2-12-19974/6 · 2-12-19974/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-19974 Otsuse tegemise aeg ja koht 05.08.2012.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi DP`i hagi M P vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumisae aeg Hageja: DP (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja: M P (isikukood xxx elukoht xxx)

03.08.2012.a.

RESOLUTSIOON 1. Lahutada DP`i ( isikukood xxx) ja M P ( isikukood xxx) vahel Tallinna Perekonnaseisuametis xxx.a. sõlmitud abielu – dokumendi number xxx. 2. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 3. Taastada kostja M P abielu eel kantud perekonnanimi P . 3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD 21.05.2012.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses soovib hageja poolte vahel xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu lahutada . Peale abiellumist oli abielu kooskõlas ning oli plaan alustada kooselu Eestis, kuid hiljem abielu ei laabunud. Pooled kaotasid usalduse teineteise vastu ning selgus, et inimtüübid on täiesti erinevad. Mai alguses 2012.a. kooselu lõppes- kostja M P asus elama oma vanemate juurde Sankt-Peterburgi ning ei soovi teha elamisloa taotlust.

Hageja leiab, et abielulised suhted poolte vahel on lõppenud ning abielu taastada ei ole võimalik, kuna pooltel puudub kooselamise soov ning nad elavad erinevates riikides. Poolte vahel puudub varaline vaidlus. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde. KOSTJA SEISUKOHAD HAGILE Kostja ei vaidle hagile vastu. Abielulised suhted poolte vahel on lõppenud maist 2012.a. usalduse kaotuse ja iseloomude sobimatuse tõttu. Abielulisi suhteid taastada kostja ei soovi ja nõustub abielu lahutamisega kuna abielu on muutunud formaalseks. Kostja palub hagi kohtul läbi vaadata ilma tema kohalolekuta , kuna elab väljaspool Eesti Vabariiki. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 1 ja p 3 kohaselt Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal või kui ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Käesoleval juhul on hageja Eesti Vabariigi kodanik, kellel on elukoht Eestis, kostja Vene Föderatsiooni kodanik. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikkel 28 kohaselt kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Seega kohaldab kohus Eesti Vabariigi seadusi. Perekonnaseaduse § 65 sätestab, et kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 64 kohaselt abikaasade vastastikusel kokkuleppel võib abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Perekonnaseaduse § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kuna kostja elukoht ei ole Eestis, siis on käesoleval juhul võimalik poolte abielu lahutamine üksnes kohtus. Perekonnaseaduse § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled lõpetasid kooselu mais 2012.a. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nad ei soovi kooselu taastada, mistõttu kohtul on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Järelikult tuleb abielu lahutada. Nimeseaduse § 11 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja soovib taastada tema varem kantud perekonnanime. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS §164 lg 1 sätete kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Maie Seppo kohtunik