3-10-556/43 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Mati Kartau ja Madis Ernits Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 06.07.2012, Tartu Haldusasja number 3-10-556 Haldusasi S.L. (L. ) kaebus Narva linna Sotsiaalabiameti 19.02.2010. a käskkirja nr 8-k ja 03.05.2010. a käskkirja nr 11-k tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.02.2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Narva linna Sotsiaalabiameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja S.L. Esindaja Deniss Matvejev Vastustaja Narva linna Sotsiaalabiamet RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Halduskohtu 25.02.2011. a otsus osaliselt ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata kaebaja kaebus Narva linna Sotsiaalabiameti direktori 03.05.2010. a käskkirja nr 11-k tühistamiseks. 2. Jätta apellatsioonkaebus Narva linna Sotsiaalabiameti direktori 19.02.2010. a käskkirja nr 8-k osas rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon selles osas muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesolevas otsuses toodud põhjendustele. 3. Mõista menetluskuluna vastustajalt kaebaja kasuks välja 16,97 eurot ja kaebajalt vastustaja kasuks 7,99 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 06.08.2012 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

19.02.2010. a käskkiri nr 8-k

2

1. Kaebaja oli Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseinspektor, kes teostas alates 01.02.2008 kontrolli eestkostja S. F., tema abikaasa ning tema eestkostetavate N. F., A. F., K. F. ja N. F. perekonna üle. 19.11.2009 allkirjastasid kaebaja, eestkostja S. F. abikaasa ja SOS Lasteküla Eesti Ühingu esindaja dokumendi „Kolmepoolne leping perekonna tugevdamise tugiteenuse osutamise kohta“ sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 24 alusel (3- 10-556 tl 96–97 pöördel). 07.12.2009 otsustas kaebaja paigutada tol ajal 13-aastase K. F. eestkostja S. F. juurest Narva laste varjupaika ning Narva linna Sotsiaalabiamet andis selleks 08.12.2009 suunamiskirja. 31.12.2009 lõpetati kolmepoolne leping (3-10-556 tl 97 pöördel). 21.01.2010 toimus Narva linna Alaealiste komisjoni väljasõiduistung Sotsiaalabiameti hoones, kus otsustati taotleda kohtult eestkoste lõpetamist. 22.01.2010 esitas kaebaja taotluse S. F.-le lapsetoetuse ja eestkostel oleva lapse toetuse peatamise kohta (3-10-556 tl 99).

2. Narva linna Sotsiaalabiameti direktor määras 19.02.2010. a käskkirjaga nr 8-k kaebajale tema teenistuskohustuse süülise täitmata jätmise eest distsiplinaarkaristusena noomituse. Käskkirja kohaselt ei täitnud kaebaja lastekaitseinspektori tööülesannete hulka kuuluvat kohustust abivajava lapse õiguste ja huvide esindamisel valmistada ette korralduse eelnõu peretoetuste ümbermääramiseks alates 07.12.2009, mil alaealine laps K. F. paigutati eestkostja S. F. juurest Narva laste varjupaika, kuni 21.01.2010 toimunud Narva alaealiste komisjoni istungini. Eelneva tõttu olid S. F.-le alusetult välja makstud eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus summas 3000 krooni ja lapsetoetus summas 900 krooni. Vastavalt kaebaja enda seletusele ei võtnud kaebaja meetmeid peretoetuste maksmise peatamiseks, kuna tegeles teiste kiirete asjadega.

3. 03.03.2010 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada täielikult Narva Linna Sotsiaalabiameti 19.02.2010. a käskkiri nr 8-k. Kaebuse kohaselt on kaebaja võtnud kõik vajalikud abinõud perekonna probleemide lahendamiseks ja rakendanud kõiki sotsiaalteenuseid, mis olid ja on olemas Narva linna Sotsiaalabiametil. Kõik kaebaja tegevused olid suunatud perekonnale abi osutamisele, alaealiste laste huvide kaitseks ning kõik tema tegevused olid heaks kiidetud ka Sotsiaalabiameti juhtkonna poolt. Vajadust peatada eestkostjale toetuse maksmist ei olnud, kuna pärast lapse varjupaika paigutamist jätkus töö perekonnaga tugiisiku poolt kuni määratud tähtaja lõpuni. Kaebaja leiab, et arvestades Pensioniameti dokumentide liikumise ja andmise tähtaegu ja Narva Linnavalitsuse istungite kuupäevi, oli võimatu peatada jaanuarikuus peretoetuse maksmist. Kaebaja on seisukohal, et tema poolt 22.01.2010 Pensioniametisse saadetud taotlus eestkostjale peretoetuse peatamise osas oli õigeaegne, esitatud ilma viivituseta ja tööaja ratsionaalse kasutamisega.

03.05.2010. a käskkiri nr 11-k

4. 31.03.2010 pealelõunal teatas N. M. kaebajale, et N. M. venna perekond ei suuda ülal pidada alaealisi lapsi K. M. ja V. M., kes nälgivad. N. M. andmetel olid lapsed kuni kella 17:00-ni lasteaias.

5. 01.04.2010 kl 14:00 tegi kaebaja koos lastekaitseinspektori Julia Issajevaga perekonna kodukülastuse laste koju. Kodus ei olnud kedagi. Kaebaja plaanis enda sõnul järgmist kodukülastust 05.04.2010 kella 17:30 paiku või 06.04.2010 päeva jooksul.

6. 02.04.2010 oli riigipüha (suur reede), 03.04.2010 ja 04.04.2010 olid puhkepäevad.

3

7. 05.04.2010 pöördus N. M. samasisulise teatega laste K. M. ja V. M. olukorra kohta Ida- Virumaa Maavalitsuse poole. 05.04.2010 hommikul edastas Ida-Virumaa Maavalitsuse Haridus- ja sotsiaaltööosakonna sotsiaal- ja tervishoiutalituse peaspetsialist selle teate saatekirjaga nr 504-2 Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitse vaneminspektorile, kes paigutas lapsed samal päeval laste varjupaika.

8. 06.04.2010 esitas N. M. Narva linna Sotsiaalabiametile kaebuse kaebaja tegevuse peale tema teate menetlemisel.

9. Narva linna Sotsiaalabiameti direktor andis 14.04.2010. a seletuse andmise nõudega nr 436-l kaebajale võimaluse esitada oma seisukoht, mille kaebaja 19.04.2010 esitas.

10. Narva Linna Sotsiaalabiameti direktor määras 03.05.2010. a käskkirjaga nr 11-k kaebajale teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise eest distsiplinaarkaristusena noomituse, kuna kaebaja sai 31.03.2010 N. M.-lt teate, et tema venna perekond ei saa ülal pidada alaealisi lapsi K. M. ja V. M. ning kaebaja ei suutnud alates 31.03.2010 välja selgitada, kas nimetatud lapsed vajavad abi või mitte.

11. 17.05.2010 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada täielikult Narva Linna Sotsiaalabiameti 03.05.2010. a käskkiri nr 11-k. Kaebuse kohaselt tegutses kaebaja pärast teate saamist laste halbade elutingimuste suhtes olukorra väljaselgitamiseks ja lastele abi osutamiseks. Kaebaja märgib, et koostas juhtumikorralduse tegevusplaani ja tegutses kohe, vastavalt asjaoludele ja varem koostatud jooksvale töökavale. See, miks vanemlastekaitseinspektor hakkas tegutsema iseseisvalt, vaatamata sellele, et perekonna toimik on kaebaja menetluses.

TARTU HALDUSKOHTU 25.02.2011. a OTSUS

12. Tartu Halduskohus liitis eelnimetatud kaebused ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-10-556.

13. Tartu Halduskohus rahuldas 25.02.2011. a otsusega kaebuse täielikult ja tühistas Narva Linna Sotsiaalabiameti 19.02.2010. a käskkirja nr 8-k ja 03.05.2010. a käskkirja nr 11-k.

19.02.2010. a käskkiri nr 8-k

Halduskohus analüüsis distsiplinaarmenetluse nõuete järgimist vastustaja poolt. Halduskohus tuvastas, et vastustaja 19.02.2010. a käskkirjas nr 8-k ei olnud märgitud peretoetuse lõpetamise seaduslikku alust. Halduskohus asus seisukohale, et olukorras, kus olenemata lapse K. F. paigutamisest laste varjupaika kaebaja jätkas tööd perekonnaga kuni tugiisikuteenuse osutamiseks määratud tähtaja lõpuni, ei olnud vajadust peatada toetusi eestkostjale. Vajadus peretoetuse peatamiseks tekkis siis, kui kaebaja sai 06.01.2010 tugiisiku aruande, millest tulenes, et ei ole otstarbekas jätkata tööd perekonnaga, kuna pole võimalik taastada eestkostja ja lapse suhteid. Seetõttu oli kaebaja poolt 22.01.2010 Pensioniametisse saadetud taotlus eestkostjale peretoetuse peatamiseks õigeaegne ning tehtud ilma viivituseta.

Halduskohus märgib, et 26.01.2010. a ametikirjas ja 19.02.2010. a käskkirjas esinevad sisulised erinevused. Esiteks, ei ole erinevalt ametikirjast käskkirjas märgitud distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olevaid sätteid. Teiseks, ei ole ametikirjas nimetatud, et kaebaja on rikkunud oma ametijuhendit, mis aga tuuakse käskkirjas distsiplinaarkaristuse

4

määramise aluseks. Samuti on erinevad ametikirjas ja karistust määravas käskkirjas S. F.-le väljamakstud toetussummad.

Halduskohus viitab otsuses riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 29 lg-le 1, mille kohaselt on asjaoludest, mis mõjutavad peretoetuste saamist, toetuste saaja ise kohustatud elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult teatama kümne tööpäeva jooksul, arvates nende asjaolude tekkimise päevast. Seega on seadusandja pannud kohustuse teatada asjaoludest, mis tingivad peretoetuse ümbermääramise, toetuse saajale endale mitte lastekaitseinspektorile. Halduskohus on seisukohal, et eelnevast tulenevalt oli kaebaja käitunud õiguspäraselt ning puudus alus talle distsiplinaarkaristuse määramiseks.

03.05.2010. a käskkiri nr 11-k

Vastustaja 03.05.2010. a käskkirja nr 11-k osas leiab halduskohus, et kaebaja ei jätnud ka selles käskkirjas kirjeldatud asjaolude esinedes oma töökohustusi teadlikult täitmata ega ei jätnud laste K. M. ja V. M. olukorda tähelepanuta. Halduskohus on seisukohal, et kuna nimetatud käskkirjast ei nähtu, milliste objektiivsete tõenditega on tuvastatud süüteo toimepanemine kaebaja poolt, ei ole vastustaja rakendanud uurimispõhimõtet ning on lisanud üllatava süüdistuse alles karistamiskäskkirja. Samuti nõustub halduskohus kaebajaga selles, et määratud distsiplinaarkaristus tundub ebaproportsionaalne ja käskkiri võib olla selles osas kaalutlusveaga.

Halduskohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri, sõltumata sellest, kas kaebaja pani toime selles kirjeldatud väidetava(d) süüteo(d) või mitte, ei veena kohut, et toodud asjaoludel pidi saabuma just tagajärjena noomitus. Samuti leiab kohus, et käskkirjas puudub tegelikult faktiliste asjaolude ja õigusliku argumentatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mistõttu nende puuduste pärast ei ole kaevatud haldusakti proportsionaalsus tegelikult kontrollitav, kuid kohtul on põhjendatud kahtlus kaalutlusveast. Seega leiab halduskohus, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus ja selle vormistamiseks antud käskkiri kuuluvad tühistamisele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

14. 25.03.2011 esitas vastustaja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 25.02.2011. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebaja kaebused Narva Linna Sotsiaalabiameti 19.02.2010. a käskkirja nr 8-k ja 03.05.2010. a käskkirja nr 11-k tühistamiseks rahuldamata.

19.02.2010. a käskkiri nr 8-k

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on RPTS § 28 lg 1 ja 2 järgi ainuke tingimus peretoetuste maksmise peatamiseks ja nende maksmise jätkamiseks asjaolu, kui lapse vanem faktiliselt täidab perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vastustaja ei nõustu halduskohtu järeldusega, et asjaoludes, kui laps viibib varjupaigas ja sotsiaalabiamet korraldab eestkostjaga tööd probleemi lahendamiseks, siis hetkeni, kui sotsiaaltalitus võtab otsuse, et probleemi lahendada ei õnnestu, ei olnud vajadust peatada toetuste maksmist eeskostjale. Vastustaja on seisukohal, et ülalnimetatud halduskohtu seisukoht on vastuolus peretoetuste maksmise tingimustega. Seadusega on ette nähtud regulatsioon, et peretoetuste maksmise aluseks on asjaolu, et lapsevanem faktiliselt ja reaalselt täidab perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda, aga kui ta seda ei tee, siis on vaja peretoetuste maksmine peatada. Järelikult valla- või linnavalitsuse poolt peretoetuste peatamise otsustamiseks ei oma tähtsust, kas sotsiaaltalituse

5

poolt viiakse läbi töö lapsevanemaga (antud juhul eestkostjaga) ja lapsega. Vastustaja leiab, et asjaolu, et 19.11.2009 oli sõlmitud „Kolmepoolne leping perekonna tugevdamise tugiteenuse osutamise kohta“ perioodiga kuni 31.12.2009 ei andnud kaebajale alust kuni tugiisiku aruande saamiseni jätta täitmata tema ametijuhendi punkti 3.1 alapunkti 3 punktis 4 ettenähtud teenistuskohustust (abivajava lapse õiguste ja huvide esindamisel ette valmistada korralduste eelnõu peretoetuste ümbermääramiseks). Vastustaja märgib, et halduskohtu poolt on tuvastatud asjaolu, et kaebajale oli teada, et alaealine K. F. viibib Narva Laste Varjupaigas ja seetõttu alates 07.12.2009 tema eestkostja S. F. ei täida faktiliselt oma kohustusi lapse suhtes. Vaatamata sellele ei teinud kaebaja alates 07.12.2009 kuni 21.01.2010 toiminguid K. F.-le ette nähtud peretoetuste maksmise peatamiseks tema eestkostjale. Alaealisele K. F.-le ette nähtud peretoetuste S. F.-le alusetult väljamaksmise fakt oli välja selgitatud 21.01.2010 toimunud Narva alaealiste komisjoni istungil ja alles pärast antud fakti väljaselgitamist koostas kaebaja 22.01.2010 Ida-Virumaa Pensioniametile adresseeritud taotluse nr 2.2.- 14/250. Juhul, kui antud fakt ei oleks olnud välja selgitatud 21.01.2010 Narva alaealiste komisjoni poolt, siis alaealisele K. F.-le ettenähtud peretoetuste S. F.-le alusetult väljamaksmine oleks jätkunud ka edaspidi.

Vastustaja leiab, et asjakohane ei ole halduskohtu otsuses märgitu, 26.01.2010. a ametikirjas ja vastustaja 19.02.2010. a nr 8-k käskkirjas esinevad erinevused. Nimetatud ametikiri on ainult alus asjaolude kontrollimiseks. Samuti ei näe seadus ette, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri peab kordama ametikirja või muu distsiplinaarkaristuse määramisega seotud dokumendi sisu. Samuti ei ole vastustaja väitel asjakohane halduskohtu järeldus, et seadusandja on pannud kohustuse teatada asjaoludest, mis tingivad peretoetuse ümbermääramise toetuse saajale endale, mitte lastekaitseinspektorile. Vastustaja selgitab, et kaebajat ei süüdistata selles, et toetuse saaja ei täitnud oma kohustust, vaid selles, et kaebaja ei täitnud oma teenistuskohustust tema ametijuhendi punki 3.1 alapunkti 3 punkti 4 järgi (abivajava lapse õiguste ja huvide esindamisel ette valmistada korralduste eelnõu peretoetuste ümbermääramiseks).

03.05.2010. a käskkiri nr 11-k

Vastustaja 03.05.2010. a käskkirja nr 11-k osas leiab vastustaja, et halduskohus on teinud järelduse, et kaebaja oli teadlik laste igapäevasest lasteaias viibimisest ning sellest, et laste ema ja vanaema toidavad lapsi normaalselt, üksnes kaebaja paljasõnaliste ütluste alusel. Samaaegselt ei vaidlustanud kaebaja asjaolu, et ta sai 31.03.2010 N. M.-lt teate, et lapsed nälgivad ja viibivad antisanitaarsetes tingimustes. Kohtuasjas puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja kohtus alaealiste laste K. M.-ga ja V. M.-ga või nende emaga. Vastustaja viitab apellatsioonkaebuses halduskohtule 10.08.2010 esitatud videosalvestusele, milles on fikseeritud laste K. M. ja V. M. elutingimused. Antud videosalvestuses on fikseeritud 01.04.2010 laste elukohaks oleva Narvas asuva korteri antisanitaarne seisund. Antud videosalvestus tõendab, et laste viibimine antud korteris oli lastele ohtlik. Videosalvestuses on fikseeritud, et korter oli tervisevastases olukorras, korteris puudusid tingimused eluks, puudusid toiduained laste toitmiseks. Samuti puuduvad vastustaja sõnul tõendid, et antud korteris on olemas hooldus laste üle ema või vanaema poolt. Vastustaja leiab, et kuigi lasteaias olid lapsed inimlikes tingimustes, siis pärast lasteaeda pidid nad viibima ohtlikes tingimustes. Eelnevast tulenevalt on vastustaja seisukohal, et halduskohus on vääralt hinnanud tõendeid ja teinud järelduse, et lapsed ei nälgi ning kodus viibimine ei ole nendele ohtlik.

Vastustaja leiab, et halduskohtu seisukoht, et vastustaja töötajad peavad tegema koostööd, ei põhine seadusel. Vastustaja leiab, et antud juhul võttis vanemlastekaitseinspektor iseseisvalt kasutusele põhjendatud meetmed laste õiguste tagamiseks. Kohus ei andnud hinnangut

6

kaebaja käitumisele, mis seisnes selles, et kaebaja viibis 05.04.2010 kell 16.30 sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna peol ning ei võtnud meetmeid laste K. M. ja V. M. õiguste kaitsmiseks.

Vastustaja ei nõustu halduskohtu kokkuvõtliku seisukohaga, et vastustaja 03.05.2010. a käskkiri nr 11-k ei vasta selle sisule esitatavatele nõuetele. Vastustaja märgib, et käskkirjas on põhjalikult toodud faktilised asjaolud, on olemas viited dokumentidele ja avaldustele, mis puudutavad asja, nendele on antud hinnangud, kaebajalt on nõutud seletus, seletusele on antud hinnang, asjaoludele on antud õiguslikud hinnangud ja on toodud distsiplinaarkaristuse määramise õiguslikud alused. Käskkirja andmisel on järgitud uurimispõhimõtet, märgitud on kaalutlused, millest vastustaja on käskkirja andmisel lähtunud, kõik käskkirjas toodud asjaolud on kontrollitavad ja on objektiivselt tõendatud. Seega leiab vastustaja, et 03.05.2010. a käskkiri on täielikult põhjendatud ja õiguspärane.

Vastustaja palub välja mõista kaebajalt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud.

15. 02.05.2011 esitatud vastuses apellatsioonkaebusele palub kaebaja jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastuse kohaselt tõlgendab vastustaja ebaõigesti materiaalõiguse norme.

19.02.2010. a käskkiri nr 8-k

Vastustaja 19.02.2010. a käskkirja nr 8-k osas märgib kaebaja, et õige ei ole vastustaja järeldus, et ainuke tingimus peretoetuste maksmise peatamiseks ja nende maksmise jätkamiseks on asjaolu, et lapse vanem faktiliselt täidab perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kaebaja on seisukohal, et lapse paigutamine varjupaika ei tähenda veel seda, et lapse varjupaika paigutamise momendist ei täida lapsevanem perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuna lapse eest hoolitseda on võimalik ka ajal, mil laps asub varjupaigas. Kaebaja leiab, et hetkeni, mil tugiisik teatab ametnikule, et lapse ja lapsevanema suhte taastamine on võimatu, tuleb lugeda, et lapsevanem teeb kõik tema sõltuva lapse eest hoolitsemise kohustuse täitmiseks. Vastustaja ei ole tõendanud, et antud juhul on lapsevanema hoolitsemine lõppenud alates lapse varjupaika paigutamise hetkest. Peretoetuse maksmise peatamise haldusakti tegemine on negatiivse otsuse tegemine, mida tuleb põhjendada. Selleks, et valmistada ette peretoetuse maksmise peatamise korralduse eelnõu, oleks pidanud kaebajal olema ümberlükkamatu teave selle kohta, et ilmnesid asjaolud, mis võivad anda alust peatada peretoetuse maksmine. Antud juhul valmistas kaebaja ette peretoetuse maksmise peatamise korralduse eelnõu mõistliku aja jooksul pärast seda, kui sai kätte tugiisiku aruande selle kohta, et lapse ja lapsevanema suhteid ei saa taastada.

Kaebaja nõustub halduskohtuga, et lastekaitseinspektor ei pea ise välja selgitama, kas ilmnevad asjaolud, mis mõjutavad peretoetuste saamist. Seadusandja ei pane ametnikele kohustust ise peretoetuse maksmise peatamist tingivad asjaolud välja otsida, vaid ametnik peab lähtuvalt seadusest ja ametijuhendist tegema peretoetuse maksmise peatamise korralduse eelnõu, kasutades teavet, mille ta sai toetuste saajalt või muul viisil. Antud juhul nähtus see teave tugiisiku aruandest.

03.05.2010. a käskkiri nr 11-k

7

Vastustaja 03.05.2010. a käskkirja nr 11-k osas märgib kaebaja, et nimetatud käskkirjast tuleneb selgesõnaliselt, et vastustaja ei karistanud kaebajat selle eest, et kaebaja, saanud 31.03.2010 kätte teatise kaitset ja abi vajavate laste olemasolust, ei tegutsenud kuni 05.04.2010, vaid karistas kaebajat selle eest, et kaebaja ei tegutsenud vastavalt oma ametikohustusele ainult 05.04.2010. Järelikult on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja ei saanud 05.04.2010 toime panna distsiplinaarsüütegu, kuna samal päeval paigutas vanemlastekaitseinspektor kaebaja teadmata lapsed varjupaika. Seega ei olnud kaebajal võimalust 05.04.2010 paigutada lapsi varjupaika ega toime panna distsiplinaarsüütegu.

Kaebaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et käskkirjast ei selgu, milliste objektiivsete tõenditega kaebaja poolt väidetavalt toime pandud süütegu on tuvastatud. Samuti puuduvad haldusasja toimikus tõendid selle kohta, et kaebaja poolt on 05.04.2010 toime pandud talle inkrimineeritav distsiplinaarsüütegu.

Kaebaja leiab, et vastustaja on apellatsioonimenetluses esitanud uusi asjaolusid, kui tõi välja asjaolud kaebaja osalemise kohta töö ajal sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna peol, ning nendele asjaoludele ei saa tugineda, kuna neid ei olnud esitatud haldusasja menetlemisel esimese astme kohtus.

Kaebaja palub jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud vastustaja kanda.

16. Tartu Ringkonnakohus määras 03.05.2012. a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 18.06.2012 ning täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 25.06.2012.

17. 18.06.2012 Tartu Ringkonnakohtule esitatud avalduses palub vastustaja kaebajalt välja mõista vastustaja kantud menetluskulud summas 15,97 eurot.

18. 25.06.2012 Tartu Ringkonnakohtule esitatud täiendavas seisukohas märgib vastustaja, et kaebaja osalemine 05.04.2010 peol, mil ta oli kohustatud võtma meetmeid laste K. M. ja V. M. õiguste tagamiseks, on tõendatud tunnistaja V. H. ütlustega 27.10.2010. a kohtuistungil (tl 90). Seetõttu on alusetu vastuses apellatsioonkaebusele toodud kaebaja arvamus, et nimetatud asjaolu esitas vastustaja apellatsioonimenetluses.

19. 25.06.2012 esitas kaebaja täiendava seisukoha apellatsioonkaebusele, milles palub Tartu Ringkonnakohtul jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. 25.06.2012 esitas kaebaja ka menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid koos taotlusega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt ei olnud kaebajal võimalust esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid tähtaegselt, s.o 18.06.2012, kuna kaebaja isiklikult elab alates 09.06.2012 Venemaal ning kaebaja lepinguline esindaja viibis perioodil 17.06.2012–24.06.2012 puhkusel Bulgaarias. Taotluses väidab kaebaja lepinguline esindaja, et planeeris esitada ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid Bulgaariast, kuid hotellis oli Wi-Fi internetiühendusel nii madal kiirus, et sülearvuti ei saanud võtta ühendust elektronpostkastiga.

Kaebaja poolt esitatud kuludokumentidest nähtuvalt on kaebaja apellatsioonimenetluses kandnud menetluskulud summas 936 eurot, mis seisnevad usaldusühingule Arbita Viis makstud tasus kaebajale osutatud õigusabiteenuse eest.

20. 03.07.2012 esitas vastustaja oma seisukoha kaebaja taotluse osas menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtaja ennistamiseks. Vastustaja on seisukohal, et

8

kaebaja lepingulise esindaja minemine enne kohtule menetlusdokumentide esitamist puhkusele kohta, kus ei õnnestunud esitada menetlusdokumente nende esitamiseks määratud viimasel päeval, on kaebaja lepingulise esindaja ja seega kaebaja enda risk. Jättes menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise viimasele päevale ja tehes seda võõrast kohast, tuleb arvestada võimalike asjaoludega, mis takistavad menetlusdokumentide esitamist tähtaegselt. Kaebajat esindab lepinguline esindaja, kes osutab õigusabiteenuseid professionaalselt, ja tema kohustus on tagada menetlusdokumentide õigeaegne edastamine kohtule. Seetõttu peab kaebaja lepinguline esindaja arvestama, et tema puhkamise kohal ei pruugi olla internetiühendust ja seetõttu on mõistlik esitada menetlusdokumendid enne puhkusele minemist. Kaebajale oli antud piisavalt aega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks alates 03.05.2012, mistõttu oli kaebaja esindajal võimalik esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid aegsasti oma töökohalt. Vastustaja leiab, et kaebaja esindaja esitatud väiteid halva internetiühenduse kohta hotellis ei ole piisavalt tõendatud ning neid ei ole võimalik ka kontrollida. Samuti ei takista kaebaja enda viibimine Venemaal tema poolt dokumentide esitamist kohtule e-posti kaudu, mistõttu ei ole ka see mõjuv põhjus menetlustähtaja ennistamiseks.

Seega on vastustaja seisukohal, et tegemist ei ole sündmuse või asjaoludega, mille toimumist ei saa ette näha ning kaebaja on ületanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks ette nähtud menetlustähtaega mittemõjuval põhjusel, mistõttu puudub alus menetlustähtaja ennistamiseks. Vastustaja palub kohtul jätta kaebaja menetlustähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

Jättes kõrvale menetlustähtaja ennistamiseks aluse puudumise, leiab vastustaja, et arvestades kaebaja esindaja poolt ringkonnakohtu menetluses tehtud kahte menetlustoimingut (02.05.2011. a vastus apellatsioonkaebusele ja 25.06.2012. a täiendav seisukoht), samuti vaidluse sisulist olemust ja vähest keerukust, ei saa pidada õigusabikulusid summas 936 eurot põhjendatuks. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja lepingulise esindaja poolt määratud hind menetlusdokumentide koostamise eest on liiga suur, kuna kaebaja poolt kohtule esitatud dokumendid ei ole mahukad ning nendes olevad väited ei ole keerulised. Vastustaja märgib, et kaebaja poolt ringkonnakohtule esitatud dokumentide koostamise eest on põhjendatud nõuda summat kuni 150 eurot ehk 50-60 eurot ühe tunni eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

21. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 25.02.2011. a otsus tuleb 03.05.2010. a käskkirja nr 11-k osas tühistada ja 19.02.2010. a käskkirja nr 8-k osas tuleb muutmata jätta otsuse resolutsioon, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

22. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt 03.05.2010. a käskkirjaga nr 11-k seonduvat (I), seejärel 19.02.2010. a käskkirjaga nr 8-k seonduvat (II) ning lõpuks menetluskulude küsimust (III).

I

23. Narva linna Sotsiaalabiameti direktori 03.05.2010. a käskkiri nr 11-k on antud ATS § 84 p 1, § 85 lg 1 p 1 ja § 86 alusel Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 32 lg-s 2 ja § 59 lg-s 2 sätestatud kohustuste rikkumise eest. LaKS § 32 lg 2 järgi paigutatakse hädaohus laps sotsiaaltalituse vastava töötaja otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni, selleks tema vanemate või hooldajate

9

nõusolekut küsimata. LaKS § 59 lg 2 järgi on sotsiaaltalitusel kohustus tegutseda kohe, sõltumata kaitset vajava lapse piirkondlikust või muust kuuluvusest. ATS § 84 p 1 järgi on distsiplinaarsüüteoks muu hulgas teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. ATS § 85 lg 1 p 1 alusel võib ametnikule distsiplinaarkaristuseks määrata noomituse. ATS § 86 sätestab, et distsiplinaarkaristuse määramise õigus on isikul või ametiasutusel, kellel on antud ametniku ametisse nimetamise õigus.

24. Ringkonnakohus on seisukohal, et 03.05.2010. a käskkiri nr 11-k on õiguspärane. See on antud pädeva haldusorgani poolt kõiki ettenähtud menetlus- ja vormistamisreegleid järgides ning sisuliselt kehtiva õigusega kooskõlas. Narva linna Sotsiaalabiamet ei ole rikkunud HMS §-s 56 sätestatud põhjendamiskohustust. 03.05.2010. a käskkiri nr 11-k on piisavalt ja arusaadavalt põhjendatud ega sisalda vastuolusid. Käskkirjas on faktilised asjaolud ja õiguslik argumentatsioon omavahel loogiliselt seotud. Samuti on vastustaja piisavalt täitnud kohustust isik enne distsiplinaarkaristuse määramist ära kuulata.

25. 03.05.2010. a käskkiri nr 11-k on ka sisuliselt kehtiva õigusega kooskõlas. Narva linna Sotsiaalabiameti põhimääruse punkti 2.3.14 järgi on ameti ülesanne eestkosteasutuse ülesannete täitmine lapsi puudutavates küsimustes. Kaebaja ametijuhendi punkti 2 järgi on lastekaitseinspektori ametikoha üks põhieesmärkidest lapse seadusega tagatud õiguste kaitse. Käesoleval juhul oli kaebaja alates lihavõttenädala kolmapäeva pärastlõunast teadlik laste K. M. ja V. M. kodus valitsevatest oludest. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et vastustaja ei ole rakendanud uurimispõhimõtet ja lisanud üllatava süüdistuse alles karistamiskäskkirja. Ringkonnakohus leiab 03.05.2010. a käskkirjas nr 11-k esitatud kirjelduse ja toimikus oleva videosalvestise (3-10-556 tl 74) põhjal, et käesoleval juhul olid lapsed hädaohus LaKS § 32 lg 2 mõttes. Sellest tulenevalt oli kaebajal kohustus tegutseda kohe ja viivitamatult. Kaebaja on oma 19.04.2010 Narva linna Sotsiaalabiametile esitatud seletuskirjas selgitanud, et 31.03.2010 olid lapsed lasteaias, mistõttu tema arvates ohtu ei olnud. 01.04.2010 kodukülastuse katse ajal ei olnud kedagi kodus ja kaebaja planeeris järgmise kodukülastuse alles 05.04.2010 õhtuks või 06.04.2010 päeva jooksul, st 4–5 päeva hilisemaks. Kaebaja on seletuskirjas esitanud seisukoha, et kuna 02.–04.04.2010 olid vabad päevad, siis „oleks ebaõige lugeda neid lastekaitse vastutuse ajaks“ (3-10-1255 tl 10). Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kohe (LaKS § 59 lg 2) ja viivitamatult (LaKS § 32 lg 2) tähendab, et tegutseda oleks tulnud kas 31.03.2010 õhtul või siis hiljemalt 01.04.2010 päeva jooksul, st igal juhul enne lihavõttenädalavahetuse saabumist. Kaebajast on vastutustundetu väita, et 31.03.2010 ei olnud ohtu seetõttu, et lapsed viibisid lasteaias, kuid jätta lapsed samas neljaks päevaks tingimustesse, mis ilmselgelt ei ole laste kasvamiseks ja arenguks kohased. LaKS § 3 sätestab, et lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. LaKS § 10 järgi on lastel võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Lastekaitse vastutus sõltub ainuüksi sellest, kas laps on hädaohus. Vastustaja on seega õigesti tuvastanud, et kaebaja on jätnud süüliselt oma teenistuskohustused täitmata ning pannud sellega toime distsiplinaarsüüteo. Kaebaja osalemine või mitteosalemine 05.04.2010 peol ei kahanda kaebaja süüd.

26. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ei ole karistuse määramisel rikkunud kehtivat õigust. Halduskohtu pädevuses on kindlaks teha, kas esineb kaalutlusviga või mitte, mitte aga hinnata, kas esineb põhjendatud kahtlus kaalutlusvea esinemise suhtes. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine kaalutlusviga sanktsiooni valikul. Noomitus on ATS § 85 lg 1 järgi kõige kergem distsiplinaarkaristus. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna

10

kaebaja on toime pannud distsiplinaarsüüteo, siis noomituse määramine karistusena mahub igati vastustaja kaalutlusraamidesse.

27. Kokkuvõttes on niisiis Narva linna Sotsiaalabiameti direktori 03.05.2010. a käskkiri nr 11-k õiguspärane.

II

28. Narva Linna Sotsiaalabiameti direktor määras 19.02.2010. a käskkirjaga nr 8-k kaebajale distsiplinaarkaristuseks noomituse. Tartu Halduskohus tühistas selle oma 25.02.2011. a otsusega. Ringkonnakohus muudab halduskohtu põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni selles osas muutmata.

29. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt ATS §-st 13, mille kohaselt töösuhteid reguleerivad seadused laienevad ametnikele ja abiteenistujatele niivõrd, kuivõrd selle seaduse või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti, kuulub asjas kohaldamisele täiendavalt ka töötajate distsiplinaarvastutuse seadus. TDVS § 11 lg 2 p 3 kohaselt on tööandja kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, vähemalt süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse. Kuna käskkirjas on kohustuslik välja tuua süütegu, kehtib HMS § 56 lg 2, mille kohaselt haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale. Riigikohus on selgitanud: „Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise.“ (RKHKo 19.03.2002, 3-3-1-13-02, p 14.)

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja ei ole käskkirjas, millega ta vormistas vaidlusaluse distsiplinaarkaristuse, esitanud korrektselt selle süüteo kirjeldust, mille eest ta kaebajat karistas. Teenistuskohustuste mittenõuetekohane täitmine kui distsiplinaarsüütegu saab seisneda konkreetses teenistuskohustuste rikkumises, mis tuleb ära näidata karistuse määramise dokumendis. 19.02.2010. a käskkirjas nr 8-k on märgitud, et kaebaja rikkus Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseinspektori ametijuhendi punkti 3.1 alapunkti 3 punkti 4, mille kohaselt lastekaitseinspektori tööülesannetes on abivajava lapse õiguste ja huvide esindamisel ette valmistada korralduse eelnõu peretoetuste ümbermääramiseks. Käesoleval juhul ei ole vastustaja kuidagi tõendanud, et kaebaja ei esindanud lapse, st K. F. õigusi ja huve. Samuti valmistas kaebaja 22.01.2010 ette korralduse eelnõu peretoetuste ümbermääramiseks.

Distsiplinaarkaristuse määramine peab rajanema kindlatele, tõendatud faktidele ning nende faktide ja ametniku süü tõendamise kohustus lasub karistuse määrajal. Vastustaja väitel on RPTS § 28 lg 1 ja 2 järgi ainuke tingimus peretoetuste maksmise peatamiseks ja nende maksmise jätkamiseks asjaolu, kui lapse vanem faktiliselt täidab perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Ringkonnakohus selgitab, et kuna toetuse maksmise lõpetamine eeldab kõigepealt fakti tuvastamist, kas toetust saav isik täidab perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või ei täida, siis ei saa seda teha perioodil, kui haldusorganid alles tuvastavad, kas kohustust täidetakse või mitte. Teisisõnu, kaebaja on õigesti leidnud, et ta esitas taotluse õigeaegselt, tehes seda järgmisel päeval pärast Narva linna Alaealiste komisjoni otsust taotleda kohtult eestkoste lõpetamist. Käesoleval juhul oli eestkoste lõpetamise taotlemise otsustamine alles 21.01.2010 toimunud Narva linna Alaealiste komisjoni väljasõiduistungi päevakorras. Eelnevalt toimus

11

asjaolude väljaselgitamine ning alles 19.11.2009 oli SHS § 24 alusel sõlmitud kaebaja, eestkostja S. F. abikaasa ja SOS Lasteküla Eesti Ühingu esindaja vahel „Kolmepoolne leping perekonna tugevdamise tugiteenuse osutamise kohta“. Ringkonnakohus rõhutab, et eelnevast arutluskäigust sõltumata ei ole 19.02.2010. a käskkirjas nr 8-k RPTS § 28 lg-tele 1 ja 2 viidatud, mistõttu ei saa sellest paragrahvist ka nimetatud käskkirja õiguspärasuse hindamisel lähtuda.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et kui vastustaja leiab, et 2009. aasta detsembri ja 2010. aasta jaanuari eest oli makstud toetust alusetult, oleks tulnud toetuse määramise otsused nende kuude osas tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda. Seda aga vastustaja teinud ei ole, mis viitab sellele, et vastustaja pole ka ise kindel, et toetust maksti nende kuude eest õigusvastaselt. Kaebaja karistamine sellisel alusel ei ole põhjendatud.

Seetõttu on 19.02.2010. a käskkiri nr 8-k vastuolus TDVS § 11 lg 2 punktiga 3.

30. Kokkuvõttes on niisiis Tartu Halduskohus õigesti leidnud, et Narva linna Sotsiaalabiameti direktori 19.02.2010. a käskkiri nr 8-k on õigusvastane ja tuleb tühistada.

III

31. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Tulenevalt HKMS § 109 lg-st 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 109 lg 1 lausete 3 ja 4 kohaselt kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul; kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

32. Ringkonnakohus teeb kõigepealt kindlaks, milliseid kulusid tuleb arvesse võtta ja kui suured need on. Seejärel otsustab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

33. Tartu Ringkonnakohus määras 03.05.2012. a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 18.06.2012 ning täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 25.06.2012. Kaebaja esitas 25.06.2012 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid koos taotlusega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt ei olnud kaebajal võimalust esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid tähtaegselt, s.o 18.06.2012, kuna kaebaja isiklikult elab alates 09.06.2012 Venemaal ning kaebaja lepinguline esindaja viibis perioodil 17.06.2012– 24.06.2012 puhkusel Bulgaarias. Taotluses väidab kaebaja lepinguline esindaja, et planeeris esitada ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid Bulgaariast, kuid hotellis oli Wi-Fi internetiühendusel nii madal kiirus, et sülearvuti ei saanud võtta ühendust elektronpostkastiga.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja esindajal oli aega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks 03.05.2012 kuni tema puhkusele minekuni 17.06.2012. Kui kaebaja lepinguline esindaja jätab menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise viimasele minutile ja loodab internetiühendusele Bulgaarias, siis peab kaebaja kandma ka riski juhul, kui tema esindaja plaan ei peaks toimima. Peale selle ei ole usutav, et Bulgaarias on ainult üks internetiühendus, kust oleks võimalik dokumente

12

edastada. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kaebaja apellatsioonimenetluses väidetavalt kantud menetluskulud summas 936 eurot ei lähe kulude jaotusel arvesse, kuna menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid on esitatud hilinenult. Ringkonnakohus ei pea sellest tulenevalt vajalikuks hakata hindama nende kulude vajalikkust ja põhjendatust.

34. Eelnevast tulenevalt lähevad kõigepealt kaebaja menetluskuludena arvesse kaebaja poolt esimeses astmes esitatud kaebuste eest tasutud riigilõivud 2x250 krooni = 2x15,98 eurot = 31,96 eurot. Samuti arvestab ringkonnakohus kaebaja poolt kantud postikulu 31 krooni = 1,98 eurot, sest toimikus on kaebaja poolt saadetud markidega ümbrikud. Kuludena ei lähe arvesse kaebaja poolt väidetav kütusekulu, sest kaebaja on jätnud esitamata AS Eesti Statoili kviitungid, mis pidid olema kaasas 06.01.2011 kohtusse saabunud kirjaga (3-10-556 tl 108). Kokku on kaebaja menetluskulu seega 33,94 eurot.

Vastustaja poolt läheb menetluskuluna arvesse teises astmes kantud riigilõiv summas 15,97 eurot.

Kuna tegemist on kahe iseseisva distsiplinaarkaristuse tühistamise asjaga, mis on ühendatud, ning ringkonnakohus rahuldab ühe kaebustest ja jätab teise rahuldamata, siis on kumbki pool võitnud ja kaotanud pool menetlusest. Järelikult tuleb HKMS § 108 lg-te 1 ja 2 alusel kummaltki poolelt välja mõista pool teise poole kantud menetluskuludest ja jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Pool 33,94 eurost on 16,97 eurot ja pool 15,97 eurost on 7,99 eurot.

35. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista 7,99 eurot ja vastustajalt kaebaja kasuks 16,97 eurot.

Maili Lokk Mati Kartau Madis Ernits