2-11-40712/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 06.08.2012.a., Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-40712 Tsiviilasi G S ja G S hagi J S vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I G S (isikukood xxxx) Hageja II G S (isikukood xxx) Hagejate seaduslik esindaja M N (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja J S (isikukood xxx elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg

21.06.2012.a. Tsiviilasja hind 2610,00 eurot Resolutsioon

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamsie kord

1.Välja mõista J S G S ülalpidamiseks igakuine elatis 139,01 eurot alates hagi esitamisest 31.08.2011 kuni 31.12.2011 ja alates 01.01.2012 145 eurot kuus kuni G S täisealiseks saamiseni. 2.Välja mõista J S G S ülalpidamiseks igakuine elatis 139,01 eurot kuus alates hagi esitamisest 31.08.2011 kuni 31.12.2011 ja alates 01.01.2012 145 eurot kuus kuni G S täisealiseks saamiseni. 3.Välja mõista J S G S kasuks elatise mittemaksmisest 31.08.2010 kuni 31.08.2011 tekkinud kahju summas 1668,12 eurot (139,01x12)

4. Välja mõista J S G S kasuks elatise mittemaksmisest 31.08.2010 kuni 31.08.2011 tekkinud kahju summas 1668,12 eurot (139,01 x 12) 5.Elatised kanda M N arveldusarvele nr. xxxxxxxxxxxx Sampo Pank /IBAN xxx

Menetluskulud jätta kostja kanda

Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue J S ja M N on kaks ühist alaealist last- G S ja G S. Lapsed elavad koos M N ega. J S ei ole täitnud oma lastele elatise maksmise kohustust . 31.08.2011 esitasid G S ja G S maksekäsu kiirmenetluses nõude J S vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 30.03.2012 andis kohtunikuabi nõude üle Harju Maakohtule. Hagejad G S ja G S nõuavad igakuise elatise maksmist kuni nende täisealiseks saamiseni summas 145 eurot vastavalt PKS § 101 lg 1, mis sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära Kuna kostja ei ole täitnud laste ülalpidamiskohustust, paluvad hagejad välja mõista elatis tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamiseni.

Kostja vastuväited Kostja on vaielnud maksekäsu menetluses elatise nõudele vastu. Kostja väidete kohaselt on ta saatnud M N aeg-ajalt raha ja lastele riideid. Hagimenetluses hagile kirjalikke vastuväiteid kostja ei esitanud, samuti ei esitanud tõendeid raha ja riiete saatmise kohta. Kohtuistungile kostja ei ilmunud, asja arutamise ajast ja kohast teadlik.

Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Alates 01.07.2010. kehtiva PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Seega ei tule elatise nõude esitamisel tõendada mitte elatist saama õigustatud isiku suhtes tehtavaid kulutusi, vaid elatist saama õigustatud isiku vajadusi. Vajadused võivad olla suuremad kui kulutused, mida alaealisele lapsele, näiteks ühe vanema poolse ülalpidamiskohustuse rikkumise tõttu, teha suudetakse. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 100 lg 2 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja on G S ja G S sünnitunnistustel märgitud laste isaks. Kostja et ela lastega koos ja ei osale laste kasvatamises. Hagejad taotlevad elatist alammääras. Kui elatist nõutakse elatise seaduses sätestatud alammääras, siis ei pea hageja ega kohus eraldi kindlaks tegema lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-7-05, p 20). Vabariigi Valitsuse 11.juuni 2009.a. määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi (enne 1.jaanuari 2011 kehtinud redaktsioonis) oli töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, sama sätte 1.jaanuari 2011 kehtiva redaktsiooni järgi 278 eurot 2 senti. Alaealise lapse elatismiinimum on seega 2011.a. 139,01 eurot kuus.

Alates 01.01.2012 on minimaalne töötasu 290 eurot kuus. Alaealise lapse elatismiinimum on seega alates 01.01.2012 145 eurot kuus. Kostja väited, et on täitnud laste ülalpidamiskohustust on paljasõnalised ja tõendamata..

PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hagejad nõuavad kostjalt kulutuste hüvitamist tagasiulatuvalt alates üks aasta enne hagi esitamist. Seega tuleb kostjalt tagasiulatuvalt hagejate kasuks välja mõista kummalegi hagejale kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 1668,123 eurot (alates 31.08.2010 kuni 31.08.3011

12 x 139.01 eurot).

TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 23 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kostja ei ole hagejatele elatist vabatahtlikult maksnud, millest tingituna on hageja pidanud esitama kohtusse hagi ja kandma menetluskulusid. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Maie Seppo kohtunik