2-11-44675/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 16.07.2012.a. Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-44675 Tsiviilasi M G hagi D G vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M G (isikukood xxx elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja JG(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja D G (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

25.05.2012.a. Tsiviilasja hind 1980 eurot Resolutsioon

Menetluskulude jaotus Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista D Gigakuine elatis 215,00 eurot kuus M G ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 21.09.2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis kanda J G arveldusarvele nr XXXXXXXXX Swedbank AS-is.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 21.09.2011.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses soovib hageja kostjalt elatist 200 eurot kuus, millele lisandub elatiselt tasumisele kuuluv tulumaks. Kostja hageja ülalpidamisest vabatahtlikult osa ei võta . 23.04.2012 esitas hageja hagi täienduse, kus esitas arvestused ja tõendid lapse igakuuliste kulutuste kohta. Lapse kulutused ühes kuus on 1016,03 eurot. Hageja töötasu on 500 eurot kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 508 eurot kuus Kohtuistungil on hageja nõus kompromissina elatisega 250 eurot kuus.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Pooled leppisid kokku, et kostja hakkab tasuma elatist vabatahtlikult ja kostja tasub igakuiselt elatist summas 75-140 eurot kuus. Kulud lapsele on ülepaisutatud . Kõik lapsele vajalikud riided ja jalatsid on ostnud kostja, samuti mänguasju. Kostja on praegu töötu ja ei ole võimeline tasuma isegi oma laenukohustusi. Kostja elab koondamishüvitisest. Kostja on nõus maksma elatist 100 eurot kuus. Kohtuistungil on kostja nõus elatistega 150 eurot kuus ja

2 käima lapsega lisaks psühholoogi juures.

Kohtuotsuse põhjendused Poolte ühine laps M G sündis XXX.a. ja elab koos oma emaga, JG. Perekonnaseaduse § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg m2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Seega ei tule elatise nõude esitamisel tõendada mitte elatist saama õigustatud isiku suhtes tehtavaid kulutusi, vaid elatist saama õigustatud isiku vajadusi. Vajadused võivad olla suuremad kui kulutused, mida alaealisele lapsele, näiteks ühe vanema poolse ülalpidamiskohustuse rikkumise tõttu, teha suudetakse. PKS § 101 lg 2 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal on elatusraha miinimum ühe lapse kohta 145 eurot kuus. Kostja on tasunud elatist 70-140 eurot kuus, s.o. alla elatismiinimumi, mistõttu on hagi esitamine kohtu arvates hageja poolt ja kohtu poolt elatise väljamõistmine põhjendatud. Kostja töötus ei ole õiguslikuks aluseks elatise mittemaksmiseks. Kostja on kohustatud otsima ja leidma endale töökoha, mis võimaldaks kanda lapse ülalpidamiskulusid vajalikus määras.

Kui elatist nõutakse ja kohus mõistab välja elatise seaduses sätestatud alammääras, ei pea hageja ega kohus eraldi kindlaks tegema lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. Hageja nõuab elatise maksmist minimaalmäärast suuremas ulatuses, mistõttu tuleb lapse vajadusi tõendada. Hagis on näidatud hageja osa eluasemekuludes igakuuliselt 60 eurot. hagiavalduse täpsustuses 53,62 eurot. Korteris elab neli inimest, Hageja on arvestuse aluseks võtnud jaanuari, veebruari ja märtsikuu arved. Kohus leiab, et arvestuse aluseks peab olema pikem periood, kuna osadel kuudel puuduvad küttekulud. Kohtu arvutuste kohaselt on hageja eluasemekulud keskmiselt 50 eurot kuus.

Hagiavalduse kohaselt on lasteaiakulud 57,94 eurot.. Kostja seda kulu ei vaidlusta, seega loeb kohus tõendatuks lasteaiakulu ümmardatult 58 eurot kuus. Kulutusteks toidule on hageja näidanud 170 eurot kuus. Hageja tõendab toidukulu Prisma hinnakirjaga. Kostja vaidleb vastu toidukulule sellises ulatuses. Kohus leiab, et kulutused toidule on tõendamata. Kuna peres on neli inimest, siis tuleks hageja esindajal tõendada igapäevaseid toiduarveid 20-25 euro ulatuses. Kohus arvestab ka , et laps sööb enamus toidukordi lasteaias, seega võiks vitamiinirikka ja värskete toiduainete ostmisele igakuiselt lapsele lisaks lasteaiatoidule kuluda 90 eurot. Hagiavalduse kohaselt kulub lapse hügieenitarvetele ja rohtudele kuus 21,84 eurot. Tõenduseks on toodud švammi, šampooni, dušikeeli, seebi ja mõningate rohtude hinnatabel. Kosja ei vaielnud kohtuistungil neile kuludele vastu, mistõttu kohus loeb kulutused hügieenitarvetele ja rohtudele tõendatuks. Hagiavalduse täienduse kohaselt on kulutused raviks arsti spetsialisti juures 212 eurot kuus. Kulutusi tõendab hageja esindaja logopeedi tunnitasudega, mitte tasutud arvetega, Kuna laps vajab logopeedi, psühholoogi abi ja eri jalanõusid, arvestab kohus nendeks väljaminekuteks 100 eurot kuus.

3 Riietele ja jalanõudele kulub lapsel kuus hagiavalduse kohaselt 158 eurot kuus, millele kostja vaidleb vastu. Kulutusi tõendab hageja esindaja rohkete lasteriiete ja lastejalanõude piltidega ja hindadega. Kohus leiab, et kõiki hageja esindaja poolt märgitud esemeid ei ole vaja osta hagejal lapsele igal hooajal uusi, osa esemeid saab kasutada ka järgmistel hooaegadel, mistõttu on lapse riietele ja jalanõudele tehtavad kulutused hagiavalduses ülepaisutatud. Hagile on lisatud üks arve, mille kohaselt on hageja esindaja ostnud lapsele riideid 27.04.2012.a. summas 570,97 eurot (toimiku lk.128). Kohtule jääb arusaamatuks, miks on hageja esindaja ostnud korraga kaks kombinesooni , kaks jopet, kaks kootud mütsi, kolm paari pükse jne. Tõendatud ei ole arve eest tasumine. Ilmselgelt ei ole tegemist mõistliku väljaminekuga, millest poole peaks kandma kostja. Kohus leiab, et põhjendatud ja mõistlikud kultusteke riietele saab 3 aastasele lapsele teha keskmiselt 50 euroga kuus (600 eurot aastas). Hagiavalduse kohaselt on kulutused lapse transpordile 20 eurot kuus. Tõenduseks on lisatud kütusekulu linnas. Kostja vaidleb sellele kulutusele vastu, kuna 3 aastane laps sõidab tasuta. Kohus on seisukohal, et ema transpordikulud ei ole lapse kulud. Kohus peab mõistlikuks transpordikuluks 3 aastasele lapsele 10 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt kulub lapsele igakuiselt mänguasjadele 50 eurot kuus, millele kostja vastu ei vaidle. Muude vältimatute kulutustena on toodud ära 30 eurot kuus. Muud vältimatud kulutused on tõendamata ja kohus leiab, et muud kulutused võiksid olla 10 eurot kuus, mida võiks kanda mänguasjade arvelt, kuna 50 euro eest kuus mänguasju osta ei ole vältimatu ega hädavajalik Kokku saab kohus mõistlike kulutuste suuruseks 3-aastasele lapsele 430 eurot, millest kummagi lapsevanema osa on 215 eurot. Kohus mõistab elatise välja alates hagi esitamisest, s.o. alates 21.09.2011.a. Väljamõistetud elatis tasaarveldatakse kostja poolt alates 21.09.2011.a. hageja esindajale ülekantud elatisega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 165 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku või vara kohta. Kuna menetlus ei ole põhjustatud seetõttu, et kostja ei ole andnud kohast teavet oma sissetuleku ja vara kohta, ei rakenda kohus eelpooltoodud seaduse sätet. Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 1980 eurot

Maie Seppo kohtunik