3-12-524/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-12-524 Otsuse kuupäev

15. august 2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Kenet Vatter’i kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamiseks summas 300 eurot vaimse tervise kahjustamise eest seoses pikaajalise kartseris viibimisega Asja läbivaatamise kuupäev 17.07.2012 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Kenet Vatter Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 14. september 2012. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 01.01.2012 esitas kaebaja Viru Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 300 eurot vaimse tervise kahjustamise eest. 01.03.2012 otsusega nr 6-16/6-1 jättis Viru Vangla K. Vatter’i kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

2. 09.03.2012 saabus Tartu Halduskohtusse Kenet Vatter’i kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamiseks summas 300 eurot vaimse tervise kahjustamise eest seoses pikaajalise kartseris viibimisega.

3. 30.03.2012 määrusega haldusasjas 3-12-524 jättis kohus K. Vatter’i kaebuse käiguta ning andis selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohus palus kaebajal täpsustada, millise õigusvastase teoga on vangla kaebajale tervisekahjustuse tekitanud ning esitatud väiteid tõendada ja põhjendada. Samuti pidi kaebaja täpsustama, mis aja eest ta seoses kartseris viibimisega kahju nõuab.

10.04.2012 kohtumäärusega kohustati kaebajat tasuma riigilõivu või esitama menetlusabi taotluse. 19.04.2012 määrusega rahuldas kohus K. Vatter’i menetlusabi taotluse ning vabastas kaebaja riigilõivust.

20.04.2012 määrusega võttis Tartu Halduskohus K. Vatter’i kaebuse Viru Vanglalt kahju hüvitamiseks summas 300 eurot vaimse tervise kahjustamise eest seoses pikaajalise kartseris viibimisega menetlusse.

Kaebuse põhjendused

4. Kaebaja on seisukohal, et viibides ajavahemikul 16.08.2011-01.01.2012 distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartseris, tekkis tal vaimse tervise kahjustus. Tervisekahjustus oli tingitud nii pikaajalisest kartseris viibimisest kui ka asjaolust, et tal ei võimaldatud üleriigilisi ajalehti lugeda ning sellest, et Viru Vangla paigaldas akendele tuhmkiled, mis ei võimaldanud välja näha. Kaebaja ei nõustu Viru Vangla psühhiaatri P. Torop’i koostatud õiendiga, mille kohaselt algasid kaebaja vaimse tervise häired juba lapsepõlves, mitte seoses Viru Vanglas kartseris viibimisega.

Kaebaja täpsustas 10.04.2012 Tartu Halduskohtusse saabunud kaebuse täienduses, et terviserikke põhjuseks oli pikaajaline kartseris viibimine ja osaliselt kartseritingimused. Kaebaja märgib oma terviserikke põhjuseks asjaolu, et tal ei olnud võimalik lugeda üleriigilisi ajalehti ega aknast välja näha ning seetõttu on takistatud tema vaimse pinge vähendamise võimalus. Kaebaja väidab, et varasemalt ei ole tal selliseid vaimse tervise rikkeid olnud. Kaebaja on 2011-2012. a käinud 3-4 korral psühhiaatri juures ja põhjalikuma uuringuta on talle määratud diagnoos, mis tuleneb lapsepõlves läbielatud traumadest. Ajalehe lugemist ei võimaldatud kaebajale seetõttu, et 21.09.2011 käskkirjaga nr 6-3/1755-D määrati talle distsiplinaarkaristuseks 13 ööpäeva kartserit ja piirati osaliselt VangS § 30 kohaldamist. Kartserikaristust kandis kaebaja perioodil 15.10-28.10.2011. Kaebaja on seisukohal, et mida rohkem ja kauem vangla karistuse aega pikendab, seda rohkem survestab see pingeid ja tõstab stressi. Karistuse määramisel ei ole arvestatud, et inimeste psüühika on erinev. Kaebaja nendib, et käskkirju, millega kartseri karistused on määratud, pole ta saanud vaidlustada, sest rikkumised olid rasked ja süstemaatilised. Samas märgib kaebaja, et eelnevalt oleks võinud kinnipeetava käitumist analüüsida ja vajadusel ravile või nõustamisele määrata, et hoida ära sellise käitumise ja sellega kaasneva vaimse tervise kahjustuse tekkimist. Kaebaja leiab, et selline pingeline olukord – pikaajaline kartseris viibimine – põhjustab omakorda rikkumisi ja seeläbi pingete suurenemise ning kartseri karistuse pikenemist. Kaebaja märgib, et peab siiamaani kasutama ravimeid, et olla rahulik.

Vastustaja vastuväited

5. Vastustaja esitas 29.05.2012 kirjaliku vastuse kaebusele, milles vaidles kaebusele vastu ning palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja leiab, et vangla ei ole isikule tervisekahju tekitanud, mistõttu kõnealune kaebus ei ole põhjendatud.

Vastustaja märgib, et kaebaja kandis perioodil 16.08.2011-01.01.2012 ära kaheteistkümne erineva rikkumise eest määratud kartserikaristused, kokku 138 päeva, sh ei ületanud ükski kartserikaristus 20 ööpäeva. VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse üldjuhul distsiplinaarkaristus täitmisele koheselt, ei VangS, VSKE ega justiitsministeeriumi määrused ei sätesta, et erinevate kartserikaristuste kandmise vahele peab jääma teatud aega. Vastustaja on seisukohal, et kui kinnipeetav rikub seadusest tulenevat kohustust, mille eest määratakse kartserikaristus, võib jätkata ühe karistuse kandmise lõpus järgmise karistuse kandmise periood. Käesoleval juhul on kinnipeetava enda käitumine põhjustanud pikaajalise kartseris viibimise, sest ta ei suuda käituda õiguskuulekalt ega teha järeldusi. Kaebaja ei ole kartserikaristuse määramise käskkirju vaidlustanud.

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väidetav tervisekahju ei ole kuidagi tõendatud. Perioodil 16.08.2011- 21.01.2012 ei ole kaebaja pöördunud meditsiiniosakonna poole kaebustega unehäirete, närvilisuse ega rahutusega, mis oleksid kaebajale põhjustanud pikaajalise kartseris viibimise tõttu vaimseid häireid. Viru Vangla spetsialist-psühhiaater P. Toropov’i 01.03.2012 õiendist nähtuvalt diagnoositi kaebajal segatüüpi spetsiifilised arenguhäired, mis ei ole seotud kartseris viibimisega. Vastustaja nendib, et vanglas viibimine on üleüldse psüühiliselt väga raske, kuid isikul on võimalik õiguskuulekat elu elades vältida vanglasse sattumist nagu ka vanglas õigusnorme järgides on võimalik vältida kartserisse sattumist.

Vastustaja märgib, et ajalehtede lugemise piirang ei olnud määratud käskkirjadega 13.05.2011 nr 6- 3/971-D ja 06.07.2011 nr 6-3/1272-D, ülejäänud kümnes käskkirjas oli märgitud ajalehtede lugemise piirang. Kuna käskkirju ei ole vaidlustatud, siis olid need kehtivad. Väär on kaebaja väide, et alates 16.08.2011 kuni 01.01.2012 ei lubatud tal ajalehti lugeda, perioodil 24.09-02.10.2011 ja 02.01- 15.01.2012 oli kaebajal võimalik ajalehti lugeda. Ajalehtede lugemise keeldu põhjendas vangla üksnes 21.09.2011 käskkirjas nr 6-3/1755-D ja vangla on kaebaja ees selles osas ka vabandanud. Vastustaja leiab, et ajalehtede mitteandmine võis põhjustada kaebajale küll ebamugavusi, kuid mitte tervisekahjustust. Vastustaja leiab, et igale mittevaralise kahju juhtumile ei ole põhjendatud reageerida rahalise kompensatsiooniga ja see on heastatav ka vabandamisega. Akendele paigaldatud mattkilede osas märgib vastustaja, et need tagava loomuliku valguse juurdepääsu. Kuigi kaebajal puudus aknast väljavaatamise võimalus, on tegemist vangla julgeoleku tagamiseks vajaliku abinõuga, mis kaalub üles kaebaja huvi aknast välja vaadata. Tegemist ei ole kaebaja subjektiivse õigusega, sest aken on ruumis ettenähtud loomuliku valguse tagamiseks.

Kohtu seisukoht

6. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud halduskohtule HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt hüvitamiskaebuse, taotledes perioodil 16.08.2011-01.01.2012 kartseris viibimise ning ajalehtede lugemise piiramise ning akendele paigaldatud mattkilede tõttu tekkinud vaimse tervise kahjustamise eest kahjuhüvitist 300 eurot.

Kohus leiab, et ei ole tõendatud, et kaebaja vaimse tervise kahjustamine oli tingitud vangla süü tõttu tema pikaks ajaks kartserisse paigutamisest.

Kaebaja leiab, et tema paigutamine kartserisse nii pikaks ajaks, s.o 16.08.2011-01.01.2012, ning ajalehtede lugemise piiramine samal perioodil ja kartseris olles aknast välja vaatamise võimaluse puudumise tulemusena tekkis tal vaimne tervise kahjustus.

RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul oluline tuvastada, kas kaebajal on mittevaraline kahju tekkinud seoses tervise kahjustamisega ja kas see on tekkinud haldusorgani õigusvastase süülise tegevuse tõttu.

7. Vaidlust ei ole selle üle, et Viru Vangla meditsiiniosakonna spetsialist-psühhiaater P. Toropov on tuvastanud kaebajal segatüüpi spetsiifilised arenguhäired, mis tekkisid varases lapsepõlves (t.l 60). Vaidlus on selles, kas sellised arenguhäired käesoleval ajal saavad olla tingitud pikaajalisest kartseris viibimisest.

Psühhiaater P. Toropov selgitas 01.03.2012 seoses K. Vatter’i juhtumiga, et kaebaja 09.02.2012 haigusloos on järgmine sissekanne – „5 kuud kartseris igasuguste rikkumiste pärast. Kuu tagasi oli agressiivne, lõi valveruumi akna katki. Unehäired. Räägib kõva häälega, impulsiivne, võib olla ettearvamatu. Kaebab närvilisust. Väidab, et eelmise raviga enesetunne ja käitumine oli kontrolli all ja mõjus hästi. Vahel apaatne, abuulia, ei soovi midagi“. Psühhiaater määras kaebajale ravi. Seletuses on psühhiaater märkinud ka, et „loomulikult pikaajaline kartseris istumine ei saa olla kasulik tervisele“ ning diagnoosi osas, et see „ei ole seotud kartseris viibimisega /…/ diagnoos tähendab, et [kaebajal] esinevad hulgalised arenguprobleemid, mis algasid juba varases lapsepõlves“ (t.l 60). Kohtul ei ole alust selle tõendi õigsuses kahelda.

Miski ei kinnita seda, et kaebaja tervisehäired said alguse kartseris viibimise ajal. Seda pole kinnitanud ka kaebaja. Psühhiaater P. Toropov’i seletusestki nähtub, et kaebajal oli juba enne 09.02.2012 määratud ravi ning kaebaja ise on oma kaebuse täienduses märkinud, et pikaajalise kartseris hoidmise puhul oleks pidanud arvestama kinnipeetava vaimse tervisega. Kohus leiab, et varasem terviseprobleem ei ole veel käsitletav vanglas viibimise tõttu tervise kahjustamisena. 05.01.2012 kinnipeetavate distsiplinaarkaristuste väljatrükist nähtuvalt asus K. Vatter 16.08.2011 kandma 08.04.2011 määratud kartserikaristust ning sellele järgnevalt veel viit enne kartserisse paigutamist määratud karistust (t.l 56, 57). Seega ei käitunud kaebaja õiguskuulekalt juba enne kartserisse paigutamist, mistõttu on ebaõige kaebaja väide, et rikkumised olid tingitud pikast ajast kartseris viibimisest. Arvestades asjaolu, et kaebaja isegi tunnistab, et rikkumised, mille eest kartserikaristus määrati on olnud süstemaatilised, ei ole kohtul alust arvata, et kaebaja vaimse tervise kahjustus on tingitud pikaajalisest kartseris viibimisest.

8. Kohus peab oluliseks märkida, et vastustaja väited seoses kaebajale ajalehtede lugemise piiramisega on vastuolus Viru Vangla 01.03.2012 otsuses nr 6-16/6-1 esitatud väitega, et kaebajal ei olnud võimalik lugeda kartserikambris üleriigilisi päevalehti ja ajakirju perioodil 16.08.2011-01.01.2012. Vastustaja oma seisukohta seoses perioodil 24.09-02.10.2011 ja 02.07-15.10.2011 ajalehtede lugemise võimaldamisega on tõendanud järgmiselt.

13.05.2011.a käskkirjaga nr 6-3/971-D ja 06.07.2011.a käskkirjaga nr 6-3/1272-D ei olnud kaebaja suhtes määratud ajalehtede piirangut. Nende käskkirjade alusel viibis kaebaja kartseris 21 ööpäeva perioodil 24.09-02.10.2011 ja 02.10-15.10.2011 ja seega sellel perioodil oli kaebajal võimalus lugeda ajalehti (t.l

52 pöördel, 69-70, 73-74).

21.09.2011.a käskkirjaga nr 6-3/1755-D, millega kaebajat karistati 13 ööpäeva kartseriga, kohaldati tema suhtes osaliselt VangS § 30 piirangut ja ta kandis karistust selle käskkirja alusel perioodil 15.10- 28.10.2011.

VangS § 651 lg 4 kohaselt „kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes võib vangla osaliselt või täielikult piirata käesoleva seaduse §-de 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist“. VangS § 651 lg 4 sõnastuse järgi annab vastustajale diskretsiooniõiguse. Nimetatud käskkirjas on teostatud kaalutlusõigust ja motiivi, on põhjendatud miks on osaliselt piiratud VangS § 30 kohaldamine.

Seega kohus leiab, et 34 päeva jooksul oli kaebajale ajalehtede lugemine võimaldatud täielikult ja osaliselt.

Tulenevalt Riigikohtu otsuses 3-3-1-41-11 esitatud seisukohtadest leiab kohus, et kuna ülejäänud käskkirja puhul ei olnud järgitud kaalutlusotsuse põhjendamiskohustus, võisid need piirangud olla õigusvastased.

Kaebaja ei ole vaidlustanud käskkirju, millega talle määrati kokku 138 päeva kartserikaristust koos lisapiirangutega. Seega oli tegemist kehtivate ja jõus olevate käskkirjadega ning HMS §-de 60 ja 61 alusel adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. HMS § 60 lg 1 kohaselt on kehtiv haldusakt täitmiseks kohustuslik. Sama paragrahvi teise lõike esimese lause kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele. Kohus leiab, et ajalehtede lugemise piirang oli 100 päeva. See asjaolu võis kaebaja jaoks olla ebamugav, häiriv, kuid kaebaja ei ole tõendanud, et just see asjaolu tekitas tervisekahjustuse. Seega ei ole tõendatud, et vastustaja süülise käitumisega oli kaebajale tekitatud mittevaraline kahju RVS § 9 lg 1 kohaselt tervise kahjustuse näol.

9. Vastustaja on selgitanud, et mattkilede akende ette paigaldamine oli tingitud kodukorra täitmisest ning oli vajalik vangla üldise julgeoleku tagamiseks. VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Euroopa Vanglareeglistiku punkti

18.2 alapunkti a kohaselt peavad aknad kõigis kohtades, kus vangid elavad, töötavad või kogunevad, olema nii suured, et vangid saaksid normaaltingimustes ja loomuliku valgusega lugeda või töötada. Kohus on seisukohal, et lähtudes eeltoodust täidab kambris olev aken valguse tagamise eesmärki ja kaebajale oli tagatud loomulik valgus. Seega ei ole selliste mattkilede akendele paigutamisega kaebaja õigusi rikutud.

10. Ülaltoodust võib järeldada, et kohus ei ole tuvastanud vangla süüd kaebaja vaimse tervise kahjustumises. Samuti ei ole kohus tuvastanud vastustaja õigusvastast tegevust ning et esineks põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel.

Siiski peab kohus oluliseks juhtida vastustaja tähelepanu asjaolule, et kartserikaristuse määramisel ja täitmisele pööramisel on vajalik arvestada isiku vaimse seisundiga. Pikaajaline kartseris viibimine võib põhjustada isiku tervisliku seisundi halvenemise ning olukorras, kus on ilmnenud rikkumiste muster, mis on tingitud kaebaja vaimse tervise tasakaalutusest, tuleb kaaluda teistsuguste meetmete rakendamist kui pikaajaline kartserikaristus. Alternatiivina tuleks määratud karistuste täitmisele pööramisel järgida

tähtaega nii, et määratud karistus oleks küll õigeaegselt täidetav, kuid samas jääks mõistlik vaheaeg noore

psüühiliselt haige isiku karistuste kandmise vahele. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, milleks kohtu hinnangul on isiku suunamine õiguskuulekale teele. Kohus leiab, et selline eesmärk ei ole saavutatav isiku pikaajaliselt kartseris hoidmisega, kui on ilmne, et isik ei suuda oma vaimsest tervisest tulenevalt teha sellise karistuse kohaldamisest järeldusi ning paneb uued rikkumised toime just pikaajalises eraldatuses viibimise tõttu. Nimetatud kohtu seisukoht üldkokkuvõttes ei anna aga alust vastustaja toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks.

11. Ülaltoodu alusel jäetakse kaebus rahuldamata täies ulatuses.

12. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Tamara Hristoforova Kohtunik