3-12-953/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(3)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuli 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-953 Haldusasi Custom Accounting Service OÜ kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 14. detsembri 2011. a otsuse nr 17020 ning Maksuja Tolliameti 28. veebruari 2012. a vaideotsuse nr 6-1/655-2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Custom Accounting Service OÜ, seaduslik esindaja Igor Katško; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Pille Lehis Menetlustoiming Kaebetähtaja kontroll, kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Jätta tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

2. Lõpetada haldusasja menetlus.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Custom Accounting Service OÜ esitas 9. mail 2012. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 14. detsembri 2011. a otsuse nr 17020 ning Maksuja Tolliameti 28. veebruari 2012. a vaideotsuse nr 6-1/655-2 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt sai kaebaja vaideotsuse kätte 9. aprillil 2012. a.

2. Tallinna Halduskohus võttis 31. mai 2012. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Maksuja Tolliameti ning kohustas vastustajat esitama kaebuse tähtaegsuse kohta kirjalik seisukoht.

Vastustaja palus lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu. Vastustaja tegi kaebajale 28. veebruaril 2012. a vaideotsuse ning edastas selle kaebajale posti teel tähtkirjana väljastusteatega registrijärgsele aadressile ja elektronposti aadressile. Eesti Posti poolt vastustajale tagastatud väljastusteatelt nähtub, et kaebaja esindaja on tähtsaadetise allkirja vastu 29. veebruaril 2012. a

2(3) vastu võtnud. Seega on halduskohtumenetluse seadustikus (edaspidi HKMS) sätestatud kaebetähtaeg möödunud.

3. Kohus küsis kaebajalt vastustaja taotluse kohta seisukohta ning selgitas tähtaja ennistamise taotluse esitamise võimalust.

Kaebaja ei vaidlusta vastustaja poolt esitatud väljastusteadet. Kaebaja juhatuse liige esitas kaebuse kohtule heas usus, et vaideotsus on elektrooniliselt saadetud valele isikule ning kaebetähtaeg hakkab kulgema alates elektroonilise ärakirja kättesaamisest, s.o 9. aprillist 2012. a. Kui vaideotsus on kaebaja registrijärgsel aadressil vastu võetud, kuid juhatuse liikmeni see teave ei jõudnud, on tegemist inimliku eksimusega. Kaebaja on sissetuleva posti vastuvõtmisel hoolikas ja dokumendid jõuavad juhatuse liikmeni kahe abilise vahendusel. Käesoleval juhul ei õnnestunud tuvastada, miks on edastatud vaideotsus kaduma läinud. Vastustaja on vaideotsuse edastanud elektrooniliselt tundmatule isikule, kes ei ole kaebaja esindajaks. Kaebaja kahtlustas seda eksimust juba kirjavahetuses vastustaja teenistujaga. Vaideotsuse saamisel ei olnud kaebajal alust kahtlustada, et vaideotsus on juba registrijärgsel aadressil vastu võetud. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist, kuna eksis nii kaebaja kui vastustaja ning kui aset oleks leidnud vaid üks eksimus, oleks kaebaja esitanud kaebuse tähtaegselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Maksuja Tolliamet koostas vaideotsuse 28. veebruaril 2012. a ning see toimetati allkirja vastu kätte 29. novembril 2012. a aadressile Sütiste tee 52-88, Tallinn (tl 45). Äriregistri kohaselt on tegemist kaebaja registrijärgse aadressiga. Kaebaja ei vaidlusta väljastusteatel toodud andmeid (tl 56 pöördel).

5. Kuna kaebaja sai vaideotsuse kätte 29. veebruaril 2012. a, oli kaebuse kohtule esitamise viimane päev 30. märts 2012. a. Kaebaja esitas kaebuse kohtule alles 9. mail 2012. a. Seega on kaebaja kaebust esitades seaduses sätestatud tähtaja mööda lasknud.

6. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks eeskätt isikust sõltumatuid asjaolusid, nt liikluskatkestust, enda või lähedase ootamatut haigust või lähedase surma. Praegusel juhul ei ole kaebaja esile toonud ega ole kohtu poolt tuvastatud kaebajast mitteolenevat põhjust. Kaebaja selgituste kohaselt ei olnud kaebust võimalik esitada inimliku eksimuse tõttu, kuna vaideotsus ei jõudnud juhatuse liikmeni. Riigikohus on 13. oktoobri 2009. a määruse nr 3-3-1-65-09 p-s 13 selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt ning maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Seega on juriidilise isiku posti vastuvõtmise korraldamine kaebaja mõjusfääris ning tegemist ei ole kaebajast sõltumatu asjaoluga, mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise.

7. Kuna vaideotsuse kättetoimetamine on tuvastatud ja kaebaja ei vaidle sellele faktile vastu, ei oma asjas tähtsust maksuhalduri poolt kaebajale antud selgitused, kus ei mainita vaideotsuse kättetoimetamist (tl 59-60). Samuti ei saanud kohtu poole pöördumata jätmist mõjutada vaideotsuse elektrooniline edastamine kaebaja jaoks tundmatule isikule. Maksuhalduri võimalikud eksimused

3(3) vaideotsuse teistkordsel väljastamisel ei saanud kuidagi mõjutada esimese kättetoimetamise korrektsust ning fakti, et kaebajal ei olnud mõjuvaid põhjusi esimesel korral kättetoimetamisega kulgema hakanud kaebetähtaja möödalaskmiseks (vt analoogia korras Riigikohtu halduskolleegiumi

3. märtsi 2004. a määrus nr 3-3-1-10-04).

8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Asja menetlus tuleb HKMS § 124 lg 2 ja § 151 lg 1 p 2 alusel lõpetada.

9. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral. Kuna vastustajal puudub kohtuasjas lepinguline esindaja, puuduvad vastustajal ilmselgelt menetluskulud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik taotleda HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, kui kaebaja näitab ära kellele ja millisele arveldusarvele tuleb riigilõiv tagastada.

Villem Lapimaa