2-12-3634/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht 10. august 2012. Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number 2-12-3634 Tsiviilasi Maa-amet hagi OÜ Grand Arendus vastu nõude tunnustamiseks AS Haapsalu Paekivi (pankrotis) pankrotimenetluses Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Maa-amet, registrikood 70003098, Mustamäe tee 51, 10602 Tallinn, e-post:maaamet@maaamet.ee Esindaja Raivo Vallner Kostja: OÜ Grand Arendus, registrikood 10987193, Riia 128, 50411 Tartu, e-post:info@yyrimisteenused.ee Esindaja juhatuse liige Marek Kerna

RESOLUTSIOON 1.Kinnitada hageja Maa-ameti ja kostja OÜ Grand Arendus poolt 02.08.2012 kohtule esitatud kompromissleping alljärgnevalt: 1.1.Kompromissiga tunnustab kostja hageja nõuet AS Haapsalu Paekivi (pankrotis) pankrotimenetluses summas 30 960 eurot II järgu nõudena; 1.2.Pooltel ei ole seoses tsiviilasjaga nr 2-12-3634 teineteise suhtes täiendavaid pretensioone; 2.Seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus. 3. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele ja teadmiseks AS Haapsalu Paekivi (pankrotis) haldurile Rein Vaiksaar’ele (rein.vaiksaar@gmail.com)

2

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad poolte endi kanda;

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 1 (ühe) päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.

Asjaolud

24.01.2012 esitas hageja Maa-amet Pärnu Maakohtule hagi OÜ Grand Arendus vastu nõude tunnustamiseks AS Haapsalu Paekivi (pankrotis) pankrotimenetluses. 20.06.2012 kohtumäärusega võeti esitatud hagi menetlusse. 30.07.2012 kinnitas kostja hagimaterjalide kättesaamist. 02.08.2012 esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromissi.

Käesolevaga lepivad Maa-amet (hageja), esindaja peadirektori esimene asetäitja peadirektori ülesannetes Raivo Vallner ühelt poolt ja OÜ Grand Arendus (kostja), esindaja juhatuse liige Marek Kerna, kokku Pärnu Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-12-3634 lõpetamises kompromissiga alljärgnevatel tingimustel:

1. Kompromissiga tunnustab kostja hageja nõuet AS Haapsalu Paekivi (pankrotis) pankrotimenetluses summas 30 960 eurot II järgu nõudena; 2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda; 3. Pooltel ei ole seoses tsiviilasjaga nr 2-12-3634 teineteise suhtes täiendavaid pretensioone; 4. Tuginedes TsMS § 661 lõikele 4 on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele päevale; 5. Pooled paluvad käesolevaga Pärnu Maakohtul kinnitada kompromiss kooskõlas TsMS § 430 lõigetes 1 ja 2 sätestatuga; 6. Pooled paluvad Pärnu Maakohtul lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-12-3634 kooskõlas TsMS § 428 lõike 1 punktis 4 sätestatuga; 7. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest ning ei pea kohtuistungi korraldamist vajalikuks. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss ja lõpetada menetlus määrusega kirjalikus menetluses.

Kohtu seisukoht

Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

3

tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Poolte tahe lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale, vastab TsMS § 661 lg 4.

TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Metluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik