2-12-16478/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-12-16478

1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev

Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuli 2012, Tallinn Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-12-16478

Tsiviilasi SAosaühingu avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming pankroti väljakuulutamise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur avalduse esitaja-võlgnik: SAosaühing (registrikood XXX);

ajutine pankrotihaldur Mati Merimaa (Kristeni 15, Tallinn 13516, e-post: mati.merimaa@mail.ee). RESOLUTSIOON

1. Lõpetada SAosaühingu (registrikood XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. 2. Ajutisel halduril Mati Merimaa’l likvideerida SAosaühing (registrikood XXX) kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. 3. Määrata SAosaühingu (registrikood XXX) dokumentide hoidjaks juhatuse liige NM (isikukood 47005090301). 4. Mõista välja SAosaühingult (registrikood XXX) osaühingu Mati Merimaa Õigusbüroo (registrikood 10180078) kasuks ajutise halduri töötasu 912 eurot, millele lisandub käibemaks 182,40 eurot, samuti ajutise halduri kulud 56 eurot, millele lisandub käibemaks 11,20 eurot. Väljamõistetud summast tuleb hüvitada riigi vahenditest 397 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 397 eurot kanda osaühingu Mati Merimaa Õigusbüroo (registrikood 10180078) arvelduskontole . 5. Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2-12-16478

2 6. Kohtumäärus saata menetlusosalistele, ajutisele pankrotihaldurile, Harju Maakohtu registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebe kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

25.04.2012 esitas SA osaühing Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 03.05.2012 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Mati Merimaa, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 1

2.06.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot. 14.06.2012 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.06.2012. Seisuga 19.07.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

Ajutise pankrotihalduri aruande andmed

SAOÜ on registrisse kantud 08.02.2006, võlgniku põhitegevuseks oli kaubandus. Töötajate arv 2. Töölepingud on lõpetamata seoses vajadusega lõpetada võlgniku ettevõtlusalane tegevus (likvideerida kaubajäägid).

Vara

Võlgnikul on rahana 89,64 eurot. Võlgniku kohtule ja ajutisele haldurile esitatud kaubajääkide loetelu seisuga 16.05.2012 moodustas laohindades summa 17 468,78 eurot. Ajutise halduri hinnangul on tegemist raskesti realiseeritava ja vähemalt osaliselt utiliseerimisele kuuluva kaubaga. Utiliseerimise oletatav kulu on 700 eurot, millele lisandub tööjõu kulu. Lisaks on OÜ B kui rendileandja esitanud võlgnikule teate üürileandja pandiõiguse teostamise kohta.

Võlad

Võlgniku poolt on näidatud kohustusi kokku summas 88 827,87 eurot.

Ajutise halduri poolt väljaselgitatud eeldatavad kohustused on kokku summas 75 068,52 eurot, s.h: maksuvõlg 917,86 eurot, võlgnevus tarnijatele kokku 66 609,51 eurot, võlad töötajatele kokku 7535,50 eurot, laenud kokku 5 555 eurot, võlgnevus aruandekohustusega isikutele (dokumenteerimata) 7 795,37 eurot. Pandiga tagatud kohustused teadaolevalt puuduvad.

Ajutine haldur ei ole leidnud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise reaalseid võimalusi.

Ajutine haldur märgib, et SAOÜ on püsivalt maksejõuetu ega oma vahendeid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Tervendamise väljavaated puuduvad.

2-12-16478

3 Maksejõuetuse tekkimise põhjus

Ajutise halduri käsutuses olevate materjalide alusel väidab ajutine haldur, et võlgniku varad on suures osas mittelikviidsed ja kujutavad endist kaubajääke alates vähemalt 2008. aastast. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur turusituatsiooni muudatusi ja olemasolevat äriideed, mis ei võimaldanud soovitava kiirusega teostada müügile võetud kaupade edasimüüki. Ettevõtlus ei suutnud oma kohustusi korralikult täita alates vähemalt 2011. aasta lõpust. Samas seoses laovarudega (seisva kaubaga) ei saa kindlalt väita, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega.

Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 912 eurot (12 tundi x 76 eurot), millele lisandub käibemaks, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: järelpäringute esitamine, suhtlemine võlgniku esindajaga, dokumentide kontroll, analüüs, ajutise halduri aruande koostamine.

Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Mati Merimaa välja mõista 56 eurot, s.h tasuliste päringute, bürooja paljunduse kulud. Pankrotihaldur palus tasu ja kulud määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohtuistungil on võlgniku esindaja nõustunud ajutise halduri tasuga.

Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et pankrotimenetluse eeldatavad kulud on 2 500 eurot. Kui raugemise vältimiseks kohtu määratavat rahasummat ei tasuta, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

2-12-16478

4 PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, vallavõi linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest.

Ajutise halduri aruande kohaselt SAOÜ’l on likviidset vara rahana 89,64 eurot, laovaru puhul on tegemist raskelt realiseeritava ja vähemalt osaliselt utiliseerimisele kuuluva kaubaga. Rahalisi kohustusi on vähemalt 75 068,52 eurot. Ajutine haldur ei ole leidnud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise reaalseid võimalusi. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

12.06.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot. 14.06.2012 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.06.2012. Seisuga 19.07.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

Kohus leiab, et SAOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.

Ajutise halduri hinnangul ei ole SAOÜ maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga või kuritegu. Seoses laovarude (seisva kauba) olemasoluga ei ole ajutine haldur tuvastanud hilinemist pankrotiavalduse esitamisel.

Mati Merimaa on esitanud kohtule SAOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande ning tasu arvestuse, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 12 tundi

2-12-16478

5 (tunnitasuga 76 eurot), s.h järelpäringute esitamine, suhtlemine võlgniku esindajaga, dokumentide kontroll, analüüs, ajutise halduri aruande koostamine.

Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Mati Merimaa välja mõista 56 eurot, s.h tasuliste päringute, bürooja paljunduse kulud. Pankrotihaldur palus tasu ja kulud määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohtuistungil on võlgniku esindaja nõustunud ajutise halduri tasuga.

Kohus leiab, et taotletav tasu ja kulude summa on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile.

Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 912 eurot, millele lisandub käibemaks 182,40 eurot, samuti ajutise halduri kulud 56 eurot, millele lisandub käibemaks 11,20 eurot, tuleb võlgnikult büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ’le Mati Merimaa Õigusbüroo (registrikood 10180078), välja mõista. Väljamõistetud summast tuleb hüvitada riigi vahenditest 397 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) kanda riigi vahenditest OÜ Mati Merimaa Õigusbüroo (registrikood 10180078) arvelduskontole .

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.

Kohus leiab, et SAOÜ dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige NM (isikukood XXX).

Hannes Olev Kohtunik