3-12-246/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuli 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-246 Haldusasi E.P. kaebus Eesti Töötukassa 12. oktoobri 2011. a otsuse nr 7- 8/1574 ja 6. jaanuari 2012. a vaideotsuse nr 2 tühistamiseks ning ettevõtluse alustamise toetuse taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – E.P. (ik xxxxxxxxxxxx), volitatud esindaja Kaire Põld; Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Lembitu Nõgel Asja läbivaatamise vorm Avalikul kohtuistungil 23. mail 2012. a Tallinnas Resolutsioon 1. Rahuldada E.P. kaebus. 2. Tühistada Eesti Töötukassa 12. oktoobri 2011. a otsus nr 7-8/1574 ja 6. jaanuari 2012. a vaideotsus nr 2 ning kohustada Eesti Töötukassat E.P. ettevõtluse alustamise toetuse taotlust uuesti läbi vaatama. 3. Mõista Eesti Töötukassalt välja E.P. kasuks 415,97 eurot (nelisada viisteist eurot ja 97 senti) menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest ehk hiljemalt 15. augustil 2012. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.P. esitas 12. juulil 2011. a Eesti Töötukassale avalduse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks. Eesti Töötukassa 12. augusti 2011. a otsusega nr 7-8/1351 jäeti taotlus tööturuteenusteja toetuste seaduse (edaspidi: TTTS) § 19 lg 4 p 5 alusel rahuldamata, kuna äriplaan on suure riskiga.

2 E.P. esitas 5. septembril 2011. a Eesti Töötukassale uue avalduse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks. Eesti Töötukassa 12. oktoobri 2011. a otsusega nr 7-8/1574 jäeti E.P. 5. septembri 2011. a taotlus TTTS § 19 lg 4 p 5 alusel rahuldamata, kuna äriplaan on suure riskiga.

E.P. vaie Eesti Töötukassa 12. oktoobri 2011. a otsuse nr 7-8/1574 peale jäeti Eesti Töötukassa 6. jaanuari 2012. a vaideotsusega nr 2 rahuldamata.

2. E.P. esitas 6. veebruaril 2012. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 12. oktoobri 2011. a otsuse nr 7-8/1574 ja 6. jaanuari 2012. a vaideotsuse nr 2 tühistamiseks ning avalduse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebuse põhjendused: 1) Vastustaja ei taganud kaebajale haldusmenetluse käigus võimalust realiseerida õigust ärakuulamisele. Vaidlustatud otsusele, mis oli rangeim võimalikest, ei eelnenud haldusorgani poolse seisukoha esitamist ning sellele toetuse saaja poolt omapoolse seisukoha esitamise võimaldamist. Töötukassa ei rakendanud menetluse käigus uurimisprintsiipi ega küsinud kaebajalt asjaolude kohta selgitusi, vaid tegi põhjendamatult järeldusi oma subjektiivsele arvamusele tuginedes. 2) Töötukassa kaalutlused otsuse tegemisel ei ole jälgitavad ega kontrollitavad ning otsus on ebaselge ja motiveerimata. Otsuses välja toodud äriplaani puudusi on põhjendatud sõnadega nagu „puudub põhjalikum“, „ei selgu“, „ei selgu üheselt“, „puudub täpsem“. Põhjusel, et äriplaan ei ole menetleja jaoks põhjalikum ja täpsem ning menetleja jaoks midagi ei selgu, määratakse äriplaani suur risk ilma põhjendamata, kuidas suur risk realiseerub või millistele faktilistele asjaoludele otsus tugineb. TTTS-s ei ole määratletud tingimusi esitatavale äriplaanile ja selle sisu täpsusele ning mõiste „suur risk“ on määratlemata õigusmõiste. Haldusaktis puudub loogiline argumenteerimisahel ning selles on üksnes subjektiivsed märkused äriplaani selgusetuse kohta ilma põhjenduseta, kuidas on need põhjuslikus seoses taotluse rahuldamata jätmise alusega. 3) Vaideotsuse kohaselt on äriplaan suure riskiga, kuna välja toodud peaaegu 20 puudust. Arusaamatu on, mitme puuduse väljatoomise juures otsustatakse, et äriplaan on suure riskiga. Võimalik, et äriplaani on jäänud märkimata asjaolud, mis antud valdkonnas on taotlejale iseenesestmõistetavad. See aga ei tähenda äriplaani suurt riski. 4) Vastustaja on 12. oktoobri 2011. a otsuses nr 7-8/1574 toonud välja äriplaani puudusi, millele 12. augusti 2011. a otsuses nr 7-8/1351 ei osundatud, kuigi kaebaja teistkordselt esitatud äriplaan ei olnud mitte muudetud, vaid ainult täiendatud. 5) Haldusaktis viidatud raamprogrammi "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-2013" tegevuste eesmärgi saavutamise esimese punkti kohaselt tuleb tööturuteenuste osutamisel rakendada senisest individuaalsemat ning paindlikumat lähenemist. Vastustaja ei ole arvestanud taotleja isikut ja valitsevat olukorda, sh pikaajalist töötust, Ida-Virumaa tööhõive olukorda, Töötukassa arengukava ja eesmärke ning TTTS eesmärke. 6) Vaide läbivaatamisel on rikutud haldusmenetluse põhimõtteid, samuti ei ole vaideotsus motiveeritud. 7) Ärikeskkonna analüüs, turundusplaan ja tootmisvõimsuse informatsioon ei olnud äriplaanis puudulikud. 1. Koostatud ärikeskkonna analüüs ja turustusplaan puudulikud ning puudub info tootmisvõimsuse kohta. – Äriplaan on üles ehitatud ettevõtluse alustamise seisukohast ning taotleja eesmärgiks on luua omale töökoht. Planeeritud tootmisvõimsuseks on 750 tooteühikut aastas. Nimetatud kogus ei ole märkimisväärne ja kuna tegemist on mitmekesise tootevalikuga kõikidele sihtgruppidele, siis ei ole määravaks sihtgrupi suuruse väljatoomine. Sellise väikse koguse juures ei ole mõistlik suunata suuri summasid turundustegevusse. Taotleja ei ole ette näinud ühte kindlat või peamist kanalit toodete turustamiseks, kuid on ette näinud turundustegevusteks vajamineva summa eelarves. Tegemist on alustava ette-

3 võttega ning toetussumma väiksus ei võimaldagi tegevust alustada suuremas mahus ega planeerida esialgu põhjalikke turundustegevusi. Seadus ei nõua toetuse taotlemisel suuremahuliste uuringute tegemist ja turundustegevuste planeerimist. 2. Äriplaanis on nimetatud, et teenusena jõutakse pügamist sisse osta vaid korra aastas, mistõttu loobutakse villa väärindamisest. Ühtlasi on mainitud, et kvaliteetse tooraine saamiseks tuleks lambaid pügada kaks korda aastas, kuid ei selgu, kas kliendid on valmis teenust tihedamini sisse ostma. Samuti selgub äriplaanist, et allahindlusi ei ole pügamisteenusele plaanis teha. Seetõttu ei selgu üheselt, kuidas on sellisel juhul tagatud kvaliteetne tooraine. – Taotleja ei ole märkinud, et kvaliteetse villa saamiseks tuleks lambaid pügada kaks korda aastas, vaid villa kvaliteet sõltub ristandjääradest, lammaste tervisest ja söötmisest. Samuti ei ole villa kvaliteet sõltuvuses pügamisteenusele tehtavast allahindlusest. Lambakasvatajate huviks ei ole villa väärindamine, vaid lambaliha tootmine, seega ei ole nad ka huvitatud lammaste pügamisest rohkem kui kord aastas. Taotlusele lisatud lambakasvataja pakkumusest nähtub, et lambavillast mitte lahti saades on ta sunnitud selle hävitama. 3. Äriplaanis on nimetatud kokkulepete olemasolu 2-3 lambatootjaga, mis garanteerib ca 1500 kg villa, kuid ei selgu täpsemalt, kas kogu toormaterjal on kvaliteetne ja tootmiseks kasutatav. Samuti ei selgu üheselt, kas kõikidelt klientidelt on võimalik saada tasuta toormaterjali. Ühtlasi puudub info, kas villa töötlemisest tekivad toormaterjali kaod ning kas sellega on arvestatud. – Kuna äriplaanis ei ole villa kuluna märgitud, siis see on tasuta. Kogu vill, mis lamba seljast pügatakse on kasutatav ja ära pestav ilma kadudeta. Võimalik on, et kõhualune osa võib mingil põhjusel olla määrdunud, kuid see pannakse juba pügamisel kõrvale. 1 kilogrammist villast saab ligikaudu 700 grammi lõnga. Lõnga müügihind on villa pesemise sisseostu ja vahetuse kulust oluliselt suurem ning eelarves on tehtavate kulude ja võimaliku tuluga arvestatud. 4. Muuhulgas plaanitakse toetuse eest osta karjakoer, mis taotleja hinnangul annab konkurentsieelise. Äriplaanist ei selgu, kas tegevuste teostamiseks saaks kasutada ka lambakarja omanike koeri. Samuti puudub äriplaanis ülevaade, kuidas toimuks koera õpetamine ja kui kaua see protsess aega võtab. Ühtlasi ei selgu, kas koera õpetamisega ja ülalpidamisega kaasnevad kulud ning kas nendega on arvestatud. – Taotleja on näinud ette karjakoera soetamise, kuna see annab konkurentsieelise, sest lambaid saab pügada karjamaal, mille tõttu on lambad puhtamad ja vähem stressis. On võimalik kasutada ka lambaomanike koeri, kuid selleks peab ka lambaomanik kohal olema ning ka koer peab olema vastava õpetuse saanud. Eestis on vähestel lambakasvatajatel sellised koerad. Taotleja plaanib koera ise õpetada. Samuti ei ole äriplaani kuludes koera ülalpidamise kulusid märgitud, sest kuigi koer on ettevõtte bilansis, on ta pereliige ning nälga ei jää.

3. Eesti Töötukassa palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised vastuväited: 1) Kuigi haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) sätestab üldreeglina menetlusosalise õiguse anda selgitusi, näeb HMS § 40 lg 3 ette ka erandid, millistel juhtudel ärakuulamisprintsiipi ei rakendata. Kuna praeguses asjas ei kaldutud otsuse tegemisel kaebaja esitatud andmetest kõrvale, siis ei olnud ärakuulamine kohustuslik. Kuna esitatud äriplaanis oli üle 20 puuduse, siis oleks puudustele viitamine ja nende kohta selgituste küsimine või parandusettepanekute tegemine tähendanud vastustaja jaoks sisuliselt äriplaani ümberkirjutamist, mis ei ole vastustaja ülesanne. Sama seisukoht sisaldub ka Tallinna Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr 3-10- 2351. Ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustamine on kaalutlusotsus. Praegusel juhul leidis vastustaja, et sedavõrd suurte puudustega äriplaan on suure riskiga, millest tulenevalt otsustati toetust mitte anda. 2) Väljendile „suur risk“ ei ole seaduses antud otsest definitsiooni, millest tulenevalt rakendatakse selle väljendi sisustamisel kaalutlusõigust. Töötukassa luges esitatud äriplaani suure

4 riskiga olevaks, kuna selles esitatud andmed olid suuresti põhistamata või olid need esitatud puudulikult. Kaebaja äriplaan oli paljude puudustega ning sellest tulenevalt ka suure riskiga. 3) Töötukassale esitatud äriplaanid erinesid omavahel oluliselt, millest tulenevalt on vastavates otsustes osundatud ka erinevatele puudustele. Tegemist oli kahe erineva menetlusega ning äriplaane hinnati eraldiseisvalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Vaidlustatud haldusakti andmise aluseks on TTTS § 19, mille lg 4 p 5 näeb ette, et ettevõtluse alustamise toetust ei anta isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga.

5. Haldusmenetluse läbiviimisel pidi töötukassa lähtuma alljärgnevatest normidest: - TTTS § 1 lg 3 – Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-i sätteid, arvestades TTTS erisusi. - HMS § 6 – Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. - HMS § 15 lg 2 – Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. - HMS § 40 lg 1 – Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

6. Puudub vaidlus selle üle, et vastustaja ei taganud kaebajale nimetatud normides sätestatud õigusi. Haldusorgan ei andnud pärast puuduste tuvastamist kaebajale võimalust nende kõrvaldamiseks. Vastustaja ei küsinud enne haldusakti andmist kaebaja arvamust ega taganud seega isikule õigust ärakuulamisele. TTTS §-st 19 ei tulene, et ettevõtluse alustamise toetuse andmisel oleks välistatud nende HMS-i sätete kohaldamine.

7. Vastustaja on tuginenud ärakuulamisõiguse tagamata jätmisel HMS § 40 lg 3 p-le 2, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks.

Kohtu hinnangul on vastustaja andnud viidatud normile liialt laia tõlgenduse, mida järgides võib jõuda järeldusele, et isikule ei ole kunagi vaja tagada ärakuulamist, kui haldusmenetlust algatatakse isiku taotluse või avalduse alusel, mitte haldusorgani algatusel. Selline tõlgendus oleks aga vastuolus seaduse mõtte ja eesmärgi ning hea halduse tavaga.

8. Kohtupraktikas on HMS § 40 lg 3 p 2 peetud vajalikuks kohaldada eelkõige olukorras, kus haldusorgan on iseseisvalt või isiku avalduse alusel tuvastanud üheselt asjaolud, mille alusel on võimalik ilma täiendavalt kaalutlemata vaid kindla resolutsiooniga haldusakt (vt Riigikohtu 17. juuni 2011. a otsuse nr 3-3-1-37-11 p 13, Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 2008. a otsuse 3-06-738 p 9); haldusorganile on isiku arvamus ja väited juba varasemast haldusmenetlusest teada (Tallinna Ringkonnakohtu 25. mai 2011. a otsuse nr 3-10-160 p 9 ja 24. novembri 2011. a otsuse nr 3-10-2059 p 15) või konkreetse haldusakti taotlemise vorm on koostatud nii detailselt, mis annab haldusorganile kindluse, et kõik vähegi tähtsust omavad andmed on isik juba esitanud (Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2009. a otsus nr 3-07-2155 p 16 struktuuritoetuste taotlemise kohta).

5

9. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei jäetud kaebaja taotlust rahuldamata andmete pinnalt, mis olid üheselt mõistetavad. Haldusorganil polnud alust eeldada, et talle on teada kõik taotleja seisukohad ja taotleja käsutuses olevad andmed. Äriplaani suure riski motiivil taotluse rahuldamata jätmine on ilma isikut ärakuulamata võimalik vaid juhul, kui sõltumata isiku selgitustest on taotluse rahuldamata jätmine ilmselge, nt kui äriplaan on ettevõtluse alustamise korras teostamatu (äriplaani sisuks on nt tuumaelektrijaama rajamine). Vastustaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr 3-10-2351 analüüsiti käesoleva vaidlusega mittesarnast olukorda – selles kaasuses taotleti toetust suures osas personalikulude hüvitamiseks, mis olid aga mitteabikõlblikud, järelikult tulnuks äriplaan pea täies ulatuses ümber kirjutada.

Seda, et vastustaja jaoks ei olnud äriplaan üheselt mõistetav, nähtub ka haldusaktist, mille kohaselt ei ole vastustajale üks või teine äriplaani detail selge („ei selgu“). Kohtule teadaolevalt puudub õigusaktidega kehtestatud või üldtunnustatud äriplaani vorm, millest kaebaja oleks pidanud lähtuma ning mis annaks nii äriplaani koostajale kui vastustajale kindluse, et kõik olulised andmed on juba esitatud. Seetõttu ei saanud vastustaja ka eeldada, et talle on kõik andmed esitatud ja täiendavate andmete küsimiseks puudub vajadus.

10. Eeltoodust tulenevalt puudus vastustajal võimalus jätta kaebaja HMS § 40 lg 3 p 2 alusel ära kuulamata. Riigikohus on ärakuulamisõiguse tagamata jätmist koormava haldusakti andmisel korduvalt pidanud niivõrd oluliseks menetlusveaks, mis haldusakti sisule antavast hinnangust sõltumata toob kaasa akti kehtetuks tunnistamise (Riigikohtu 10. detsembri 2010. a otsus nr 3-3-1-72-10 ja selles viidatud kohtupraktika). Ka toetuste andmisest keeldumise korral tuleb vastavalt hea halduse tavale tagada, et puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamusi asjassepuutuvates küsimustes piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes (Riigikohtu 19. detsembri 2006. a otsus nr 3-3-1-80- 06).

11. Menetlusosalise ärakuulamiseks tuleb talle üldjuhul edastada arvamuse andmiseks haldusakti projekt või vähemalt ettevalmistatava haldusakti peamised põhjendused. Lisaks ärakuulamisõiguse tagamisele täidab haldusorgan sellega ka selgitamisja nõustamiskohustust.

Riigikohus on 15. veebruari 2005. a otsuses nr 3-3-1-90-04 selgitanud: „Haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu mitte üksnes formaalselt aktide andmiseks vältimatult vajaliku menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et ka õigusalaste teadmisteta ja asjaajamises vilumatul isikul oleks võimalus menetluses tulemuslikult osaleda. Nõustamine ja selgitamine võib toimuda nii taotleja palvel kui ka haldusorgani algatusel, iseäranis juhtudel, kui isiku õiguste kahjustamise oht on piisavalt suur ja tõenäoline. Näiteks juhtudel, kui taotluses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tulemuseks on suure tõenäosusega taotluse rahuldamata jätmine. Asjatundlik nõustamine on oluline eriti keerukamate ning põhjalikumat analüüsi vajavate menetluste puhul, milliste hulka kuulub ka toetustaotluste menetlus.”

Kohus märkis eelnevalt, et äriplaani koostamiseks puudub õigusaktidega sätestatud või üldtunnustatud vorm. Just seetõttu oleks kaebaja ärakuulamine võimaldanud vähemtähtsamad puudused (võimalikud arvutusvead või väiksemad sõnastuslikud vastuolud) ja vastustaja hinnangul tekkinud küsitavused kõrvaldada.

12. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Järgnevalt kaalub kohus, kas kaebaja äri-

6 plaani puudused on vaidlustatud haldusaktis toodud põhjustel sellised, et ka ärakuulamisja selgituskohustuse täitmine oleks toonud kaasa samasuguse haldusakti andmise.

13. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole õige ette heita äriplaanile sellist üldsõnalisust ja puudulikkust, mis vääramatult tingiks äriplaani tagasilükkamise. Äriplaani p-des 9.1 ja 9.2 on analüüsitud pikalt käsitöötoodete turgu ja sihtrühma ning ka seda, et nimetatud toodete osas on nõudlust (tl 48 pöördel – 49 pöördel). Ainuüksi sihtrühma ja klientide arvu väljatoomata jätmine ei oluliseks põhjuseks, mis kinnitaks äriplaani suurt riski, ning kohus ei ole veendunud, kas käsitöötoodetest huvitatud sihtrühma ja klientide arvu on avalikult kättesaadava teabe pinnalt, ilma põhjalikke ja tasulisi uuringuid tellimata võimalik määrata.

Kohus ei tuvastanud äriplaanis väidet, et kvaliteetse tooraine saamiseks peab lambaid pügama kaks korda aastas. Äriplaani p-dest 5 ja 7 tuleneb üheselt, et lambaid on võimalik pügada kuni kolm korda aastas, kuid kuna lambatootjad keskenduvad lihatootmisele ega keskendu villa väärindamisele (s.o väärtuse kasvatamisele villa töötlemisel), ei ole nad huvitatud lammaste pügamisest rohkem kui üks kord aastas. Seetõttu jääb kohtule arusaamatuks, miks on allahindluste puudumist käsitletud äriplaani puudusena. Äriplaanis ei ole väidetud, et vaatamata lambatootjate huvile on äriplaani õnnestumise eelduseks lammaste pügamine kaks korda aastas, vaid kaks korda aastas pügatakse kokkuleppel koostööpartneritega. Arvestades äriplaanis väidetud kokkuleppeid kuni 1500 kg villa omandamiseks (tl 47) ning esialgseid toodete realiseerimisplaane (p 8.1, tl 48 pöördel), ei sõltu äriplaani edukust sellest, kas on sõlmitud kokkulepped lammaste pügamiseks kaks korda aastas.

Arvestades haldusaktis kasutatud sõnastust, et vastustajale „ei selgu“ äriplaanist mitmed asjaolud, on kohtul kahtlus, et vastustaja ei ole ise piisavalt kursis lambapügamise valdkonna ja tehnoloogiatega. Haldusaktis tehtud etteheited seoses toormaterjali kvaliteedi ja kadude ning karjakoera kasutamise kohta on kaebaja oma selgitustega kohtu jaoks usutavalt kõrvaldanud. Kahtlust, et vastustaja ei ole nimetatud valdkonnaga kursis, ei saa tõlgendada kaebaja kahjuks. Kuigi võib möönda, et äriplaan peaks olema selge kõigile kõrvalistele isikutele, tuleb arvestada, et valdkonnaga tegelev isik ei pruugi vajalikuks pidada enda jaoks ilmselgeid asju täiendavalt lahti seletamist. Seepärast ongi vastustaja selgitamiskohustus s.h ka vastustajale endale äriplaani kohta selguse saamiseks oluline.

Kohus möönab, et äriplaan on vastuoluline osas, et ühelt poolt väidetakse, et vill saadakse tasuta, teisalt, et see ostetakse oma tootmisesse. Samas on tegemist kõrvaldatava puudusega ning see puudus iseenesest ei tingi olulist äriplaani riskiastme tõstmist, kuna villa ostmine kulud on kasumiaruande prognoosi sisse arvestatud (tl 52 pöördel). See puudus võiks olla oluline, kui äriplaani ei ole nimetatud kulu sisse arvestatud ning see kulu selgub alles hiljem puuduste kõrvaldamise käigus ning tingib seega äriplaani finantsprognooside muutmise.

Äriplaani p-des 8 ja 8.1 on selgelt välja toodud, et esialgu keskendutakse vilditud kinnaste tootmisele ning on selgitatud lahti ka nende tootmisprotsess (tl 48 pöördel), seetõttu ei ole asjakohane haldusakti väide tootmisprotsessi puudulikkuse kohta. Ka on toodete müügiprotsessi äriplaanis pikemalt kirjeldatud (p 11.2, tl 50). Asjaolu, et toodete müük ei toimu kodulehe vahendusel, ei tähenda, et äriplaan on suure riskiga. Laatadel, messidel ja turgudel osalemist ei ole hinnatud osalemiskordade arvuna, kuid on antud hinnang vastavalt osalemisest tekkivatele kuludele (tl 50), mida võib samuti pidada asjakohaseks osalemise piiranguks. Toodangu erinevad turunduskanalid on korrektselt esitatud (internet, käsitööpoed, ja -laadad) ning küsitavaks võib pidada, kas äriplaanis tuleb prognoosida, millise kanali kaudu õnnestub enamik toodangust realiseerida.

7 Kuigi kaebaja ei ole märkinud omahinna kujunemise arvutuskäiku, on kulutused toodetele korrektselt välja toodud nii kasumiaruande kui rahavoogude prognoosis. Omahinna kujunemise arvutuskäigu nõudmine oleks põhjendatud juhul, kui nimetatud prognoosides esineks vasturääkivusi või puudujääke. Haldusaktis aga ei ole selgitatud, kas ja mis põhjusel ei ole usutav kaebaja hinnang omahinna suurusele (65-75% lõpphinnast) ning kas prognoosid on seetõttu puudulikud. Ainuüksi vastustajat huvitavate andmete puudumine ei saa olla aluseks äriplaanile kõrge riskihinnangu andmiseks.

14. Kokkuvõttes leiab kohus, et äriplaani väidetavad puudused tulenevad ühelt poolt vastustaja vähesest teadmistest vastavas valdkonnas, teisalt sellest, et puuduvad konkreetsed nõuded äriplaani koostamiseks ja seetõttu on vastustaja pidanud puudusteks selliste andmete esitamata jätmist, mille esitamise kohustus ei pruukinud kaebajale teada olla. Mitmetest puudustest (omahinna arvutuskäigu, enamiku toodangu turunduskanali ja allahindluste puudumine) ei ole aru saada, kuidas need muudavad äriplaani teostamise riski suureks. Ainuüksi puuduste või vastustajale tekkinud küsimuste arv ei saa eraldivõetuna olla äriplaani tagasilükkamise aluseks.

15. Kohus rahuldab kaebuse ja tühistab Eesti Töötukassa Eesti Töötukassa 12. oktoobri 2011. a otsuse nr 7-8/1574. Kuna kaebaja on vaideotsuse kohta üksnes märkinud, et see on motiveerimata, tõlgendab kohus, et vaidemenetlus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi ning tühistab vaideotsuse lähtuvalt HMS § 87 lg 2 p-st 1 ehk koos vaidemenetluses esitatud nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata. Kuna käesolevaks ajaks ei ole õiguslik või faktiline olukord muutunud selliselt, et kohustamisnõude rahuldamine oleks muutunud võimatuks ning vastustajal on TTTS § 19 lg-st 3 tulenevalt jätkuvalt taotluse läbivaatamise kohustus, rahuldab kohus ka kohustamisnõude.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb riigilõivu summas 15,97 eurot ja õigusabikulude summas 400 eurot hüvitamist. Nimetatud kulud on kantud (tl 24, 70) ning õigusabikulusid ei saa pidada põhjendamatult suureks. Sellega nõustus kohtuistungil ka vastustaja. Seetõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 415,97 eurot.

Villem Lapimaa