2-11-59085/23 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Otsuse tegemise aeg ja koht 31. juuli 2012, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308 Tsiviilasja number 2-11-59085 Tsiviilasi Saku Õlletehase AS hagi OÜ Švesten vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagihind Hageja: Saku Õlletehase AS (registrikood 10030278), asukoht Tallinna mnt 2, Saku alevik, 77501, Saku vald, Harju maakond. Hageja lepinguline esindaja Ferenc Koso, Incure Inkasso Agentuur OÜ, e-mail XXX Kostja: OÜ Švesten (registrikood 10692602), asukoht Rahu 40, Narva, 20604. Kostja seaduslik esindaja: Alexander Shustov 1907,58 eurot (põhinõue) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Saku Õlletehase AS hagi osaliselt. 2. Välja mõista OÜ Švesten`lt (registrikood 10692602) Saku Õlletehase AS (registrikood 10030278) kasuks põhivõlg summas 1816,74 eurot ja viivis 161,63 eurot, kokku summas 1978,37 eurot ( üks tuhat üheksasada seitsekümmend kaheksa eurot, 37 senti). 3. Jätta rahuldamata hageja nõue kahju hüvitamiseks summas 90,84 eurot.

Menetluskulude jaotus Jätta Saku Õlletehase AS menetluskulud 95 % ulatuses OÜ Švesten kanda ja 5% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Kohtuotsus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

2

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6)

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja müüs kostjale kaupa ja väljastas kauba eest kolm arvet kogusummas 1890,89 eurot. Kostja kohustus tasuma kauba eest vastavalt esitatud arvetele 10 päeva jooksul. Kostja ei ole arveid vaidlustanud ja on neid osaliselt tasunud summas 74,15 eurot. Tasumata on 1816,74 eurot. Lisaks taotleb hageja viivise väljamõistmist perioodil 31.01.2011 kuni 07.03.2012 summas 161,64 eurot. Nõude õiguslikul põhistamisel juhindus hageja VÕS §-st 76 lg 1, 3, 4, 100, 101 lg 1 p 1, 113 lg 1, TSÜS –st 116 lg 2. Hageja on esitanud nõude kahju hüvitamiseks summas 90,84 eurot, mis on tekkinud hageja lepingulise esindaja teenustasust. Riigikohtu 14. 06.2005 lahendi nr 3- 2-1-66-05 kohaselt on inkassoteenuste kasutamiseks tehtud kulude näol tegemist võlausaldaja kahjuga. Nõude õiguslikul põhistamisel juhindus hageja VÕS § -dest 115 lg 1, 127 lg1, 128 lg 3. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - arvetest (tl 15,26), volikirjast (tl 13), esindaja diplomi koopiast (tl 27), riigilõivu tasumise maksekorraldusest ( tl 28).

Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi läbivaatamata ja/või rahuldamata. Hagiavaldusele lisatud arved ei ole allkirjastatud kostja (töötajate) poolt. Hageja ei ole esitanud kostjale lõppsaldot, mistõttu on hageja nõuded tõendamata. Vastuse kinnitamiseks on esitatud kirjalikud tõendid – äriregistri b-kaardi väljavõttest (tl 40), müügilepingust ja müügilepingu tüüptingimustest( tl 41-42).

Hageja seisukoht kostja vastusele Kostja tunnistab, et poolte vahel on koostööleping, mille on hagile lisanud. Koostöö perioodi jooksul on saatelehed allkirjastanud kostja esindaja Harli Sepp ( tl 61-62). Hageja selgitas, et arvesaatelehed antakse koos kaubaga üle vedaja autojuhile ning vedaja autojuht annab arve-saatelehed koos kaubaga kauba saajale ehk kostjale. Hageja on kostjale arvetel näidatud kauba vedaja vahendusel kätte toimetanud kaupluse aadressil Rahu 40, Narva ning kostja töötajad on kauba vastu võtnud. Kostja on arved kättesaanud ja neid osaliselt tasunud, mida kinnitavad panga väljavõtted perioodist 19.09.2011- kuni 17.10.2011 kogusummas 74,15 eurot ( tl 56-60). Hageja

3 lisas seisukohale lõppsaldo ( tl 63) ning saatelehed eelmisest perioodist, kus nähtub, et kostja on eelnevalt tasunud ka allkirjastamata saatelehtede alusel hageja arveid (tl 74-77).

Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et Saku Õlletehase AS hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlust on selles, kas kostja on kauba kättesaanud ja kas ta on kohustatud selle eest tasuma. Tsiviiseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TSÜS § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandusvõi kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandusvõi kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kohus tuvastas, et kostja tegevusalaks äriregistri tebesüsteemi kohaselt on jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on hageja ja kostja 17.02.2004 sõlminud müügilepingu nr 115768 hageja poolt pakutavate kaupade ostmiseks. Müügilepingu tüüptingimuste punkt 4.1 kohaselt toimub kauba väljastamine vastavalt ostja poolt esitatud tellimusele. Punkt 4.6 kohaselt kauba vastuvõtmisel nii müüja laos kui ka ostja juures on ostja esindaja kohustatud kinnitama kauba vastuvõtmist allkirja ja pitsatiga viimse puudumisel aga allkirja ja loetavalt kirjutatud nimega. Kohtule esitatud arve-saatelehtedelt nähtub kostja esindaja allkiri, mis kinnitab kauba vastuvõtmist kostja poolt. Kostja on arved kättesaanud ja neid osaliselt tasunud, mida kinnitavad panga väljavõtted perioodist 19.09.2011- kuni 17.10.2011 kogusummas 74,15 eurot. Eeltoodu põhjal on kostja töötajad kauba tellinud ja selle vastu võtnud, mistõttu on kostjal kohustus kauba eest tasuda. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid, et kauba eest on tasutud, mistõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlg summas 1816,74 eurot ning hageja poolt taotletud perioodil 31.01.2011 kuni 07.03.2012 viivised summas 161,63 eurot.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

4 Eesti Panga poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatu kohaselt on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär perioodil 01.07.2009 kuni 08.03.2012 1% ( pluss 7% aastas) ehk viivise määr 0,022% päevas. ( 31.01.2011 arve 646,36 eurot korda 401 päeva k.a 07.03.2012 korda 0,022 jagatud sajaga on 57,02 eurot. 17.02.2011 arve summas 640,38 eurot korda 385 päeva k.a 07.03.2012 korda 0,022 jagatud sajaga on 54,24 eurot. 24.02.2011 arve summas 604,15 eurot korda 379 päeva k.a 07.03.2012 korda 0,022 jagatud sajaga on 50,37 eurot, kokku 161, 63 eurot.

Kohus leiab, et rahuldamisele ei kuulu hageja nõue kahju hüvitamiseks, kuna tegemist on hageja esindaja kuludega, mis kuuluvad väljamõistmisele iseseisvas menetluses. Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele osaliselt.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab hageja menetluskulud 95 % ulatuses kostja kanda ja 5 % ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 405, 436, 442, 630-632 nõudeist.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik