2-11-60748/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-60748

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

8. august 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-60748

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi Olga Zadumova ja Anastassia

Bernatskaja vastu 89 739,61 euro ja lisanduva viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

85 072,77 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252; asukoht

Tornimäe 2, 10145 Tallinn); lepinguline esindaja Piret

Kangur (e-post piret.kangur@seb.ee);

kostja I Olga Zadumova (isikukood 47712212730; elukoht

XXXX);

kostja II Anastassia Bernatskaja (isikukood 45511132734;

elukoht XXXX); lepinguline esindaja Vitali Bernatski

(isikukood 36101232725; elukoht XXXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

19. juuni 2012

Protokollija

istungisekretär Mairit Sarapson

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS SEB Pank hagi Olga Zadumova ja Anastassia Bernatskaja vastu.

2. Välja mõista solidaarselt Olga Zadumovalt ja Anastassia Bernatskajalt AS SEB

Pank kasuks 92 933 (üheksakümmend kaks tuhat üheksasada kolmkümmend kolm) eurot ja

70 senti, millest 84 369,65 eurot on tagastamata laenusumma (põhinõue), 4657,98 eurot

intress, 703,12 eurot tagatisvara kindlustamise kulu ja 3202,95 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis 27.05.2012 seisuga.

3. Välja mõista solidaarselt Olga Zadumovalt ja Anastassia Bernatskajalt AS SEB

Pank kasuks viivis 8% aastas põhinõudelt 84 369,65 eurolt alates 28.05.2012 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 81 166,70 eurot.

4. Menetluskulud jätta solidaarselt Olga Zadumova ja Anastassia Bernatskaja kanda.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

2(5)

käibemaksu tagasi arvestada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-5)

AS Eesti Ühispank (praeguse ärinimega AS SEB Pank, edaspidi hageja) ning Olga Zadumova

(endise perekonnanimega Drozalina, edaspidi kostja I) ja Anastassia Bernatskaja (edaspidi

kostja II, koos kostjad) sõlmisid 17.02.2005 kodulaenu lepingu nr 2005002912 (edaspidi leping),

mille alusel andis hageja kostjatele laenu summas 2 900 000 krooni ehk 185 343,78 eurot.

Kostjad kohustusid laenusumma koos intressidega tagastama igakuiste annuiteetmaksetena

hiljemalt 20.02.2035. Lepingu täitmise tagatiseks seati hüpoteek kinnistule asukohaga XXX,

Tartus ning kostjad kohustusid nimetatud kinnistu kindlustama ja esitama hagejale

varakindlustuslepingu ärakirja või poliisi. Kuivõrd kostjad lepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt hageja meeldetuletustele ja lepingu ülesütlemise hoiatusele vaatamata ei täitnud,

ütles hageja 26.02.2009 lepingu erakorraliselt üles ja esitas 27.02.2009 kohtutäiturile avalduse

lepingu täitmise tagatiseks oleva kinnistu sundrealiseerimiseks täitemenetluses. Kinnistu müüdi

enampakkumisel 28.03.2011 ja 23.05.2011 laekus kohtutäiturilt võla kustutamiseks

89 419,75 eurot.

Hagi koostamise seisuga (08.12.2011) võlgnevad kostjad hagejale 89 739,61 eurot, millest

84 369,65 eurot on tagastamata laenusumma (põhinõue), 4657,98 eurot intress, 703,12 eurot

hageja poolt tehtud kulutused lepingu tagatisvara kindlustamiseks ja 8,86 eurot põhinõudelt

arvestatud viivis. Hageja on lähtunud intressi ja viivise arvutamisel lepingus kokkulepitud

määrast (lepingu p 4 ja 20), kulutuste nõue tuleneb lepingu p-st 17.2.

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 89 739,61 eurot ja

lisanduva viivise 8% aastas põhinõudelt alates hagi esitamisest (09.12.2011) kuni põhinõude

täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

27.05.2012 laenu viivise arvestuse kohaselt on kodulaenu lepingust nr 2005002912 tulenev

võlgnevus 27.05.2012 seisuga kokku 92 933,70 eurot, millest 84 369,65 eurot on põhinõue,

4657,98 eurot intress, 703,12 eurot tagatisvara kindlustamise kulu ja 3202,95 eurot viivis.

Hageja on lisanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 17.02.2005 kodulaenu lepingust

nr 2005002912, laenumaksete aruandest 08.12.2011 seisuga, viivise arvestusest perioodil

01.01.2011 kuni 07.12.2011, perioodil 20.11.2008 kuni 31.12.2010 ja perioodil 20.11.2008 kuni

27.05.2012, 29.12.2008 lepingu erakorralise ülesütlemise teatest, hindamisaktidest kinnistu

XXXX, Tartus kohta ning OÜ Dikholm tõendist kostja II töötasu suuruse kohta (tl 7-20, 65, 67-

114).

Kostja II vastus (tl 40-41, 47)

Kostja II hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt kandis hageja laenu kostja I kontole. Kostja I tasus

kuni 2008. aastani nii laenu kui intresse, sest tal oli sellel ajal hea palk ja ta sai ka dividende.

Kostja I OÜ Dikholm juhatuse liikmena koos teise juhatuse liikme Aleksandr Leinikuga võttis

10.09.2007 M.M. ja A.K. laenu 1 184 250 krooni tagastamistähtajaga 10.03.2008. Võlausaldajad

hakkasid laenu ennetähtaegselt tagasi nõudma. Kuna äriühingul raha ei olnud, siis viidi

25.01.2008 firma laost jõuga ära äriühingu soetatud kaup 15 200 000 krooni ulatuses (400 Kirby

tolmuimejate komplekti). Nimetatud fakti osas algatati kriminaalasi nr 10260102273. Kuna

selline ebaseaduslik tegevus viis äriühingu pankrotti, ei olnud kostjal I enam sissetulekut.

3(5)

Kostjal I ei ole võimalik esitada hagi, kuna teine äriühingu omanik on Soomes peidus. Samas

ähvardavad võlausaldajad M.M. ja A.K. kostjat I vägivallaga. Kostja II märgib, et tema on alates

01.01.2005 töötu. Kostja II palub asja menetluse peatada kuni kriminaalasja lõpetamiseni ja vara

omanikele tagastamiseni. Kohtukulud palub kostja II jätta hageja kanda.

Kostja II lisas vastusele koopia laenu liikumise aruandest (kostja I pangakonto väljavõtte

perioodist 17.02.2005 kuni 02.03.2009), kostja I palgatõendist, kassa väljamineku orderist nr 188

kostjale I dividendide maksmise kohta ja kostja II sotsiaalmaksu arvestusest (tl 43-46, 53).

29.05.2012 ja 19.06.2012 kohtuistung (tl 115-116, 123-124)

Hageja esindaja Piret Kanguri selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde ja palub hagi

rahuldada. Alates hagi esitamisest on viiviste summa suurenenud.

Kostja I Olga Zadumova selgituse kohaselt võeti esialgu laenu Hansapangast, kuid

makseraskuste tekkimisel andis hageja kostjatele laenu. Kostjatel on tahe võlgnevus tasuda, kuid

puuduvad majanduslikud võimalused, mistõttu palub kostja I maksepuhkust ja vähendada

viiviseid. Kostja I kontod on arestitud ja kostja II on töötu.

Kostja II esindaja Vitali Bernatski selgituse kohaselt aitas tema hageja Valga kontori juhatajat

Venemaal äriasjades ja see vormistati laenuna. Margus Kübar ei ole siiani täitnud kriminaalasjas

lubatud kokkulepet tagastada tema valduses olevad tolmuimejad, mistõttu siplevad kostjad

võlgades.

Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

2. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud:

- hageja sõlmis kostjatega 17.02.2005 kodulaenu lepingu nr 2005002912 (tl 7-12), mille alusel

andis kostjatele eluaseme ostuks Tartu linnas, XXXX ja ehituse lõpetamiseks laenu summas

2 900 000 krooni ehk 185 343,78 eurot ja mille kostjad kohustusid koos intressidega tagastama

hiljemalt 20.02.2035;

- kostjad rikkusid lepingulisi kohustusi, mistõttu ütles hageja kodulaenu lepingu erakorraliselt

üles (tl 20).

3. Hageja on esitanud kostjate vastu poolte vahel sõlmitud lepingu rikkumisest tulenevad

nõuded.

Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS

§ 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada

eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab

üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse

rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

VÕS § 65 lg 4 sätestab, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis

eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Sama paragrahvi 1. lõike kohaselt kui mitu isikut

peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

4. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise

eest. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna

rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

5. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Hageja ja kostjate vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjatel raha maksmise

4(5)

kohustus, mida kostjad on rikkunud. Lepingu kohaselt andis hageja kostjatele laenu

2 900 000 krooni (185 343,78 eurot). Laenumaksete aruandest (tl 13-17) nähtuvalt on pärast

kinnistu sundkorras müüki tagastamata laenusumma suuruseks 84 369,65 eurot, mille

tagastamist hageja kostjatelt nõuab. Kuna tagastamata laenusumma suurust vaidlustatud ei ole,

siis kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele 84 369,65 eurot põhivõlgnevuse katteks.

6. VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb

maksta intressi. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Lepingu p 4

kohaselt on intressi määraks hageja eesti krooni laenude baasintress, millele lisandub 1% aastas.

Kostjad on lepingut sõlmides sellise (muutuva) intressimääraga nõustunud. Lepinguvabaduse

põhimõtte kohaselt on isikud vabad ning õigustatud ise otsustama oma õiguste ja kohustuste üle.

VÕS §-s 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Leppides kokku

eelnimetatud sätte alusel intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse

tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Hageja nõuab lepingu ülesütlemise ajaks

(26.02.2009) sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summas 4657,98 eurot. Kohus leiab, et

hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjatelt välja

mõista 4657,98 eurot.

7. Hageja nõuab kostjatelt lepingu täitmise tagatise kindlustamise kulude väljamõistmist summas

703,12 eurot. Vaidlust ei ole selles, et lepingu täitmise tagatiseks seati hüpoteek kinnistule

asukohaga XXX, Tartus (lepingu p 10). Lepingu p 22.1 kohaselt kohustusid kostjad kindlustama

lepingu täitmise tagamiseks panditud vara ning tagama kindlustuslepingu ja kindlustuskaitse

kehtivuse kuni lepingu lõppemiseni. Lepingu p-st 17.2 tuleneb, et kui kostjad ei ole sõlminud või

pikendanud kindlustuslepingut lepingus või hageja vastavas nõudes toodud tähtpäevaks, siis on

hagejal õigus sõlmida või pikendada kindlustusleping kostjate eest ja arvel ning kostjatel on

kohustus hüvitada hagejale selleks tehtud kulutused. Laenumaksete aruande (tl 13-17) kohaselt

on hageja perioodil 03.08.2009 kuni 16.05.2011 teinud kostjate eest lepingu tagatisvara

kindlustamiseks kulutusi summas 703,12 eurot (22 × 31,96 eurot). Eeltoodust tulenevalt on

hageja tagatisvara kindlustamise kulu hüvitamise nõue põhjendatud, mistõttu tuleb kostjatelt

hageja kasuks välja mõista 703,12 eurot.

8. Hageja nõuab kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivise ja lisanduva viivise väljamõistmist.

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 20 kohaselt on hagejal

õigus nõuda kostjatelt lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel

viivist tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise

määrast (lepingus sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) ja maksmisega viivitatud

päevade arvust.

27.05.2012 seisuga on põhinõudelt sissenõutavaks muutnud viivis 3202,95 eurot (tl 65).

Kostja I taotles 19.06.2012 istungil viivise vähendamist.

VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist

vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kui tasumisele kuuluv

leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud

lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise

ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Kohus leiab, et antud juhul viivis vähendamisele ei kuulu. Kohus märgib esmalt, et kostja I ei ole

esitanud kohtule tõendeid oma majandusliku seisundi hindamiseks käesoleval ajal. Kostja II

Anastassia Bernatskaja on töötu. Samas on isiku töötus ajutine Kohus kontrollis hageja laenu

väljastamise alusdokumente ja tagatisi. Asjaolu, et hageja Valga kontori juhataja oleks kostjaid

eksitanud, pole tuvastamist leidnud. Kostjad tulid üle Hansapangast ja said eluaseme

soetamiseks laenu hagejalt.

5(5)

Laenu viivise arvestusest (tl 65) nähtuvalt on hageja arvestanud viivist alates 20.11.2008 kuni

24.02.2009 (kokku 8,75 eurot) ja alates 08.12.2011 kuni 27.05.2012 (kokku 3194,20 eurot) ning

vahepealsel perioodil (25.02.2009 kuni 07.12.2011) hageja viivist arvestanud ei ole, kusjuures

viivist on arvestatud seadusjärgses määras. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-60-05 asunud

seisukohale, et põhjendatud ei ole viivise vähendamine alla nõude seadusega tagatud ulatuse.

Kohus leiab, et viivise seadusjärgne määr on mõistlik VÕS § 162 lg 1 tähenduses. Kohtu

hinnangul ei ole tegemist ka ebamõistlikult suure viivisega (3202,95 eurot) põhinõudega

võrreldes (84 369,65 eurot). Kohus arvestab siinjuures ka asjaoluga, et kostjad ei ole pärast

09.09.2009 teinud hagejale oma kohustuse täitmise katteks ühtegi makset.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja 27.05.2012 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivisenõude katteks 3202,95 eurot.

9. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud mõista välja

täiendava viivise määras 8% aastas.

Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et viivise

põhieesmärgiks on rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju

sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka

võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada võlausaldaja muud

huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjatest enesest (lepingu mittekohane täitmine) ning

seetõttu on põhjendatud mõista kostjatelt hageja kasuks välja ka lisanduv viivis 8% aastas

põhinõudelt alates 28.05.2012 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui

81 166,70 eurot,

sest

kohus

peab

põhjendatuks

piirata

hageja

viivisenõuet

kokku

84 369,65 euroga.

10. Kokkuvõttes

loeb

kohus

hageja

kasuks

väljamõistmisele

kuuluvaks

summaks

92 933,70 eurot, millest 84 369,65 eurot on tagastamata laenusumma (põhinõue), 4657,98 eurot

intress, 703,12 eurot tagatisvara kindlustamise kulu ja 3202,95 eurot sissenõutavaks muutunud

viivis 27.05.2012 seisuga. Lisaks mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

lisanduva viivise 8% aastas põhinõudelt 84 369,65 eurolt alates 28.05.2012 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 81 166,70 eurot.

Menetluskulude jaotus

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi

kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 esimene lause

sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad

menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus rahuldas AS-i SEB Pank hagi, siis tuleb

menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kohtunik