2-11-22313/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-22313

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

6. august 2012, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-22313

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi Pavros Ehitus OÜ, Sergei Rogožini,

Jevgeni Pavlovi, Leila Pavlova ja Marina Nikitina vastu

4214,35 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2545,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht

Liivalaia 8, 15040 Tallinn); lepinguline esindaja Kadri

Kõressaar (e-post Kadri.Koressaar@swedbank.ee);

kostja I Pavros Ehitus OÜ (registrikood 11198324; asukoht

XXX); seaduslik esindaja juhatuse liige Jevgeni Pavlov;

kostja II Sergei Rogožin (isikukood 37004252731; elukoht

XXXX);

kostja III Jevgeni Pavlov (isikukood 37102052211; elukoht

XXX);

kostja IV Leila Pavlova (isikukood 47408022223; elukoht

XXX);

kostja V Marina Nikitina (isikukood 46205242734; elukoht

XXXX);

kostjate II-V lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov (Sergei

Desjatnikovi Õigusbüroo; asukoht Jaama 173, 50705 Tartu;

e-post teie.jurist@gmail.com).

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank AS-i hagi Pavros Ehitus OÜ, Sergei Rogožini, Jevgeni Pavlovi,

Leila Pavlova ja Marina Nikitina vastu osaliselt.

2. Välja mõista solidaarselt Pavros Ehitus OÜ-lt, Sergei Rogožinilt, Jevgeni Pavlovilt,

Leila Pavlovalt ja Marina Nikitinalt Swedbank AS-i kasuks 4240 (neli tuhat kakssada

nelikümmend) eurot ja 65 senti, millest 2231,64 eurot on tagastamata laenusumma

(põhinõue), 664,40 eurot intress, 63,91 eurot leppetrahv ja 1280,70 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis 11.06.2012 seisuga.

3. Välja mõista solidaarselt Pavros Ehitus OÜ-lt, Sergei Rogožinilt, Jevgeni Pavlovilt,

Leila Pavlovalt ja Marina Nikitinalt Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina

2295,55 eurolt (põhinõue ja leppetrahv) alates 12.06.2012 kuni 2295,55 euro täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kuid mitte

enam kui 950,94 eurot.

2(6)

4. Poolte menetluskulud jaotada järgmiselt: hagiavalduselt tasutud riigilõiv jätta

solidaarselt kostjate kanda ning poolte muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused (tl 4-7, 49-51, 125-126)

Hageja ja põhivõlgnik (kostja I) sõlmisid 27.11.2006 laenulepingu nr 06-224751-JI, mille alusel

andis hageja kostjale I laenu summas 90 000 krooni (5752,05 eurot). Kostja I kohustus

laenusumma koos intressidega tagastama maksegraafiku alusel hiljemalt 20.11.2011.

Hageja sõlmis 27.11.2006 kostjatega II-V (käendajad) käenduslepingud nr 06-224751-KÄ1,

nr 06-224751-KÄ2, nr 06-224751-KÄ3 ja nr 06-224751-KÄ4, millega kostjad II-V võtsid endale

kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I laenulepingust nr 06-224751-JI tulenevate kostja I

kohustuste kohane täitmine 102 600 krooni (6557,34 euro) ulatuses.

Kuivõrd lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt hageja meeldetuletustele ja lepingu

ülesütlemise hoiatusele vaatamata ei täidetud, luges hageja laenulepingu üles öelduks alates

24.01.2011. Hageja saatis kostjatele II-V teatised, milles esitas käendusnõuded, kuid käendajad

ei ole laenulepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud.

09.05.2011 seisuga võlgnevad kostjad hagejale 4214,35 eurot, millest 2481,64 eurot on

tagastamata laenusumma (põhinõue), 664,40 eurot intress, 63,91 eurot leppetrahv, 994,10 eurot

põhinõudelt arvestatud viivis ja 10,30 eurot leppetrahvilt arvestatud viivis. Hageja on lähtunud

intressi arvutamisel lepingus fikseeritud määrast 14% aastas ja viivise arvutamisel lepingus

kokkulepitud viivisemäärast 0,15% päevas (54% aastas). Leppetrahvi nõue tuleneb lepingu p-

st 7.3.

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 4214,35 eurot ja

lisanduva viivise protsendina seadusjärgses määras 2545,55 eurolt alates hagi esitamisest kuni

nõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

11.06.2012 hagiavalduse täpsustuse kohaselt on laenulepingust nr 06-224751-JI tulenev

võlgnevus 11.06.2012 seisuga kokku 5471,14 eurot, millest 2231,64 eurot (2481,64 – 250) on

põhinõue, 664,40 eurot intress, 63,91 eurot leppetrahv, 2460,99 eurot põhinõude viivis ja

50,20 eurot leppetrahvi viivis.

Hageja on lisanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 27.11.2006 laenulepingust nr 06-

224751-JI, 27.11.2006 käenduslepingust nr 06-224751-KÄ1, 27.11.2006 käenduslepingust

nr 06-224751-KÄ2,

27.11.2006

käenduslepingust

nr 06-224751-KÄ3,

27.11.2006

käenduslepingust nr 06-224751-KÄ4, võlgnevuse ja viivise arvestusest perioodil 02.07.2009

3(6)

kuni 09.05.2011, 12.08.2010 lepingu ülesütlemise teatest kostjale I, 12.08.2010 käendusnõuete

esitamise teatisest kostjatele II-V, 04.01.2011 lepingu ülesütlemise teatest kostjale I ning

04.01.2011 käendusnõuete esitamise teatisest kostjatele II-V (tl 8-29, 67-73).

Kostjate II-V (käendajate) vastus (tl 42-45, 114-117)

Käendajad soovivad põhivõlgnevuse tagastamist, kuid vaidlevad vastu viivistele. Käendajate

väitel on viivise tekkimises süüdi hageja, mistõttu paluvad käendajad jätta hagi viivise osas

nende vastu rahuldamata. Käendajad märgivad, et kostja II koheselt, kui sai teada arvelduskonto

blokeerimisest 22 000 krooni ulatuses, alustas hagejaga läbirääkimisi. Suhtlemist lubati alustada

tingimusel kui tasutakse eelnevalt 50% võlgnevusest. Kostja II ja kostja V tasusid kahepeale

kokku 11 000 krooni. Kostja II soovis ülejäänud võlgnevuse tasuda maksegraafiku alusel ühe

aasta jooksul, kuid hageja vastus oli eitav. Hageja soovis, et maksegraafikule kirjutaks alla kõik

neli käendajat, kuid kostjale II ei olnud kostja III asukoht teada. Hageja teatas, et maksegraafiku

sõlmimine üheks aastaks ei ole sellisel juhul võimalik, kuid on võimalik kolmeks aastaks.

Kostjale II jäi hageja seisukoht siis arusaamatuks, aga nüüd, kui haginõue on rohkem kui kuus

korda suurem võrreldes läbirääkimiste pidamise ajaga, saavad kostjad II-V aru, miks kostja II

ettepanek ei olnud hagejale vastuvõetav – maksegraafiku sõlmimisel ei oleks hageja saanud

alusetult rikastuda viiviste kaudu. Kostjate II-V hinnangul kordub hageja pahatahtlik käitumine

kohtumenetluses, kus käendajad on avaldanud soovi kompromissi sõlmida ja tasunud

valmisoleku märgiks hagejale 250 eurot, kuid hageja on seejärel teatanud, et ta kompromissi ei

sõlmi. Eeltoodust tulenevalt on hagi esitamine põhjendatud ainult põhivõlgnevuse osas.

Alternatiivselt paluvad käendajad vähendada viivist mõistliku suuruseni. Kostjad II-V märgivad,

et nende majanduslik seis ei võimalda tasuda viivist hageja nõutud ulatuses. Kostjal II puudub

kindel sissetulek, samas on tal hageja ees kohustusi kokku 7188,97 euro ulatuses. Kindel

sissetulek puudub ka kostjal III, tema konto Swedbankis on blokeeritud. Kostja IV sissetulek ei

ole piisav, et rahuldada hageja nõudeid. Sissetulekuks on sotsiaaltoetus 53,70 eurot ja pension

171,46 eurot. Kostja IV ülalpidamisel on alaealine laps Kevin Pavlov. Kohus on kostjalt IV

mõistnud välja 14 055,55 eurot, mille täitmiseks kostja IV peab tasuma igakuiselt 586 eurot.

Samuti on kostjal IV täitmata kohustus KÜ Lääne 1 ees summas 1438,70 eurot, mistõttu arestis

kohtutäitur kostja IV vara ja arvelduskonto.

Kostjad II-V lisasid vastusele koopia maksekorraldustest ja pangakonto väljavõttest

11 000 krooni tasumise kohta hagejale, kostja II pangakonto väljavõttest perioodil 01.01.2011

kuni 27.10.2011, Swedbank AS 31.10.2011 tõendist, Swedbank AS 27.10.2011 tõendist, Lõuna

Pensioniameti 03.11.2011 tõenditest, Kevin Pavlovi sünnitunnistusest, 10.09.2010 maksekäsu

määrusest tsiviilasjas nr 2-10-29539 koos maksegraafikuga, KÜ Lääne 1 05.10.2011 arvest, vara

hoiusel või arveldusarvel arestimise aktist täiteasjades nr 182/2011/1371 ja nr 182/2011/829,

täitekulu väljamõistmise otsusest täiteasjas nr 182/2011/1371, keelumärke seadmise avaldusest

täiteasjas nr 182/2011/829, rahalise nõude (töötasu) arestimise aktist täiteasjas nr 182/2011/829,

täitekulu väljamõistmise otsusest täiteasjas nr 182/2011/829 ja maksekorraldusest hagejale

250 euro tasumise kohta (tl 46-47, 81-98, 119).

Kohtu põhjendused

1. 11.04.2012 kohtuistungil määras kohus jätkata poolte nõusolekul asja läbivaatamist kirjalikus

menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel (tl 111 pöördel).

2. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.

3. Käesoleval ajal ei ole vaidluse all järgmised asjaolud:

- hageja sõlmis kostjaga I 27.11.2006 laenulepingu nr 06-224751-JI (tl 8-12), mille alusel andis

kostjale I laenu summas 90 000 krooni (5752,05 eurot) ja mille kostja I kohustus koos

intressidega tagastama maksegraafiku alusel hiljemalt 20.11.2011;

- hageja sõlmis kostjatega II-V käenduslepingud nr 06-224751-KÄ1, nr 06-224751-KÄ2, nr 06-

224751-KÄ3 ja nr 06-224751-KÄ4 (tl 13-20), millega kostjad II-V võtsid endale kohustuse

4(6)

tagada solidaarselt kostjaga I laenulepingust nr 06-224751-JI tulenevate kostja I kohustuste

kohane täitmine 102 600 krooni (6557,34 euro) ulatuses;

- kostjad rikkusid lepingulisi kohustusi, mistõttu ütles hageja 04.01.2011 laenulepingu üles

(tl 67, 71) ja esitas kostjatele II-V käendusnõude (tl 68-70, 72-73).

4. Hageja on esitanud kostjate vastu poolte vahel sõlmitud lepingute rikkumisest tulenevad

nõuded.

Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS

§ 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada

eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab

üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse

rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

5. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise

eest. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna

rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

6. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu alusel oli kostjal I raha maksmise

kohustus, mida kostja I on rikkunud. Laenulepingu kohaselt andis hageja kostjale I laenu

90 000 krooni (5752,05 eurot). Hageja nõuab kostjatelt tagastamata laenusummat suuruses

2231,64 eurot (kohtumenetluse kestel tasutud 250 eurot on hageja põhinõudest maha

arvestanud). Kuna tagastamata laenusumma suurust vaidlustatud ei ole, siis kuulub kostjatelt

hageja kasuks väljamõistmisele 2231,64 eurot põhivõlgnevuse katteks.

7. VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb

maksta intressi. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenulepingu

kohaselt on intressi määraks 14% aastas. Põhivõlgnik on lepingut sõlmides sellise

intressimääraga nõustunud. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt on isikud vabad ning

õigustatud ise otsustama oma õiguste ja kohustuste üle. VÕS §-s 397 sätestatud laenu

kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Leppides kokku eelnimetatud sätte alusel intressi

laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest

kokkulepitud aja jooksul. Hageja nõuab lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud

tasumata intressi summas 664,40 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjatelt välja mõista 664,40 eurot.

8. Hageja nõuab kostjatelt leppetrahvi väljamõistmist summas 63,91 eurot. VÕS § 158 lg 1

sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Laenulepingu p 7.3 kohaselt kohustus

põhivõlgnik hageja nõudel maksma ühekordset trahvi summas 1000 krooni (63,91 eurot), kui ta

on viivitanud intressi tasumisega 30 kalendripäeva. Trahvi maksmine ei vabasta põhivõlgnikku

intressi tasumise kohustusest. Hageja kohustus põhivõlgnikule teatama trahvinõudest

viivitamata. Kohtule esitatud 12.08.2010 lepingu ülesütlemise teatest (tl 25) ja käendusnõuetest

(tl 26-29) nähtub, et hageja on kostjaid teavitanud sellest, et põhivõlgnik on viivitanud intressi

graafikujärgsete maksetega rohkem kui 30 päeva ja et seoses sellega on hagejal õigus nõuda

trahvi. Kostjad ei ole kohtumenetluses tuginenud sellele, et hageja on kaotanud õiguse

leppetrahvi nõuda vastavalt VÕS § 159 lg-s 2 sätestatule. Kohus leiab, et hageja leppetrahvi

nõue on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista 63,91 eurot.

9. Hageja nõuab kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivise ja lisanduva viivise väljamõistmist

nii põhinõudelt kui leppetrahvilt.

5(6)

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse

viivise

määraks

lepinguga

ettenähtud

intressimäär.

Praegusel

juhul

on

laenulepingujärgne viivise määr 0,15% päevas ehk 54% aastas.

11.06.2012 seisuga on põhinõudelt sissenõutavaks muutnud viivis 2460,99 eurot ja leppetrahvilt

sissenõutavaks muutunud viivis 50,20 eurot, kokku seega 2511,19 eurot, samal ajal kui põhinõue

ja leppetrahv kokku on 2295,55 eurot (2231,64 + 63,91).

Kostjad II-V on vastuses hagile taotlenud viivise vähendamist ja esitanud kohtule tõendid oma

majandusliku seisundi hindamiseks (tl 81-98), samuti on kostjad II-V esitanud kohtule tõendid

oma kohustuse osalise täitmise kohta (tl 46-47, 119). VÕS § 149 lg 1 kohaselt käendaja võib

esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja

arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid

vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.

VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist

vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kui tasumisele kuuluv

leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud

lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise

ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Kohus leiab, et antud juhul esineb alus viivise määra vähendamiseks eelkõige kostjate II-V

majanduslikku seisundit ja kohustuse osalist täitmist arvestades. Kohus vähendab arvestuslikult

kokku lepitud viivise määra ½ võrra ehk 0,075%-ni päevas. Seega on 11.06.2012 seisuga

sissenõutavaks muutunud põhinõude viivise suuruseks 1230,50 eurot 2460,99 euro asemel.

Nimetatud viivise määr on suurem kui seadusjärgne viivise määr. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-

2-1-60-05 asunud seisukohale, et põhjendatud ei ole viivise vähendamine alla nõude seadusega

tagatud ulatuse. Kohus leiab, et viivise määr 0,075% päevas (27% aastas) on mõistlik VÕS § 162

lg 1 tähenduses. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta on saanud kahju suuremas ulatuses kui

0,075%-st viivise määrast arvestatud viivis.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja 11.06.2012 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivisenõude katteks 1280,70 eurot (põhinõudelt arvestatud viivis

1230,50 eurot ja leppetrahvilt arvestatud viivis 50,20 eurot).

10. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud mõista välja

täiendava viivise seadusjärgses määras.

Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et viivise

põhieesmärgiks on rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju

sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka

võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada võlausaldaja muud

huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjatest enesest (lepingute mittekohane täitmine) ning

seetõttu on põhjendatud mõista kostjatelt hageja kasuks välja ka lisanduv viivis seadusjärgses

määras 2295,55 eurolt (põhinõue 2231,64 eurot ja leppetrahv 63,91 eurot) alates 12.06.2012 kuni

2295,55 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 950,94 eurot, sest kohus peab põhjendatuks

piirata hageja viivisenõuet kokku 2295,55 euroga.

11. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 4240,65 eurot,

millest 2231,64 eurot on tagastamata laenusumma, 664,40 eurot intress, 63,91 eurot leppetrahv ja

1280,70 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 11.06.2012 seisuga. Lisaks mõistab kohus

6(6)

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja seadusjärgse viivise 2295,55 eurolt alates 12.06.2012

kuni 2295,55 euro täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 950,94 eurot.

Menetluskulude jaotus

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi

hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 esimene lause sätestab, et kui otsus on

tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti

solidaarselt. Kohus on hagi osalist rahuldamist arvestades seisukohal, et hagi esitamisel tasutud

riigilõiv tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda ning poolte muud menetluskulud nende endi

kanda.

Kohtunik