3-11-2967/43 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuli 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-2967 Haldusasi

O. B. kaebus Eesti Töötukassa 13. detsembri 2011. a otsuse nr 7-8/1886 tühistamiseks ja ettevõtluse alustamise toetuse andmiseks kohustamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – O. B. Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Lembitu Nõgel Asja läbivaatamise vorm Avalikul kohtuistungil 23. mail 2012. a Tallinnas Resolutsioon Jätta O.B. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest ehk hiljemalt 15. augustil 2012. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O. B. esitas 11. aprillil 2011. a Eesti Töötukassale avalduse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks. Eesti Töötukassa 28. juuni 2011. a otsusega nr 7-8/1161 jäeti O. B. taotlus tööturuteenuste ja - toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 19 lg 4 p 5 alusel rahuldamata, kuna äriplaan on suure riskiga.

2. 3. novembril 2011. a esitas O. B. Eesti Töötukassale uue avalduse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks.

3. Eesti Töötukassa 13. detsembri 2011. a otsusega nr 7-8/1886 jäeti O. B. taotlus TTTS § 19 lg 4 p

5 alusel uuesti rahuldamata. Turu analüüs on puudulik ning potentsiaalse turu maht on väiksem, kui potentsiaalsete klientide arv. Äriplaanis puudub teave vajalike lubade, s.h sõidukikaardi, tegevusloa ja liiniloa saamise tingimuste kohta. Sõidugraafikus esineb ebatäpsusi, sest samaaegselt on planeeritud nii lõuna kui ka bussisõit liinil. Seega ei ole kindel, kas eesmärke on võimalik saavutada planeeritud tööjõuressursiga. Finantsprognoosides ei kajastu muudatused seoses käibemaksu lisamisega. Konkurentsianalüüsis ei kajastu kõik konkurendid, s.h need, kes pakuvad planeeritust soodsamat hinda või saavad riiklikku toetust teenuse osutamiseks. Äriplaanis puudub sisuline tegevusplaan turundusmeetmete rakendamiseks.

4. O. B. esitas 22. detsembril 2012. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa

13. detsembri 2011. a otsuse nr 7-8/1886 tühistamiseks ning töötukassa kohustamiseks andma kaebajale ettevõtluse alustamise toetust. Kaebuse motiivid: 1) Kaebaja läbis viis ettevõtluse alustamiseks vajalikku koolitust, mille eest tasus töötukassa.

9. juulil 2010. a kaitses kaebaja oma äriplaani komisjoni ees, kuhu kuulusid ka töötukassa ametnikud. Äriplaani suhtes ei olnud pretensioone ärikoolituse korraldanud MTÜ Töötuse Adaptsioonikeskuse spetsialistidel. Ettevõtlusega alustamise ettevalmistusaja kestel oli töötukassa kaebaja äriplaaniga nõus, kuid toetuse andmise otsustamisel muutis oma arvamust. See näitab, et otsustaja on ebaprofessionaalne või kaebaja suhtes pahatahtlik. 2) Arusaamatu on toetuse andmisest keeldumise põhjendus, et äriplaan on suure riskiga. Kogu äritegevus on seotud suure riskiga, kaebaja äriplaanis on kõik riskid viidud nullini. Töötukassa ei kaota toetuse andmisega midagi, kuna ta võib toetuse tagasi nõuda, kui poole aasta jooksul firma ei alusta tööd või kui äritegevus firmas jätkub vähem kui aasta. 3) Kui töötukassa leidis 28. juuni 2011. a otsuses nr 7-8/1161, et kaebaja 11. aprillil 2011. a esitatud äriplaanis esinevad puudused ning kaebaja esitas hiljem parandatud äriplaani, siis töötukassa pretensioonid äriplaani suhtes suurenesid, mitte ei vähenenud. See näitab, et töötukassa töös puuduvad õigluse ja sõltumatuse põhimõtted. 4) Vastustaja seisukohad äriplaani puudlikkuse kohta on ekslikud. Äriplaani turuja konkurentsianalüüs, samuti turustusmeetmete kirjeldus, lubade saamise kirjeldus ning finantsprognoosid ei ole puudulikud.

1. Narva-Sillamäe liinil on sisuliselt üks monopoolses seisundis vedaja, kellest kaebaja kavatseb pakkuda odavamat ja kvaliteetsemat teenust. Erinevalt peakonkurendist sõidaks kaebaja läbi Sillamäe linna, et reisijad saaks paremini koju. Kaebaja buss on konkurendi omast ökonoomsem ja ökoloogilisem, võttes 35 liitri asemel 10 liitrit kütust 100 km kohta. Pärast ettevõtluse alustamise toetuse saamist ei ole äritegevuse jaoks täiendavat toetust vaja. Klientide puudust ei ole ette näha.

2. Ühe reisiga on vaja vedada üksnes 3,5 reisijat, et oleks kulud kaetud. Suurema arvu reisijate korral suudab kaebaja hoida pileti hinna 1,30 eurot (koos käibemaksuga) kolme aasta jooksul. Sõidukilomeetri tariif on 0,182 eurot.

3. Põhjendus bussiliiniloa mittesaamise kohta on põhjendamatu, kuna ühistranspordiseaduse § 40 on täitmiseks, mitte arutamiseks. Esitatud sõidugraafikud on kujundlikud ning graafikud tuleb kooskõlastada Jõhvi Linnavalitsusega.

4. Äriplaan on kirjutatud suure varuga ja riskid on viidud miinimumini. Mitte keegi ei hakka enam kasutama konkurendi teenust, kui olemas on kaebaja pakutav odavam ja kvaliteetsem teenus. Kaebaja tegevusplaan on nii ökonoomne, et kasumi saamiseks ei ole vaja riigi toetust.

5. Turundusplaanis on kõik olemas, mis on vajalik potentsiaalsete klientide teavitamiseks: meeldejääv telefoninumber, sõiduplaanid peatustes, reklaam massiteabevahendites, visiitkaardid. 5) Kaebaja on läbinud koolitused maksumaksja raha eest ning töötukassa raiskab maksumaksja raha.

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised vastuväited: 1) Ettevõtluse koolitusi ei vii läbi töötukassa, vaid koolitusfirmad. Koolituse läbimine on reeglina töötukassast ettevõtluse alustamise toetuse taotlemise eelduseks. Komisjon, millele kaebaja viitab, on vastava koolitusfirma kolleegium, kes annab hinnangu koolituse läbinud isiku lõputööle, mis peab tõendama, et isik on peale koolituse läbimist võimeline ka iseseisvalt reaalset äriplaani koostama. Seega ei hinnata koolituskomisjoni poolt äriplaani mitte sisuliselt, vaid vormiliselt ning seal ei anta tegelikku hinnangut äriplaani teostumise realistlikkusele või riskimäärale. 2) Kaebaja on saanud ekslikult aru, justkui annaks koolituse lõpetamiseks vajaliku näidisäriplaani kaitsmine talle koheselt õiguse toetusele. Töötukassa 28. oktoobri 2010. a kirjast tulenevalt pidi kaebuse esitaja siiski aru saama, et tal on vaja esitada töötukassale tegelik äriplaan.

3) Kaebaja äriplaan oli paljude puudustega ning sellest tulenevalt ka suure riskiga. Võttes arvesse äriplaani puuduste määra (rohkem kui 10), ei pidanud vastustaja põhjendatuks ka kaebuse esitaja käest lisaselgituste küsimist, see oleks tähendanud vastustaja jaoks sisuliselt äriplaani ümberkirjutamist, mis ei ole vastustaja ülesanne. Sama põhimõte kajastub ka Tallinna Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr 3-10-2351. Ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustamine on kaalutlusotsus. Käesoleval juhul leidis vastustaja, et nii suurte puudustega äriplaan on suure riskiga, millest tulenevalt otsustati toetust mitte anda. 4) Kaebajale võimaldatud kursuste ning tööharjutuse maksumus ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuv. Isikutele võimaldatavate koolituste määr ja maksumus ei ole seotud ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustamisega – tegemist on teineteisest eraldiseisvate teenustega ning toetuse andmise aluseks on siiski ainult taotleja poolt esitatud äriplaan.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vaidlustatud haldusakti andmise aluseks on TTTS § 19, mille lg 4 p 5 näeb ette, et ettevõtluse alustamise toetust ei anta isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga. Kaebaja väited äriplaani eduka kaitsmise kohta koolitusel on asjassepuutumatud, kuna ettevõtluse alustamise toetuse taotluse läbivaatamine on eraldi haldusmenetlus, mis ei sõltu varasematest haldusmenetlusest ega kaebaja poolt koolituste läbimisest. Samuti on asjakohatud kaebaja väited koolituste maksumuse kohta, kuna koolituste läbimine ega ka nende maksumuse kandmine töötukassa poolt ei tekita kaebajale õigustatud ootust toetuse saamiseks.

7. Haldusmenetluse läbiviimisel pidi töötukassa lähtuma alljärgnevatest menetlusnormidest:

- TTTS § 1 lg 3 – Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-i sätteid, arvestades TTTS erisusi.

- HMS § 15 lg 2 – Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.

- HMS § 40 lg 1 – Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

8. Käesolevas asjas ei ole vastustaja taganud kaebajale nimetatud normides sätestatud õigusi. Haldusorgan ei andnud pärast puuduste tuvastamist kaebajale võimalust nende kõrvaldamiseks. Vastustaja ei küsinud enne haldusakti andmist kaebaja arvamust ega taganud seega isikule õigust ärakuulamisele. TTTS §-st 19 ei tulene, et ettevõtluse alustamise toetuse andmisel oleks välistatud nende HMS-i sätete kohaldamine.

9. HMS § 58 kohaselt ei saa siiski haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Tallinna Ringkonnakohtu 2. veebruari 2011. a otsuses nr 3-10-2351 leiti, et olukorras, kus esitatud äriplaan ei sisalda mitte üksikuid konkreetseid vigu, vaid on tervikuna sedavõrd puudulik, et vajab täielikku ümbertöötamist, ei ole paratamatult võimalik vastustajalt nõuda, et puudustele juhitaks tähelepanu väga üksikasjalikult. Kohus järeldab toodud seisukohast ka, et kui taotluse puudused on niivõrd ulatuslikud, et nende kõrvaldamiseks tuleks koostada tervikuna uus äriplaan, ei tule isikule anda eraldi tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid haldusorgan võib jätta taotluse kohe rahuldamata. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kaebaja äriplaani puudused on vaidlustatud haldusaktis toodud põhjustel sellised, et puuduste kõrvaldamine ei ole ilma äriplaani täielikku ümbertöötamiseta võimalik.

10. Kohus nõustub äriplaani puudulikkuse osas haldusaktis tooduga. Äriplaanist ei nähtu, et kaebaja oleks arvestanud kõigi äriplaani edukust mõjutavate teguritega, ning seega võib selle teostamise riski pidada kõrgeks. Äriplaani järgi on teenust vajavate isikute arv (tl 22) väiksem kui kaebaja eeldatud klientide arv (tl 23) ning kui arvestada klientide arvu võimalikku varieeruvust nädalapäeviti ja sesoonselt, on küsitav kaebaja prognooside täitumine. Samuti on finantsprognoosides arvestatud küll tööjõumaksudega, kuid puudub teave käibemaksu kohta. Klientide arvu prognoosi korrigeerimine väikemaks ning käibemaksu lisamine piletihinnale või piletihinna sees arvestamine toob aga endaga kaasa äriplaani finantsprognooside põhjaliku muutumise.

11. Avaliku bussireiside portaali Bussireisid.ee andmetel pakuvad Narva-Sillamäel reisijaveo teenust neli bussifirmat ning toimub üle 50 reisi päevas. Äriplaanist ei nähtu, kas selle koostamisel on juba arvestatud suhteliselt tiheda konkurentsiolukorraga ja miks peaksid kliendid eelistama kaebaja pakutavat teenust teiste konkurentide teenusele lisaks kaebaja keskkonnasäästlikkusele. Samast portaalist nähtub, et teiste konkurentide hind ei ole kaebaja pakutavast hinnast oluliselt kõrgem, ületades kaebaja hinda vaid 20-30 sendi võrra. Kui kaebaja plaanib lisada käibemaksu planeeritavale piletihinnale, võib kaebaja pakutav piletihind osutuda konkurentide omast kõrgemaks.

12. Vastusena kaebaja väitele, et vastustajal on võimalik toetus tagasi nõuda, leiab kohus, et ettevõtluse algatamise toetuse andmine peab olema põhjendatud ning vastustajal on kohustus käia töötukassa varadega ümber otstarbekalt. Kuigi vastustajal on TTTS § 19 lg 8 alustel võimalik toetus tagasi nõuda, võib see toetussumma ärakulutamisel osutuda võimatuks, kui isikul puuduvad vahendid, mille arvelt toetust tagasi nõuda. Seega oleks suure riskiga äriplaani teostamiseks toetuse andmine sõltumata selle tagasinõudmise võimalustest vastuolus töötukassa vahendite säästliku ja sihipärase kasutamise kohustusega.

13. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuna äriplaanis esinevad puudused, eelkõige turuanalüüsi ja finantsprognooside osas on niivõrd ulatuslikud, et seavad äriplaani teostamise võimalikkuse tõsise kahtluse alla ning äriplaan on seetõttu suure riskiga. Nende puuduste kõrvaldamiseks on ilmselt vajalik äriplaan põhjalikult ümber töötada ning seetõttu oli põhjendatud ka esitatud taotluse rahuldamata jätmine ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmiseta.

14. HKMS § 108 lg 1 ja HKMS v.r. § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad tema menetluskulud vastustaja enda kanda. Kaebaja on 7. veebruari 2012. kohtumäärusega vabastatud riigilõivu tasumisest, mistõttu jääb riigilõiv HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda.

Villem Lapimaa