2-11-42835/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1(4)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2012. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-11-42835

Tsiviilasi AM hagi SM vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AM(isikukood XXX elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja OK(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja SM (isikukood XXX elukoht XXX).

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista SM’ilt igakuine elatis 185 (ükssada kaheksakümmend viis) EUR tütrele AM’ile (sündinud XXX.a.) tema ülalpidamiseks alates 02.09.2010.a kuni tütre täisealiseks saamiseni XXX.a.

3. OK on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil Hageja nõue ja põhjendused AM seaduslik esindaja esitas 12.09.2011 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale hagi SM vastu elatise nõudes. OK ja SM elasid alates 1996. aastast koos vabaabielus. XXX sündis neil tütar AM, kes praegu õpib koolis. 2009. aastal leidis kostja teise elukaaslase ja lahkus temaga

2(4) elama kostja vanematele kuuluvasse korterisse aadressil XXX, Tallinn. AM ja tema ema OK elavad koos kostja vanematele kuuluvas korteris XXX, Tallinn. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja perekonnast lahkumise ajast tütre AM ülalpidamises. Korteri ja muud hageja ülalpidamise kulud kannab lapse ema OK. Hagiavalduse kohaselt on AM ülalpidamiskulud ühes kuus 682 eurot, sellest toidukulud 170 eurot, korteriga seotud kulud kokku 118 eurot, sidekulud kokku 45.50 eurot, riided 50 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, koolitarbed 25 eurot, huviringid kokku 166 eurot, ravimid 12 eurot ja ühistranspordi sõidupilet 7 eurot. Hageja seaduslik esindaja palub kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks igakuise elatise suuruses 300 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni ja täisealiseks saamisel kuni lapse poolt põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja palub ette näha, et elatis suureneb iga järgmise aasta esimesel kuul kuupalga alammäära suurenemise protsendi võrra (kui kuupalga alammäär tõstetakse).

Kostja vastuväited Kostja leiab, et hageja seadusliku esindaja OK väide, et kostja leidis uue elukaaslase ja lahkus kodust 2009. aastal, ei vasta tõele. Kostja kooselu hageja seadusliku esindajaga lõppes septembris 2011. aastal. Tõenduseks esitas kostja uue elukaaslase JN vastavasisulise avalduse. Kostja märgib, et hageja seadusliku esindaja väide, et kostja ei osale peale perekonnast lahkumist tütre AM kasvatamises ja ülalpidamises ei vasta tõele. Kostjal ja tema uuel elukaaslasel on tütar AM väga head suhted. AM külastab sagedasti oma isa, tema elukaaslast ja isa poolseid vanavanemaid, kes kõik elavad aadressil XXX, Tallinn. Kostja on tasunud perekonna juurest lahkumisel alates 26.09.2011 tütrele elatist, mida tõendab pangakonto väljavõttega. Lisaks eeltoodule, on hageja seaduslik esindaja OK saanud kostjalt 15.08.2008 77 000 krooni, mida OK soovis korteri ostmiseks (sissemaks). Kostja tõendab oma väidet pangakonto väljavõttega. Kostjale ei ole teada, milliseks otstarbeks hageja seaduslik esindaja raha kasutas ja OK ei ole kostjale andnud ka asjakohaseid selgitusi. Kostja märgib, et hagiavalduses on OK märkinud oma elukohaks oma vanemate kodu XXX, Tallinn. Kostjal ei ole võimalik hageja seadusliku esindaja OK poolt nõutavat igakuist elatist tasuda, kuna kostja keskmine kuu töötasu on viimasel kuuel kuul olnud 279 – 290 eurot kuus. Kostja esitab oma väite tõenduseks tööandja väljastatud tõendi. Kostja vaidleb vastu hagiavalduses esitatud väitele, et kostjale kuulub maja XXX ning et nimetatud majas elavad pidevalt kostja vanemad. Kostja märgib, et väide on eksitav, kuna tegemist on suvilaga, kus ei saa aastaringselt elada. Talviti on seal külm ja vesi on välja lülitatud. Nimetatud kinnistule on seatud ka hüpoteek 15.08.2007 kehtivusega kuni 15.06.2037. Kostja tasub nimetatud hüpoteegi kustutamiseks igakuiselt osamakseid vastavalt laenulepingule. Kostja esitab oma väidete tõenduseks laenulepingu aktsiaseltsiga Swedbank ja lepingust tulenevate osamaksete tasumist tõendava dokumendi. Kostja vaidleb vastu ka OK väitele, et kostjale kuulub sõiduauto Opel Astra registreerimisnumbriga XXX ja kostja kasutab nimetatud sõidukit enda tarbeks. Kostja nõustub, et kostjale kuulub nimetatud sõiduauto, kuid sõiduautot kasutab OK. Kostja väidab, et saab asjaolu, et nimetatud sõidukit kasutab OK ise tõendada tunnistajate abil. Kostja leiab, et hageja seadusliku esindaja OK nõuded kostja vastu on põhjendamatud, kuna OK on esitanud kohtule põhjendamatult ebatõeseid andmeid kostja kohta. OK väide, et kostja ei täida lapse suhtes ülalpidamiskohustust, ei ole tõsi. Kostja praegune töötasu ei võimalda tütrele kuus suuremat elatist tasuda, kui 150 eurot + koolifond 25 eurot + mobiiltelefon 10 eurot, seega kokku 185 eurot. Kostja märgib, et kostja majanduslik seisund ei võimalda praegusel ajal tasuda tütre huviringide ja treeningute eest sellises ulatuses nagu soovib hageja esindaja OK. Eeltoodust tulenevalt palub kostja määrata hagejale igakuiseks elatisrahaks 185 eurot.

3(4) Kohtuotsuse põhjendused SMi ja OK tütar AMo n sündinud XXX. Peale vanemate kooselu lõppemist ja eraldi elama asumist elab tütar koos emaga. Toodud asjaolude osas vaidlust ei ole. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 punktide 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja seaduslik esindaja soovib kostjalt hagejale elatise väljamõistmist 300 eurot kuus. Kostja leiab, et suudab praegusest töötasust tasuda lapse ülalpidamiseks igakuiselt 185 eurot. Kohus leiab, et lapse toitumine, riietumine, kooliskäimine ja haigestumisel ravimite või haiguste profülaktikaks ennetavate vahendite kasutamine on üldteada asjaolu, mida hageja seaduslik esindaja ei pea täiendavalt tõendama ja tehtavate kulutuste suurus sõltub vanemate võimalustest. Nimetatud asjaolule ei vaidle vastu ka kostja. Samuti ei vaidlusta kostja lapse huvitegevusi, kuid leiab, et tema majanduslik seisund ei võimalda praegusel ajal tasuda tütre huviringide ja treeningute eest sellises ulatuses nagu hageja seaduslik esindaja soovib. PKS § 99 kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Nimetatust tulenevalt arvestab kohus esitatud tõendeid, mille kohaselt kulub lapse huviringideks 166 eurot kuus. Kohtu seisukoht on, et lapse muud vältimatud püsikulutused s.h. kulutused lapse huvitegevusele on hagiavalduses küll põhjendatud, kuid vastavalt PKS § 102 tuleb arvesse võtta ka kohustatud isiku varalist seisundit. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane sama paragrahvi lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kostja tööandja poolt esitatud palgatõendi kohaselt on kostja viimase kuue kuu palk olnud vahemikus 279 – 290 eurot kuus. Kohus leiab, et on põhjendamatu mõista kostjalt välja suurem elatis kui on kostja töötasu, võttes arvesse ka asjaolu, et kostja on avaldanud nõusolekut tasuda lapse ülalpidamiseks elatist suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud miinimum. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2012 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 290 eurot ja seega on väikseim võimalik igakuine elatis ühele lapsele 145 eurot. Kohtul hinnangul ei esine ei mõjuvat põhjust, ega ka vajadust vähendada elatist allapoole PKS § 101 lg 1 sätestatud määra, kuivõrd kostja on kohtule avaldanud nõusolekut tasuda lapsele kuus elatist 185 eurot, mis on märgatavalt suurem, kui seadusest tulenev alammäär. Kuid kohus leiab, et on alust vabastada kostjat ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kuivõrd kostja poolt välja pakutud elatis 185 eurot on juba rohkem kui pool kostja igakuisest sissetulekust. Seega täidab eeltoodud asjaolusid arvestades kostja, igakuiselt

4(4) elatist suuruses 185 eurot tasudes, PKS § 102 lg 2 sätestatud kohustust käsutada oma vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohtu seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika, nimelt on Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-75-11 leidnud, et ülapidamiseks kohustatud isik vabaneb ülalpidamiskohustusest niivõrd, kuivõrd tema varaline seisund ei võimalda tal PKS § 102 lg 1 mõttes lapsele ülalpidamist anda. Samuti märkis Riigikohus viidatud lahendis, et ringkonnakohus on eelnevalt samas kohtuasjas mõistnud õigesti kostjalt lapse ülalpidamiseks välja elatise, arvestades muuhulgas kostja varalist seisundit (PKS § 102 lg 1). Eeltoodust tulenevalt, hinnates kogutud tõendeid ja poolte selgitusi peab kohus põhjendatuks kostjalt väljamõistetava igakuise elatise suuruseks lapsele määrata 185 eurot. PKS § 108 kohasel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja seaduslik esindaja on taotlenud elatise väljamõistmist hageja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates üks aasta enne hagi eitamist, s.o 02.09.2010. Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt kuulub rahuldamisele, sest kostja ei ole oma lapse ülalpidamist nimetatud ajavahemikul toetanud piisavalt. Kostja on tõendanud, et ajavahemikul 26.09.2011 kuni 16.04.2012 on ta tasunud tütre ülalpidamiseks keskmiselt kuus 150 eurot, mis on ilmselgelt ebapiisav ning seejuures ei ole kostja tõendanud, et oleks enne 26.09.2011 lapse ülalpidamist toetanud. Elatis kuulub väljamõistmisele alates 02.09.2010 suuruses 185 eurot. Tasutud elatise osas tuleb kohtuotsuse täitmise käigus teha tasaarvestus. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena. Kohus ei rahulda hageja seadusliku esindaja taotlust näha elatise väljamõistmisel ette, et elatis suureneb iga järgmise aasta esimesel kuul kuupalga alammäära suurenemise protsendi võrra (kui kuupalga alammäär tõstetakse), kuivõrd hageja seaduslik esindaja ei ole kuidagiviisi põhjendanud oma taotlust ega selgitanud kohtule taotletud meetme vajadust.

Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik