÜ Ketal Võru
omandit Lea Simmuli nimele Eesti Väärtpaberite Keskregistris (EVK) registreeritud ühele
AS Kagu-Eesti Turvas aktsiale ja nõudes tuvastada L.S. kohustus anda nõusolek EVK-s L.S.
nimel oleva ühe AS KET aktsia ülekandmiseks OÜ Ketal Võru nimele. Sellest hagist on
OÜ Ketal Võru loobunud ning maakohus on loobumise vastu võtnud 17. juuni 2009.a
määrusega (toim lk 15-17). TsMS § 432 kohaselt ei saa OÜ Ketal Võru seega enam uuesti
pöörduda L. Simmuli vastu kohtusse nõudega tunnustada OÜ Ketal Võru omandit Lea
Simmuli nimele EVK-s registreeritud ühele AS Kagu-Eesti Turvas aktsiale ega ka nõudega
tuvastamaks L. Simmuli kohustus anda nõusolek EVK-s L. Simmuli nimel oleva ühe AS KET
aktsia ülekandmiseks OÜ Ketal Võru nimele.
Õigussuhte olemasolu või puudumine, mis võimaldaks otsustada osakapitali suurendamise
eelduste täidetuse üle, seisnebki ringkonnakohtu arvates käesoleval juhul selles, kas
mitterahalise sissemaksena näidatud vaidlusalune AS-i Kagu-Eesti Turvas aktsia on kostjale
üle antud või mitte. TsMS § 432 kohaselt on menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu
samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel
kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hagi tsiviilasjas nr 2-08-67107 oli esitatud
sama vaidlusaluse õigussuhte selgitamiseks ning selle tulemusena ei selgunud OÜ Ketal Võru
õigustatus L. Simmuli nimel registreeritud AS Kagu-Eesti Turvas aktsiale, puudub
ringkonnakohtu arvates alus ja vajadus kõnealust õigussuhet täiendavalt analüüsida.
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et kandeavalduse lahendamine
registrimenetluses on formaalne ning selle raames piirdutakse kande aluseks olevate
dokumentide kontrollimisega (ÄS § 33 lg 5). Samas ei ole piir üksnes dokumentide formaalse
kontrollimise ning kande tegemise sisuliste eelduste väljaselgitamise vahel üheselt
määratletav. Tekkinud olukorra lahendamiseks tuleb seega võtta seisukoht ka selles, kas ja
kuivõrd on registripidaja kohustatud enne osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmist
veenduma, et osakapitali suurendamise otsuses märgitud ulatuses on täiendavad rahalised või
mitterahalised sissemaksed teostatud.
ÄS § 196 lg-st 1 tulenevalt on sissemaksete täiemahuline tegemine eeltingimuseks, mis
võimaldab osaühingu juhatusel esitada äriregistrile avalduse osakapitali suurendamise
äriregistrisse kandmiseks. Rahaliste sissemaksete korral tuleb ÄS § 196 lg 1 p 4 kohaselt
äriregistrile esitada panga teatised sissemaksete tegemise kohta. Ka mitterahaliste
sissemaksete puhul tuleb ÄS § 196 lg 1 p 6 kohaselt esitada registripidajale dokumendid, mis
tõendavad nii sissemakse väärtust kui ka selle osaühingule üleandmist. Mitterahalise
sissemakse üleandmise tõendamise korda täpsustab ÄS § 196 lg 2, mille kohaselt üldjuhul
piisab mitterahalise sissemakse üleandmise tõendamiseks juhatuse liikmete sellekohasest
kirjalikust kinnitusest; üksnes kinnisasja mitterahalise sissemaksena üleandmise korral on
täiendavalt sätestatud kohustus esitada väljavõte kinnistusraamatust. On ilmne, et kõigi
mitterahaliste sissemaksetena kõne alla tulla võivate esemete puhul ei ole võimalik tõendina
esitada registriandmeid või muid eseme kuuluvust usaldusväärsel viisil kinnitavaid andmeid,
millele hinnangu andmine jääks registripidaja pädevuse piiresse. Ringkonnakohtu arvates
tuleb ÄS § 196 sisustamisel siiski juhinduda põhimõttest, et registripidaja kontrollib talle
esitatavate dokumentide ja registriandmete alusel ka seda, kas osakapitali suurendamisele
suunatud sissemaksed on teostatud. Vastupidiste andmete olemasolul tuleb registripidajal
ÄS § 33 lg 5 alusel jätta taotletud kanne tegemata. Põhjendatud on suunata kande tegemiseks
nõutavate andmete ja dokumentide õigsuse ja tegelikkusele vastavusega seotud riisiko kande
tegemist taotlevale isikule (ettevõtjale) ja mitte kolmandatele isikutele, kes peaksid asuma
hagimenetluses oma õigusi kaitsma.
Seega puudub isikul, kelle andmed küll nähtuvad osaühingu poolt tehtud osakapitali
suurendamise otsuselt, kuid kes ei ole sõlminud osaühinguga vastavat kokkulepet (nn
märkimislepingut), alus nõuda osakapitali suurendamise otsuse tühisuse tuvastamist. Ka ei
muuda asjaolu, et kõiki osakapitali suurendamise otsuses näidatud (mitterahalisi)
sissemakseid ei teostatud, iseenesest osakapitali suurendamise otsust kehtetuks. Küll ei kanta
osakapitali suurendamist sellisel juhul äriregistrisse ning osakapitali suurendamise otsus jääb
õiguslikult tagajärjetuks.
Samadel põhjendustel ei ole hagejal alust taotleda osakapitali suurendamise võimatuse
tuvastamist. Asjaolu, et osakapitali suurendamise otsuses näidatud sissemakseid ei ole täies
ulatuses teostatud, ei mõjuta hageja õigusi. Seega on ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas
kohaldatav ka TsMS § 423 lg 2 p 2, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka
juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või
eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat
eesmärki võimalik saavutada.
13. Seoses hagiavalduses ja määruskaebuses esitatud viidetega S.K. märgib ringkonnakohus,
et kõnealused viited võivad omada tähtsust hageja nõude sisu õiguslikul kvalifitseerimisel.
Hageja on viidanud sellele, et tema ja S.K. suhted kostjaga olid põhimõtteliselt sarnased, kuid
kostja on käitunud nendega erinevalt. Sellest võib järeldada, et hageja soovis, et kostja oleks
ka teda kohelnud sarnaselt S.K., s.o muutnud oma varasemat osakapitali suurendamise otsust
selliselt, et otsusest oleks välja jäetud ka hageja (Lea Simmuli) nimi ning temale omistatav
mitterahaline sissemakse, samuti vähendatud osakapitali suurendamise ulatust hagejale
kuuluva sissemakse väärtuse võrra.
Ringkonnakohus leiab siiski, et ka sellisel viisil sõnastatuna ei oleks kohtul alust hagiavaldust
menetleda. Äriseadustikust ei tulene kolmandale isikule õigust nõuda, et osaühing muudaks
oma osakapitali muutmise otsust; jätaks sealt välja teatud andmeid ja vähendaks osakapitali
tõstmise ulatust.
14. Asjakohased ei ole määruskaebuse väited selle kohta, et maakohtu seisukohti järgides
tulnuks kohtul jätta läbi vaatamata ka tsiviilasi nr 2-02-364 (2-314/2002), kuivõrd selles
tsiviilasjas oli vaidlus osakapitali suurendamiseks vajalike sisuliste tingimuste täidetuse üle.
Selles tsiviilasjas oli nõue suunatud aktsiate omandiõiguse tunnustamisele ning sellega
seonduvalt elektroonilise aktsiaraamatu kannete parandamisele, millist nõuet on ennast
õigustatuks pidaval isikul võimalik esitada nii seoses osakapitali suurendamisega kui ka
sellest sõltumata.
15. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 jäävad menetluskulud asjas Lea Simmuli kanda.
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp