2-06-3601/57 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg 11.juuli 2012.a. Tsiviilasja number 2-06-3601 Tsiviilasi RV(J ) hagi AJ vastu abielulahutuse, elatise ja ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja RV(isikukood XXX, elukoht XXX), tema esindaja vandeadvokaat Arri Tooming. Kostja AJ(isikukood XXX, elukoht XXX), tema esindaja jurist Annika Nielson. Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 12. juuni 2012. a. Tallinnas avalikul kohtuistungil Kohtuistungil viibis hageja RV. Hagi hind 18 135 eurot

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. 2. Jagada AJ ja RV ühisvara: 2.1. Jätta RV ainuomandisse kinnistu asukohaga XXX(Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr XXX). 2.2. Kohtuotsuse jõustumisel lugeda kinnistu AJ poolt RV üleantuks, kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr. XXX teises jaos senine kanne omanike kohta ja ainuomanikuna sisse kanda RV. Kinnistamisavaldusi asendab jõustunud kohtuotsus.

2 2.3. Jätta AJ omandisse rahalised vahendid: 20.09.2005.a. seisuga tema deposiitarvel olnud 50 000 krooni ja OÜ TP tema poolt sissenõutud ja tema arvele laekunud leppetrahv 187 634.95 krooni.

2.4. Kõik kohustused: 2.4.1 laenulepingust nr XXXtulenev pangalaenu võlgnevus Swedbank ees seisuga 20.09.2005.a. 89293.58 krooni (5705.66 eurot) v.a. 20989.15 krooni (1341.16 eurot), mille on tasunud AJ; 2.4.2 kinnistu ostu-müügilepingust tulenev 50 000 krooni (3194.89 euro) OÜ TP tasumise kohustus; 2.4.3 laenulepingust tulenev kohustus ÜV ees 120 000 krooni (7667.73 eurot) jätta RV kanda. 2.5. Välja mõista AJ tema omandisse jääva ühisvara arvelt kompensatsioon 62 475.11 krooni s.o. 3992.02 (kolm tuhat üheksasada üheksakümmend kaks ja 02) eurot RV kasuks.

Kohtukulude jaotus

Jätta lepinguliste esindajate kulud poolte endi kanda, hageja poolt tasutud riigilõiv jätta hageja kanda ja kostja poolt tasutud ekspertiisikulu kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja ja kostja abielu sõlmiti XXX.a. Poolte abielulised suhted lõppesid 20.09.2005.a.Hageja ja kostja vahel abieluvaralepingut sõlmitud ei olnud. 21.02.2006.a. esitas RJ kohtule hagiavalduse abielu lahutamise, lapsele elatise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduses taotles jagada abielu jooksul soetatud ühisvara, milleks on : kinnistu XXX; korter asukohaga XXX, milline soetati kaasomandisse abielueelse kooselu ajal, kuid kinnistati abielu ajal; korteri sisustus, mis on soetatud abielueelse kooselu jooksul; sõiduauto Peugeot 406 – soetatud liisinglepinguga. Kinnistu soetamiseks oli võetud pangalaen Hansapangast 95 000 krooni (Laenuleping nr XXX) ja hageja isalt 120 000 krooni. Menetluse käigus on hageja oma nõuet täpsustanud vastavalt ühisvara koosseisus toimunud muutustele. Hageja taotleb lugeda poolte ühisvaraks : kinnistu XXX väärtusega 330 000 EEK, kostja hoiuarvel hoiustatud rahalised vahendid 50 000 EEK, mis oli mõeldud kinnistu müüjale lepingujärgse võla tasumiseks peale müüja (OÜ TP) poolt teatud kohustuste täitmist (nimetatud summa ulatuses oli kinnistule seatud ka hüpoteek); kostja poolt kohtumenetluse tulemusena OÜ TP kinnistul tema lepinguliste kohustuste täitmatajätmise eest saadud leppetrahv summas 187 634,95 krooni, hageja arveldusarvel abieluliste suhete lõppemise aja

3 seisuga olnud rahalised vahendid 12 061,63 EEK, kostja arveldusarvel sama aja seisuga olnud rahalised vahendid 28 989,14 EEK. Poolte ühisteks kohustusteks on pangalaen (Laenuleping nr XXX), mille jääk 20.09.2005.a. seisuga moodustas 89293,58 EEK (5705,65 eurot), ÜV saadud laenu tagasimaksmise kohustus 120 000 EEK (7699,39 eurot) ja kinnistu ostumüügilepingust tulenev kohustus, 50 000 EEK tasumiseks müüjale. Kinnistu ostmisel kandis hageja kostja arvele 100 000 EEK, mis oli hageja lahusvara, sest kuulus hagejale enne abiellumist. Arvestades nimetatud panust, palub hageja selle summa ulatuses kalduda kõrvale ühisvara jagamisel poolte võrdsuse printsiibist ja arvestada, et kinnistu ühisvarana oli soetatud selles osas hageja lahusvara arvel. Taotleb jätta kinnistu hageja omandisse ja pangalaenu tasumise kohustus samuti hagejale.

Kostja vastuväited

Kostjal vastuväiteid ühisvara koosseisu suhtes ei ole. Kostja ei vaidle, et kinnistu koos pangalaenu tasumise kohustusega jääb jagamisel hagejale. 50 000 EEK oli hoiustatud abielusuhete lõppemisel kostja pangakontole. Hiljem kostja kasutas selle ära teiste võlgade tasumiseks. Kuna kinnistu piirkonna arendaja OÜ TP jättis täitmata ostu-müügilepingust tulenevad kohustused, esitas kostja kohtutäiturile nõude temalt leppetrahvi sissenõudmiseks. Kohtumenetluse ja täitemenetluse tulemusena laekus kostja arvele leppetrahv 187 634,95 krooni. Nimetatud summa saamiseks oli vajalik kaks kohtumenetlust, kus kostja maksis kohtukuludena 93285 EEK (59612 eurot). Kostja ei vaidle, et laekunud leppetrahv on poolte ühisvara, kuid osas, mida oli pooltel lepingu kohaselt õigus nõuda abieluliste suhete lõppemise aja seisuga s.o.17244,55 EEK suuruses summas. Ülejäänud osa leppetrahvist laekus tänu kostja panusele ja kohtukuludele pärast abielusuhete lõppemist ja sellele hagejal õigust ei ole. Kostja ei nõustu hageja väitega, et 100 000 EEK, mille hageja kandis kostjale kinnistu ostmisel, oli tegemist hageja lahusvaraga. Kinnistu ostmine toimus abielu ajal ja hageja ei ole tõendanud, et see raha pärines tema abielueelsest perioodist.

Kohtu põhjendused ja järeldus

Abielulahutuse ja elatise nõude on kohus lahendanud antud menetluses osaotsusega XXX.a.

Perekonnaseaduse § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui kehtivast seadusest ei tulene teisiti. Hageja ja kostja abielu on registreeritud XXX.a. ja hagiavaldus kohtule esitatud 21.02.2006.a. s.o. enne uue perekonnaseaduse jõustumist 01.07.2010.a. Poolte abielulised suhted s.h. ka abikaasadevahelised varalised suhted lõppesid septembris 2005.a. Abielu lahutati osaotsusega XXX.a. Seega hagi lahendamisel tuleb lähtuda enne 01.07.2010.a. kehtinud perekonnaseadusest (PKS), millest on juhindunud ka menetlusosalised menetluse jooksul esitades oma nõuded, vastuväited ja kogunud neid kinnitavad tõendid.

Mittevaieldavad asjaolud on järgmised :

- poolte abielu registreeriti XXX.a., abielulised suhted lõppesid 20.09.2005.a., abielu lahutati XXX.a.;

4 - pooled elasid koos enne abielu registreerimist, mil osteti korter asukohaga XXX, mis kanti kinnistusse abielu ajal. Korteri ostmiseks võeti pangalaen (laenuleping nr XXX). Korter müüdi menetluse ajal 25.09.09.a. enampakkumisel, saadud vahenditest kustutati pangalaen, ülejäänud raha jagati poolte vahel võrdselt (t.l. 58,78, III) ; - pooled on loobunud korteri sisustuse ja sõiduauto jagamist (t.l. 94 I, 177 II, 78, III); - poolte ühisvaraks on kinnistu asukohaga XXX, mille väärtuseks vastavalt eksperthinnangule on 330 000 EEK (t.l. 5,III) ja kinnistu jääb pärast vara jagamist hageja omandisse; - poolte ühisvaraks on 50 000 EEK, milline abielusuhete lõppemise aja seisuga oli deponeeritud kostja arvele selleks, et tasuda kinnistu ostu-müügilepingust tulenev kohustus pärast selle sissenõutavaks muutumist. Kostja on selle ära kasutanud teistel eesmärkidel pärast abielusuhete lõppemist; - poolte ühisvaraks olid rahalised vahendid abielusuhete lõppemise aja seisuga hageja arvel 12 061,63 EEK, kostja arveldusarvel sama aja seisuga 28 989,14 EEK. Hageja on nimetatud summade jagamisest loobunud; - 20.09.2005.a. seisuga oli poolte ühiseks kohustuseks võlg Hansapanga (Swedbank) ees, laenu tasumata jääk 89293,58 EEK (5705,66 eurot) (t.l.181,II). Pangalaenu on pärast suhete lõppu tasunud hageja, kostja on tasunud laenu samal perioodil 1341,16 eurot (20 989,15 krooni). Pangalaenu tasumise kohustus jääb hageja kanda; - poolte ühiseks kohustuseks on võlg ÜV ees suuruses 120 000 krooni (kostja omaksvõtt t.l. 43, I); - poolte ühiseks kohustuseks on kinnistu ostu-müügilepingust tulenev kohustus tasuda 50 000 krooni OÜ TP ja selle tagamiseks samas suuruses lasub kinnistul hüpoteek; - kinnistu ostu-müügilepingust tulenevalt esitas kostja kohtutäiturile nõude OÜ TP leppetrahvi sissenõudmiseks seoses lepingu rikkumisega. Täitemenetluse ja kohtumenetluse tulemusena kanti kostja arveldusarvele leppetrahvina 187 634,95 krooni (t.l.89 III);

Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara ja PKS § 15 lg 1 sätestab, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara. Hageja väitel tuleb kohtul arvestada, et kinnistu ostmisel tasus tema 100 000 krooni ulatuses tema lahusvaraks olnud rahaliste vahenditega, kandes raha kostja arvele. Kohus leiab, et raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega abielu ajal muutub see PKS § 14 lg 1 järgi poolte ühisvaraks. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et ülekantud rahalised vahendid oleksid olnud hageja lahusvaraks. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kinnistu osteti ühiste vahenditega ja puudub alus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest vastavalt PKS § 19 lg 2.

Pooled vaidlevad, kas kostja poolt kohtumenetluses OÜ TP sissenõutud ja kinnistu ostu- müügilepingust tulenev leppetrahv on poolte ühisvaraks. Kostja seisukoht on, et ühisvara moodustab leppetrahv suuruses, mis kujunes kuni 20.09.2005.a. s.o. kuni abielusuhete lõppemiseni. Hageja leiab, et ühisvaraks on kogu leppetrahv, nõustub kostja poolt tehtud kohtukulude mahaarvamisega, kuid väidab, et kostja ei ole tõendanud reaalseid kulutusi kohtukuludele, arvatavalt jäid need OÜ TP kanda. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt laekunud leppetrahv moodustab ühisvara osas, mis oli muutunud sissenõutavaks kuni abieluliste suhete lõppemiseni. Leppetrahv on ostu-müügilepinguga kokku lepitud vaegtööde kompenseerimiseks ja seega vahetult seotud poolte ühisvaraks oleva kinnistu väärtusega. Ühisara jagatakse lähtudes asja harilikust

5 väärtusest jagamise aja seisuga. Seetõttu asub kohus seisukohale, et sissenõutud leppetrahv moodustab kogu ulatuses poolte ühisvara. Kostja taotleb arvestada laekunud leppetrahvi summast maha tema poolt leppetrahvi sissenõudmiseks kantud kohtukulud. 93 285 krooni. Kostja on esitanud õigusabi arved, kuid ei ole tõendanud nimetatud kulude tasumist. Kohtule esitatud kohtuotsusest nr.2-08-72226 (t.l. 69, III) nähtub, et kohtukulud on jäetud hoopiski OÜ TP kanda. Seetõttu kostja taotluse kohtukulude mahaarvamiseks jätab kohus rahuldamata.

Eeltoodust tulenevalt on pooltel ühisvara väärtus (kinnistu 330 000+raha kostja deposiitarvel 50 000+leppetrahv 187 634,95) 567 634,95 krooni. Pooltel on kohustusi (Swedbank laenu jääk 89293,58+võlg ÜV 120 000+kohustus OÜ TP ees 50 000) 259 293,58 krooni ulatuses. Kui ühisvara väärtusest maha arvata kandmata kohustused (567 634,95-259 293,58) on jagatava ühisvara väärtuseks 308 341.40 krooni.

PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks. Sama kehtib ka ühiste kohustuste kohta. Kummalgi abikaasal on õigus saada vara (308 341.40:2) 154 170.68 krooni väärtuses. Vaidlust ei ole, et kinnistu (330 000) jääb hageja omandisse, kostja arvel olnud rahalised vahendid (leppetrahv 187 634,95 + 50 000) kostja omandisse, sest kostja on tema arvel olnud vahendid kulutanud. Samuti ei ole vaidlust, et pangalaenu võlg Swedbank ees ja kohustus OÜ TP ees jäävad hageja kanda. Hageja on ka pärast 20.09.2005.a. pangalaenu tasunud v.a. 20 989.15 krooni, mille tasus kostja. Kohus leiab, et otstarbekas on jätta laenuvõlg ÜV ees samuti hageja kanda, kuna tegemist on hageja isaga. Kuna kõik kohustused jäävad hageja kanda, tuleb kostjal hagejale maksta hüvitist. Seega jääb hageja omandisse vara 330 000 krooni ulatuses ja kostja omandisse 237 634,95 krooni. Pärast kohustuste mahaarvamist peab kummalegi poolele jääma vara 154 170.69 krooni eest. Arvestades kohustuste jagunemist jääb hagejale vara (330 000-238 304.43) 91 695.57 väärtuses ja kostjale 237 634.95 väärtuses. PKS § 19 lg 4 kohaselt, kui ühele abikaasale jääva vara väärtus osutub suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis (237 634.95-154 170.69-20989.15) 62 475.11 krooni. TsMS § 594 kohaselt kui kande tegemiseks registris on vajalik isiku avaldus või nõusolek, asendab seda ka jõustunud kohtulahend, millega on tuvastatud isiku kohustus kande tegemisele kaasa aidata, või õigussuhe, millest tulenevalt tuleb kanne teha. Seega kinnistusregistris kinnistu asukohaga XXX kannete tegemiseks asendab poolte vajalikke avaldusi ja nõusolekuid käesolev kohtuotsus. Kuna Eestis kehtib alates 01.01.2011.a. euro, on väljamõistetava hüvituse suuruseks ümberarvestatult 3992.02 EUR. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 3. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Lähtudes eeltoodud regulatsioonist, hinnates menetluse kulgu ja selle käigus tehtud kompromissettepanekuid peab kohus õiglaseks jätta lepinguliste esindajate kulud poolte endi kanda, hageja poolt tasutud riigilõiv jätta hageja kanda ja kostja poolt tasutud ekspertiisikulu

6 kostja kanda. Hagiavalduse kohtusse esitamisel oli hagi hind 1 726 000 krooni. TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib kohus hinda muuta asja lahendava kohtulahendiga. Arvestades kohtumenetluse käigus tuvastatud ühisvara väärtust nimetab kohus hagi hinnaks ühisvara jagamise nõudes 283 817 krooni s.o. 18 135 eurot.

Kohtunik