2-11-26587/5 · 2-11-26587/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-26587 Tsiviilasi MKAS hagi VJ vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 2 150.37 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MKAS (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: Priit Pööbo (CKE Inkasso OÜ, asukoht Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, e-post: info@ckeinkasso.ee) Kostja: VJ(end. M , isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Resolutsioon 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista VJ´ult MKAS-i kasuks 2 434.43 (kaks tuhat nelisada kolmkümmend neli eurot ja 43 senti) eurot. 3. Välja mõista VJ´ult MKAS-i kasuks viivis protsendina põhivõlgnevuselt (2 150.37 eurot) 0,022% päevas alates 04.06.2011.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus 5. Menetluskulud jätta täies ulatuses VJ kanda. 6. Välja mõista VJ´ult MKAS-i kasuks menetluskulud summas 575.20 (viissada seitsekümmend viis eurot ja 20 senti) eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust

2(3) puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg 41. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul, et ta soovib esitada kohtuotsusele kaja, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg 42. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank (arve nr 10220034799018) või AS Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik 08.06.2011.a. esitas MKAS hagi VJ (endine M ) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale hageja majandamisel olevas korteriühistus korteriomand asukohaga XXX, Maardu. Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud ja vahendatud hooldus- ja kommunaalteenuseid, kuid ei ole selle eest nõuetekohaselt maksnud. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale kokku 2 434.43 eurot (sh põhivõlgnevus 2 150.37 eurot ning viivis 284.06 eurot). Nimetatud summa palub hageja kostjalt välja mõista. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise protsendina põhivõlgnevuselt (2 150.37 eurot) 0,022% päevas alates 04.06.2011.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 28 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel 28.05.2012.a, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 ja 2 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on

3(3) kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 2 434.43 eurot ning viivis protsendina põhivõlgnevuselt (2 150.37 eurot) 0,022% päevas alates 04.06.2011.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.

TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja on esitanud ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 479.33 eurot ning kulud õigusabile 150.00 eurot. Kohus on õigusabikulude osas tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure õigusabikuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva tegeliku töömahuga. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt õigusabikulu välja suuruses 95.87 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 575.20 eurot (sh hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 479.33 eurot ning õigusabikulud summas 95.87 eurot) hageja kasuks.

Marget Henriksen Kohtunik

4(3)