3-12-1524/10 · 3-12-1524/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 26.07.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1524 Haldusasi M.L. kaebus keelata Tallinna Vangla ametnikel kinnipeetavatelt telefoni kasutamiseks vajaliku PIN-koodi enda kätte nõudmist. Menetlusosalised Kaebaja — M.L.; eeldatud vastustaja — Tallinna Vangla. Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine ja kaebuse tagastamine Resolutsioon 1. Jätta rahuldamata M.L. taotlus esialgse õiguskaitse vahendi kohaldamiseks. 2. Tagastada M.L. kaebus. 3. Määruse ärakiri saata kaebajale M.L.le ja Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 18.07.2012 esitas M.L. Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega keelata Tallinna Vangla ametnikel kinnipeetavatelt telefoni kasutamiseks vajaliku PIN-koodi enda kätte nõudmist. Ühes kaebusega esitati ka taotlused esialgse õiguskaitse vahendi kohaldamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluselt ja kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Esialgse õiguskaitse korras palub kaebaja kuni kohtuotsuse jõustumiseni keelata vanglaametnikul teostada toiming, mille sisuks on ametnikule PIN- koodi väljastamine helistamise ajal.

2 Kaebuse kohaselt tuleb kaebajal telefoni kasutamiseks esitada taotlus, kuid vanglaametnik nõuab kõnede teostamise ajal PIN-koodi oma kätte. 17.07.2012 kasutas kaebaja telefoni, öeldes vanglaametnikule, et soovib telefoninumbri ise valida ning hoidis PIN-koodi enda käes. Esimese kõne ajal nõudis ametnik PIN-koodi oma kätte ning asetas selle luugi peale, millel asus ka telefon. Kaebaja teostas veel kaks telefonikõne selliselt, et PIN-kood oli ametniku käes, kuid numbri valis kaebaja. Kaebaja selgitab, et PIN-kood ja PATCH-kood väljastatakse kinni peetavale isikule vanglaametnike eest varjatult ümbrikus. Seega on PIN-kood isiklik. Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-103-06, märkides, et vanglaametnikul on küll õigus näha helistamise ajal telefonitablood, kuid see õigus ei ole seotud kohustusega kontrollida, et kinnipeetav helistaks tingimata enda arvelt. Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse vahendi kohaldamine aitab vältida edaspidist ametnikupoolset PIN-koodiga tutvumist ja selle nõudmist. Kaebaja selgitab täiendavalt, et helistamise soovi korral sisestab PIN-koodi ja valib telefoninumbri kas kinni peetav isik või vanglaametnik. Mõlemal juhul aga nõuab ametnik PIN-koodi oma kätte. 2. 20.07.2012 määrusega vabastas kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Samal päeval küsis kohus esialgse õiguskaitse taotluse kohta arvamust Tallinna Vanglalt. Tallinna Vangla asus seisukohale, et esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamata ja tuleb rahuldamata jätta. Vangla selgituste kohaselt väljastatakse kinni peetavale isikule telefonikõnede tegemiseks isiklikuks kasutamiseks mõeldud telefonikaart, mille peale on muude andmete hulgas märgitud telefonikaardi number ja konkreetse telefonikaardiga seotud PIN-kood. Iga telefonikaardi number on seotud konkreetse kinni peetava isikuga. Veendumaks, et kinni peetav isik teeb kõne talle kuuluva telefonikaardi arvelt, peab vanglaametnik jälgima ja veenduma, et kinni peetav isik kasutab talle helistamiseks väljastatud telefonikaarti. Selles saab vanglaametnik veenduda ainult juhul, kui tal on võimalik näha telefonikaardi numbrit. Seega peab vanglaametnik tutvuma kinni peetava isiku telefonikaardiga, millele on lisaks telefonikaardi numbrile märgitud ka PIN-kood. Seega on telefonikaardiga tutvumisel PIN-koodi nägemine vältimatu. Vanglaametniku poolt teostatav telefonikaardi kontrollimine tagab võimaluse vajaduse korral tõkestada mittenõuetekohast telefoni kasutamist. Telefonikaardid väljastatakse kinnises ümbrikus, mille sees on A4 formaadis paber, millel on vajalik info telefonikõne tegemiseks. Telefonikõne võimaldamiseks peab kinni peetav isik omama temale määratud väliste kahjustusteta telefonikaarti, millel on loetav telefonikaardi number ja mis kuulub telefoni kasutamist taotlenud kinni peetavale isikule. Telefoni kasutamisel tuleb kõne tegemiseks sisestada kinni peetavale isikule kuuluva telefonikaardi PIN-kood ning koheselt, pärast PIN-koodi sisestamist, valida telefoninumber. Seetõttu ei ole võimalik, et PIN-koodi ja telefoninumbri sisestavad erinevad isikud. Juhul, kui kinni peetav isik avaldab soovi valida telefoninumber ise, sisestab ta ka PIN-koodi ise, kuid kui kinni peetav isik ei soovi ise telefoninumbrit valida, vaid soovib, et seda teeb vanglaametnik, sisestab ka PIN-koodi vanglaametnik. Kaebaja ei ole avaldanud soovi ise telefoninumbrit valida, vaid laseb seda teha vanglaametnikul, millest tulenevalt sisestab ka PIN-koodi vanglaametnik. Vangla märgib, et kaebaja paikneb käesoleval ajal lukustatud kambris, kus telefoni kasutamist võimaldatakse toiduluugi kaudu — telefon asetatakse kõnede tegemise ajaks toiduluugile. Lisaks teavitas vangla kohut, et kaebaja ei ole kaebuses toodud asjaoludel vaidega vangla poole pöördunud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3. Haldusasi 3-12-1524 on määratud lahendamiseks kohtunik Aili Maasikule. Seoses kohtuniku viibimisega korralisel puhkusel lahendab käesoleva kiireloomulise küsimuse vastavalt kohtu tööjaotusplaanile kohtunik Indrek Paukštys.

