2-11-16930/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 14.august 2012 Põlva kohtumaja, Võru t.12 Tsiviilasja number 2-11-16930 Tsiviilasi

S. A. S. U. H. võlgnevuse, summas 325,14 eurot ja lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind 260,18 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S. A. S. , xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja: M. G. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: Kostja: U. H. xxxxxxxxxxx, rahvastikuregistrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx, tegelik elukoht xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

1.1 Välja mõista U. H. . A. S. vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võla katteks 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot 52 senti, sealhulgas 255,58 eurot põhivõlgnevus, 34,32 eurot intress, 4,60 eurot kaardikasko ja 58,02 eurot viivis kuni 14.08.2012 (kaasa arvatud).

1.2 Välja mõista U. H. . A. S. viivis alates 15.08.2012 protsendina põhinõudelt (EKP intress + 7% aastas) kuni põhinõude kohase täitmiseni.

2. Jätta menetluskulud U. H. .

2 (4)

2.1 Välja mõista U. H. . A. S. -i kasuks menetluskulude katteks 124 (ükssada kakskümmend neli) eurot 62 senti. 2.2.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses (Eesti Panga intress + 7% aastas).

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. KAJA ESITAMINE Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg

1 ja 2).

APELLATSIOONKAEBUSE ESITAMINE Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist:

1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

3 (4) kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavaldus ja selle lisad on kostjale kätte toimetatud postiteenust majandusja kutsetegevusena osutava isiku vahendusel ning kostjale isiklikult üle antud 14.02.2012 (tl 38). TsMS § 407 lg 2 kohaselt võib hageja esitada taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ka hagiavalduses. S. A. S. TsMS § 407 lg 1 nimetatud taotluse hagiavalduses (tl 4 pöördel). TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

2. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Vastavalt VÕS § 399 lg 1 p 1 võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kohustust rikkunud võlgnikult võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

3. Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras. Hagi esitamise ajal kehtis seadusjärgne viivis 8 % aastas ehk 0,022% päevas. TsMS §-st 367 alusel arvutab kohus viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni 14.08.2012 (kaasa arvatud).

Kostja on olnud ajavahemikul 14.04.2011 kuni 14.08.2012 viivituses 487 päeva, millise perioodi eest lisandub hageja poolt arvestatud viivisele veel 27,38 eurot ( 255,58 x 0,022% x 427). Koos hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisega moodustab viivis seega 58,02 eurot (30,64 +27,38) . Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 352,52 eurot ning lisanduv viivis alates 15.08.2012 kuni põhinõude täitmiseni.

4 (4)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED MENETLUSKULUDE JAOTUSE OSAS

1.Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirjas (tl 40) taotlenud kostjalt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 76,69 euro väljamõistmist. Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka U. H. hüvitatavad S. A. S. . Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

2. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 76,69 eurot (maksekorraldus tl 11 pöördel). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu tasumist summas 47,93 eurot (750 krooni) tõendab maksekorraldus (tl.11). Nimetatud kulud – kokku 124,62 eurot kuuluvad kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista.

Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses (käesoleval ajal 0,022 % päevas).

3. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Epp Tombak

Kohtunik