2-11-37920/13 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1(3)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuli 2011. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-11-37920

Tsiviilasi P-G M hagi U M vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja P-G M (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja seaduslik esindaja M M (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja U M (isikukood xxx elukoht xxx). kohtuistungi toimumise aeg

10.juuli 2012.a. Kohtuistungil osalesid hageja seaduslik esindaja M M ja kostja U M

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista U M igakuine elatis 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot alates 11.01.2011.a. kuni 31.12.2011.a. ja alates 01.01.2012.a. 145 (üks sada nelikümmend viis) eurot pojale P-G M tema ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx.a.

3. M M on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil

2(3)

Hageja nõue ja põhjendused M M esitas kohtule 12.08.2011.a. hagiavalduse U M vastu elatise nõudes lapsele. U M ja M M abiellusid 2006.a. Abielust on sündinud poeg P-G M. Abielu lahutati . Peale lahutust jäi poeg elama emaga. Hageja leiab, et peale lahutust ei ole kostja lapse ülalpidamist piisavalt toetanud. Kostja hakkas elatist maksma alates veebruarist 2012.a. 100 eurot kuus. Leiab, et lapse ülalpidamisele kulutab kuus keskmiselt 400 eurot ja soovib, et poole kulutusteks hüvitaks kostja. Taotleb elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 11.01.2011.a. (sellest ajast elavad vanemad eraldi) suuruses 200 eurot kuus.

Kostja vastuväited Kostja ei vaidle elatise väljamõistmisele vastu, kuid leiab, et ei suuda tasuda elatist hageja nõutud suuruses 200 eurot kuus. Tema ülalpidamisel on peale hageja ka elukaaslane ja nende ühine laps. Kostja nõustub elatise suurusega kehtestatud minimaalsuuruses s.o. 145 eurot. Väidab, et on last toetanud ka 2011.a. kokku 700 euro ulatuses. Asjaolu, et ta ülekande tegemisel märkis „ülekanne“ mitte „elatis“ ei tohiks temapoolse toetuse fakti mõjutama, sest ta ei olnud teadlik mida märkida maksekorralduse selgitusse.

Kohtuotsuse põhjendused M M ja U M poeg P-G M on sündinud 16.02.2010.a. Peale vanemate abielu lahutamist ja eraldi elama asumist elab poeg koos emaga. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Kostja on hageja arvele kandnud 2011.a. 700 eurot, märkega ülekanne ja alates veebruarist 2012.a. igakuiselt 100 eurot, märkega elatis. Toodud asjaolude osas vaidlust ei ole. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist 200 euro ulatuses kuus. Kohtuistungil täpsustades lapse vajadusi on hageja nimetanud kulutuste suuruseks 368 eurot kuus. Kostja on kulutustest vaidlustanud vaid ühes kuus lapsele kuluva söögiraha. Hageja arvates kulub lapse toidule kuus 200 eurot, kostja hindab vajaduseks 100 eurot. Sellest tulenevalt peab kostja lapse põhjendatud kulutusteks ühes kuus 268 eurot. Kohus leiab, et toidule võib kulutada nii 100 kui ka 200 eurot ja kulutused olenevad eelkõige vanemate võimalustest. Kostja töötab AS-s V . Kohtule esitatud palgatõendi kohaselt on kostja igakuiseks sissetulekuks neto töötasuna keskmiselt 790 eurot (t.l.34). Hageja töötab PKC AS ja tema keskmine töötasu kuus on 537 eurot (t.l.168). Tõendatud ei ole, et pooltel oleks teisi varalisi sissetulekuid. PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära.

3(3) Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on tõendanud, et peale alaealise hageja on ta kohustatud ülal pidama oma teist last xxx.a. sündinud RK T ja tema ema, kes on kodune 1,5-aastase lapsega (t.l.39). Hageja seaduslikul esindajal teisi ülalpeetavaid ei ole. Eeltoodust tulenevalt, hinnates kogutud tõendeid ja poolte selgitusi peab kohus põhjendatuks kostjalt väljamõistetava igakuise elatise suurus määrata kindlaks kehtestatud minimaalsuuruses s.o. 145 eurot.

Vaidlust ei ole, et kostja on hagejale tasunud 2011.a. 700 eurot ja alates veebruarist 2012.a. 100 eurot kuus. Hageja on asunud seisukohale, et elatise tasumiseks tuleb lugeda vaid 2012.a. ülekantud summad, sest ülekandmisel on kostja märkinud maksekorraldusse elatis. Varasemaid makseid ei saa elatiseks lugeda, kuna selgitusse oli märgitud ülekanne. Hageja väitel pärast lahkuminekut on kostjal tema suhtes mitmeid võlakohustusi, seepärast loeb tema 2011.a. ülekantud raha kostja võlgade tasumiseks. Kohtuistungil hageja antud selgitustest tulenevad kostja kohustused on seotud ühisvara ja ühiste kohustuste kandmisega.

Kostja on nendele kohustustele vastu vaielnud ja soovinud tõendada kohustuste kandmist. Kohus leiab, et vaidlus ja tõendid ühisvara ja ühiste kohustuste kandmise osas ei ole antud vaidluses asjakohased. Kuna hageja ei ole tõendanud kostjal tema suhtes võlakohustuse olemasolu, tuleb lugeda, et kostja on tasunud poja ülalpidamiseks 2011.a. 700 eurot ja alates veebruarist 2012.a. igakuiselt 100 eurot. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 11.01.2011.a. PKS § 108 kohasel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt kuulub rahuldamisele, sest kostja ei ole oma lapse ülalpidamist nimetatud ajavahemikul toetanud piisavalt. Kostja on tõendanud, et ajavahemikul 11.01.2011.a. kuni 01.07.2012.a. on ta tasunud poja ülalpidamiseks keskmiselt kuus 67 eurot, mis on ilmselgelt ebapiisav. Elatis kuulub väljamõistmisele alates 11.01.2011.a. kuni 31.12.2011.a. sel ajal kehtinud minimaalsuuruses 139 eurot kuus ja alates 01.01.2012.a. suuruses 145 eurot. Tasutud elatise osas tuleb kohtuotsuse täitmise käigus teha tasaarvestus.

Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik