2-12-20054/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

14. august 2012.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-20054

Tsiviilasi

Danske Bank A/S Eesti filiaali avaldus MS(S ) pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja Danske Bank A/S (registrikood 61126228,

asukoht Holmens kanal 2-12, Copenhagen K, 1092 TAANI

KUNINGRIIK)

Võlausaldaja tehinguline esindaja Külliki T

Võlgnik MS(isikukood XXX, elukoht XXX)

Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok

Kohtuistungi toimumise aeg

4. juuli 2012.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Danske Bank A/S avaldus MS (S) pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja MS(S, isikukood XXX, elukoht XXX) pankrot 14. augustil 2012.a

kell 14.00.

3. Nimetada MS pankrotihalduriks Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ,

Estonia

pst

1,

10143

Tallinn,

tel

4400,

55757,

e-post

oliver.ennok@haldur.just.ee).

4. Määrata MS võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 6. september 2012.a

algusega kell 13.40 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416.

5. Kohustada MS kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne

esimest võlausaldajate üldkoosolekut 6.septembril 2012.a kell 13.30. Kui MS

vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või

määrata arest kuni 3 kuud.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik

isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest

haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning

võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

8. Määrata MS ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki töötasuks 1 040 eurot, millele

lisandub käibemaks 208 eurot, kokku 1 248 (üks tuhat kakssada nelikümmend

kaheksa) eurot ja hüvitada ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks 42

(nelikümmend kaks) eurot.

9. Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda Julianus Inkasso OÜ poolt 06.06.2012 antud

tagatise arvelt Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole ajutise halduri

tasu ja kulutuste katteks kokku 1 290 (üks tuhat kakssada üheksakümmend) eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabastada kaebuse tähtaegse esitamsie

nõudest.

Asjaolud

Danske Bank A/S esitas 22.05.2012 avalduse MS pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja

avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevuse suuruseks 237 999,84 eurot. 23.05.2012

määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. 06.06.2012 toimunud eelistungile võlgnik ei

ilmunud, võlausaldaja jäi esitatud avalduse juurde. 06.06.2012 tasus Julianus Inkasso OÜ

Danske Bank A/S eest kohtu tagatiste kontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1 500

eurot. 07.06.2012 määrusega nimetas kohus MS ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Oliver Ennok esitas 02.07.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruandest nähtuvalt

on võlgnik MS abielus HIS, hetkel elatakse lahus. Abieluvara lepingud sõlmitud

09.04.2003.a Saksamaal ning 10.01.2007.a ja 12.11.1007.a Eestis. Võlgniku kinnitusel

ühisvara puudub. Võlgnikul on neli last, kellest üks on täisealine RA (sündinud XXX.a) ning

kolm alaealised S S (sündinud XXX.a), SP S (sündinud XXX.a) ja S S (sündinud XXX.a).

Võlgnik viibib lapsehoolduspuhkusel, töökoht puudub. Võlgniku vanemahüvitise periood

lõppes juunis, võlgnik sai vanemahüvitist 748,52 eurot. Alates juulist on võlgniku

sissetulekuks peretoetus 95,90 eurot ja lapsehooldustasu 38,35 eurot. Võlgnik plaanib võtta

end Töötukassas töötuna arvele, kuid laekuva hüvitise summa ei ole hetkel teada.

Võlausaldaja Danske Bank A/S pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku ja panga vahel

sõlmitud kaks laenulepingut: 10.01.2007.a summas 203 303,95 eurot (lepingu nr XXX) ja

18.10.2007.a koos kaastaotlejaga Indrek S summas 159 779,12 eurot (lepingu nr XXX).

Pankrotiavalduse kohaselt tekkisid võlgnikul lepingute täitmisega raskused 2009.a esimeses

pooles, millest tulenevalt saatis pank võlgnikule 23.04.2009.a lepingute ülesütlemise

avaldused ning ütles lepingud üles alates 08.05.2009.a. Võlgniku selgituste kohaselt ilmnesid

makseraskused 2009. Võlgnik töötas varasemalt OÜ-s TT, kuid koondati. 04.08.2008.a asus

võlgnik sekretär-assistendina tööle AS-i KPK , kuid võlgniku töötasu (bruto töötasu 12 382

krooni) oli oluliselt väiksem varasemast sissetulekust (võlgniku pangakonto väljavõtetest

nähtuvalt on igakuiselt laekunud juhatuse liikme tasud jäänud vahemikku 25 000-65 000

krooni, lisaks on võlgniku kontole osaliselt laekunud ka abikaasa töötasud). Lisaks tekkisid

võlgniku selgituste kohaselt ka AS-il KPK raskused, millest tulenevalt töötas võlgnik

perioodil 01.01.-31.03.2010.a 6 191 kroonise brutotasu eest. 20.12.2010.a lõpetati võlgniku

tööleping, kuna äriühing läks pankrotti. Täiendavalt on võlgniku isiklikus elus toimunud

muutused (lapse sünd 2011.a ja abikaasast lahku kolimine), mis on võlgniku majanduslikku

olukorda veelgi raskendanud ning tekitanud juurde täiendavaid kulutusi. Kuni käesoleva ajani

on võlgniku sissetulekuks olnud peretoetus ja vanemahüvitis, millest viimase laekumine on

äsja lõppenud. Eelnevast tulenevalt ei ole võlgnikul olnud võimalik täita laenulepingutest

tulenevaid kohustusi. Võlgniku selgituste kohaselt oli võlgniku abikaasa ja Danske Bank A/S-

i vahel sõlmimisel kokkulepe, mille kohaselt peale vara müümist täitemenetluses pidanuks

kustutatama ka võlgniku kohustus panga ees. Eelnevast tulenevalt on võlausaldaja

pankrotihoiatus ja pankrotiavalduse esitamine võlgnikule tulnud ootamatult. Ajutisele

haldurile teadaolevalt on võlgniku ainsaks reaalseks varaks pensionifondi osakud ning

igakuise sissetulekuna peretoetused, millest ei ole ülalpeetavate korral tulenevalt TMS § 132

võimalik kinnipidamisi teostada. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku kohustuste maht

238 125,7 eurot. Ajutise halduri hinnangul võib esineda vara tagasivõitmise võimalusi seoses

võlgniku lähikondsetega seotud tehingutega - võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on

võlgnik sooritanud makseid korduvalt AS (S, võlgniku abikaasa ema), tütardele RA ja SS.

Selgitamist vajavad võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtuvad kanded märkega „laen“

võlgniku abikaasaga seotud äriühingutele E OÜ (registikood XXX) summas 28 400 eurot

(2011.a. makse) ja R OÜ (registrikood XXX) summas 7 075,74 eurot (2009 ja 2011.a.

maksed). Võlgniku selgituste kohaselt on tegemist laenu tagasimaksetega äriühingutele ning

kohustusi käesoleval ajal äriühingute ees enam ei ole. Kuivõrd võlgniku pangakontole on

mingil määral laekunud ka võlgniku abikaasa töötasu, mis vastavalt abieluvaralepingule on

kummagi abikaasa lahusvara, siis on täpsemate tagasivõitmise võimaluste tuvastamiseks vaja

analüüsida ka kumma abikaasa rahalistest vahenditest kandeid on tehtud. Täiendavat

selgitamist vajavad ka võlgnikule kuulunud kinnistu asukohaga XXX, võõrandamise asjaolud.

Võlgnik on 16.05.2007.a võõrandanud kinnistu AS (S ). Tehingu täpsemad asjaolud ning

kinnistu müügihind on ajutisele haldurile teadmata. Kinnistu on täitemenetluse käigus juba ka

edasi võõrandatud. Samas on antud vara võimalik tagasi võita ainult juhul, kui ostja oli

võlgniku lähikondne, mille kohta halduril andmed puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et

juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks

kohtu deposiiti, tuleb pankrot välja kuulutada.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik pankrotiavaldusele

vastuväiteid ei esitanud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde

ning palus kohtul määrata pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiiti 2 000 eurot. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja

hüvitada vajalikud kulutused. Võlausaldaja vaidles vastu ajutise halduri pakutud

deposiidisummale ja leidis, et võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleks

pankrotimenetluse kulude katteks määrata 1 500 eurot. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri

tasu ja kulutuste suurusele vastu ei vaielnud. Võlausaldaja väljendas nõusolekut, et ajutise

halduri tasu ja kulutused kaetakse tema poolt antud tagatise arvelt.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja MS pankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) §-ga 31 lg 6 Oliver

Ennoki.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus

leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku

maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnik ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud. PankrS § 31 lg

1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 238 125,70 eurot. Võlgniku reaalseks

varaks on pensionifondi osakud ning igakuise sissetulekuna peretoetused, millest ei ole

ülapeetavate korral võimalik kinnipidamisi teostada. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku

maksejõuetuse põhjuseks võlgniku hooletu finantskäitumine, kuivõrd võlgnik on võtnud

suures summas laenu arvestamata seejuures piisavalt töökoha ja sissetuleku kaotamise

võimalusega. Ajutine haldur on tuvastanud võimalikke vara tagasivõitmise võimalusi seoses

võlgniku lähikondsetega seotud tehingutega, kuid need vajavad pankrotimenetluse käigus

täpsemat analüüsi.

04.07.2012 määrusega tegi kohus MS pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku

tasuda MS pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse kulude katteks

ettemaksuna 1 500 eurot 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates kohtu tagatiste

kontole. Julianus Inkasso OÜ on Danske Bank A/S eest 09.07.2012 tasunud kohtu tagatiste

kontole pankrotimenetluse kulude katteks 1 500 eurot.

Kohus leiab, et kuna Marge Sel ei ole vara olemasolevate kohustuste täitmiseks, siis nõustub

kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kohus soostub ajutise halduri

arvamusega, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5

tähenduses. Kuivõrd võlausaldaja poolt antud tagatise näol on olemas vara pankrotimenetluse

kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda

täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et MSon kohustatud kohtus vandega kinnitama vara

ja võlgade nimekirja õigsust.

PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja.

Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe

andmise kohustuse täitmata jätmisel MS trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või

aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest

kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu

ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 13 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 040 eurot, millele lisandub

käibemaks 208 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80

eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 42 eurot.

Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud

ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja

ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ja ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 146 lg 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda

kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlausaldaja on

andnud nõusoleku ajutise halduri tasu ja kulutuste kandmiseks tema poolt antud tagatise

arvelt, tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda Julianus Inkasso OÜ poolt 06.06.2012

Rahandusministeeriumi tagatiste kontole viitenumbriga 3100057358 selgitusega „ajutise

halduri tasu tsiviilasjas 2-12-20054“ antud tagatise summas 1 500 eurot arvelt

Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks

1 290 eurot.

Viivi Villemson