2-12-23231/32-12-23231/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Summary AI generated
2-12-23231 1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuli 2012.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-12-23231 Tsiviilasi BIGBANK AS-i hagi MH’i vastu võlgnevuse 2 419.12 euro ja lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind 1 540.83 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja BIGBANK AS...
2-12-23231
1
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuli 2012.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-12-23231 Tsiviilasi BIGBANK AS-i hagi MH’i vastu võlgnevuse 2 419.12 euro ja lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind 1 540.83 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu) Hageja lepinguline esindaja Artur M (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, Rüütli 23, 51006 Tartu, elektronpost kohus@sissenoudekeskus.ee) Kostja MH (isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista MH’ilt võlgnevus 2 140.63 eurot, millest põhivõlg (põhinõue) on 1 209.56 eurot, intress 332.74 eurot, seisuga 13.06.2012 viivis 545.55 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 52.78 eurot, BIGBANK AS-i kasuks. 3. Välja mõista MH’ilt alates 14.06.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis 30.99 % põhinõudest (1 209.56 eurolt) aastas BIGBANK AS-i kasuks. 4. Jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude summas 278.49 eurot väljamõistmiseks. 5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 1. Jätta hageja menetluskulud 88 % ulatuses kostja kanda.
2-12-23231
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast.
Juhindudes TsMS § 174¹ lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 319.55 eurot ning õigusabikulud 95.87 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 50 eurot.
Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 4¹).
Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 14 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse
2-12-23231
Seoses hageja võla sissenõudmisega seotud kulude nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud. Krediidilepingute üldtingimuste p 6.7 sätestab, et krediidisaaja on kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajale ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuste rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et arvestades võla sissenõudmisega seotud kulude nõude suurust, lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid, siis VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on tühine tüüptingimus p 6.7, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi.
Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 88 % ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 12 % ulatuses hageja ja 88 % ulatuses kostja kanda. Kuna kostjal seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 325.20 eurot.
TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
Meeli Kaur kohtunik