3 4. HKMS § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse vahendi kohaldamiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Vangla on kohtule kinnitanud, et kaebaja ei ole kaebuses kirjeldatud asjaoludel vaidega vangla poole pöördunud. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks hetkel menetluses esialgse õiguskaitse taotlusega (keelata vanglaametnikel kinnipeetavatelt telefoni kasutamiseks vajamineva PIN-koodi nõudmine ja sellega tutvumine) kattuv kaebus või vaie. Seega ei ole M.L. esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et antud asjas tuleb taotlus jätta rahuldamata, mitte läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2). Kohus selgitab kaebajale, et halduskohtul ei ole volitusi rahuldada kõiki kaebaja soove ja taotlusi, mida ta vangistusega seoses kohtutele esitab. Halduskohtul on küll pädevus tühistada vangla haldusakte ja teha vanglale kohustavaid ettekirjutusi toimingute tegemiseks, neist hoidumiseks või haldusaktide andmiseks, kuid seda üksnes kindlat menetluskorda järgides. See menetluskord on sätestatud eeskätt HKMS-s ning kinni peetavate isikute puhul ka vangistusseaduses (VangS). Kui kinni peetav isik soovib vangla haldusakti tühistamist või haldusakti andmist või toimingu sooritamist või sellest hoidumist, tuleb kinni peetaval isikul esitada kõigepealt sellise nõudega vaie vangla direktorile või Justiitsministeeriumile vastavalt VangS § 11 lõikele 5. Alles seejärel, kui vaiet ei rahuldata, tagastatakse või jäetakse tähtaegselt lahendamata, on kinni peetaval isikul võimalik pöörduda halduskohtusse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes ulatuses, milles kaebaja nõuet ei ole vaidemenetluse korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1 ls 2). Antud juhul on vangla kinnitanud, et kaebaja ei ole kaebuses toodud asjaoludel vaidega vangla poole pöördunud. Kohus loeb, et kaebaja ei ole vanglale kohustusliku kohtueelse menetluse korras ka keelamisnõuet esitanud. Seega ei ole kohtule esitatav keelamiskaebus antud juhul lubatav. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldusi on ülal juba selgitatud — seda saab kinnipeetav taotleda üksnes siis, kui ta on esitanud kaebuse või vaide (HKMS § 249 lg 5) ning soovitav esialgse õiguskaitse abinõu on selline, mis on vajalik selle konkreetse kaebuse rahuldamise korral tehtava kohtuotsuse tagamiseks. Kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus ei tohi sealjuures olla erineva sihiga. 5. Eeltoodust tulenevalt, ning arvestades menetlusökonoomia põhimõttega, ei jäta kohus kaebust käiguta ega palu kaebajal kaebust korrigeerida, vaid tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 punkti 4 alusel kaebuse kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast kinni pidamata jätmise tõttu. 6. Kohus selgitab kaebajale, et kui kaebaja soovib esitada keelamiskaebuse tulevikus, tuleb tal esmalt läbida kohustuslik vaidemenetlus, pidades vaide esitamisel silmas VangS § 1¹ lõikes 4 sätestatut, mille kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid, vangla direktor vaatab läbi muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vaidemenetluse läbimise järgselt, kui vaie on osaliselt rahuldatud või rahuldamata jäetud, saab kaebaja esitada keelamiskaebuse HKMS § 46 lõike 3 kohaselt tähtajatult. Kui kaebaja vaie jäetakse aga tähtaegselt lahendamata, võib kaebaja kohustamiskaebusega HKMS § 46 lõike 2 alusel halduskohtu poole pöörduda 1 aasta jooksul vaide lahendamiseks ettenähtud tähtaja möödumisest, nõudes vangla kohustamist vaiet läbi vaatama.

Indrek Paukštys Kohtunik