2-11-43288/19 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1(5) 2-11-43288

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-43288 Tsiviilasi MV hagi AP vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1 800 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MV(isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja seadusjärgne esindaja JV(isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo, Pärnu mnt 41a, 10119 Tallinn; elektronpost vladimir.sadekov@sadekov.ee) Kostja AP(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Valentina Timofejeva (postiaadress Sikupilli 6, 11412 Tallinn; elektronpost legertis1@hot.ee) Kohtuistungi toimumise aeg 13. juuni 2012.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja esindajad JV ja Vladimir Sadekov Kostja esindaja Valentina Timofejeva

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista AP elatis 170 (ükssada seitsekümmend) eurot igakuiselt tütrele MV(sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks alates 14.09.2011.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. 3. JV on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.

2(5) 2-11-43288 4. Jätta hageja tõendite kogumise taotlus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 04.07.2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE MV(hageja, laps) esitas 14.09.2011.a Harju Maakohtule hagi AP(kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista elatise 300 eurot kuus. 25.04.2012.a eelistungil vähendas hageja elatisenõuet 200 euroni kuus ning 13.06.2012.a kohtuistungil täpsustas, et taotleb elatise väljamõistmist alates 14.09.2011.a.

25.08.2004.a sündinud MV ema on JV ja isa AP. Hageja elab peale vanemate lahutamist koos emaga. JV ja kostja vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe, et kostja maksab lapse ülalpidamiseks iga kuu umbes 300 eurot. Alates juulist 2011.a ei täida kostja kokkulepet. JV sissetulek kokku on 439,67 eurot (s.o neto töötasu 241,53 eurot, peretoetus 38,36 eurot ja tema esimesest abielust lapse ülalpidamiseks elatis 159,78 eurot). Sellest rahast ei piisa kahe lapse ülalpidamiseks, arvete maksmiseks, toidu ostmiseks jne. Hageja ülalpidamiseks moodustavad kulutused keskmiselt kuus järgmiselt: toit 150 eurot, transport 7 eurot, kommunaalmaksed 50 eurot, riided ja jalatsid 70 eurot, ravimid 10 eurot, meelelahutus 25 eurot, sport 25 eurot, tantsustuudio 3 eurot, mobiiltelefon 10 eurot, kokku 350 eurot. Hageja arvab, et kostja varjab oma reaalset sissetulekut.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja tunnistas hagi osaliselt, nõustudes tasuma elatist 150 eurot kuus. 25.04.2012.a eelistungil pakkus kostja hagejale elatist 170 eurot kuus ning 13.06.2012.a kohtuistungil kinnitas, et on nõus maksma hagejale igakuiselt 170 eurot.

JV ja kostja kooselu lõppes juuni lõpus 2011.a ning alates juulist 2011.a tasus kostja vabatahtlikult hageja ülalpidamiseks igakuiselt 150 eurot. Enne juulit 2011.a makstud raha JV oli mõeldud oma perekonna ülalpidamiseks. Kostjale tundub ebaloogiline, et JV vanema poja (XXX.a) igakuine elatisraha moodustab väiksema summa kui nende ühise tütre (XXX.a) ülalpidamiseks mõeldud elatisraha. Kostja igakuine netosissetulek on 275,63 eurot. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud kommunaalkulusid 50 eurot ning kulusid mobiiltelefonile 10

3(5) 2-11-43288 eurot ja tantsustuudiole 3 eurot. Kulutusi toidule tõendama ei pea, kuid kostja arvates on põhjendatud kulu toidule 120 eurot. Riiete ja jalatsite osas on kostja nõus kulutusega umbes 40 eurot ja meelelahutusele 20 eurot. Kostja on nõus kulutustega ravimitele 10 eurot ja spordile 25 eurot. Kostja arvates võivad hageja kulutused olla 290 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Vaidlust ei ole selles, et JV ja kostja alaealine laps MV elab koos emaga ning on oma ema ülalpidamisel. Poolte vahel on vaidlus elatise suuruse osas.

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tulenevalt on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi teise lõike järgi arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1).

Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist 200 eurot kuus. Hageja igakuised kulutused on toidule 150 eurot, transpordile 7 eurot, kommunaalkuludele 50 eurot, riietele ja ja jalatsitele 70 eurot, ravimitele 10 eurot, meelelahutusele 25 eurot, spordile 25 eurot, tantsustuudiole 3 eurot, mobiiltelefonile 10 eurot, kokku 350 eurot. Kostja on nõus maksma hagejale elatist 170 eurot kuus. Kostja aktsepteerib kulutusi toidule 120 euro, riietele ja jalatsitele 40 euro, meelelahutusele 20 euro, ravimitele 10 euro ja spordile 25 euro ulatuses. Transpordikulude 7 euro osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja ei nõustu kommunaalkuludega 50 eurot ning kulutustega mobiiltelefonile 10 eurot ja tantsustuudiole 3 eurot, kuivõrd nimetatud kulud on hageja poolt tõendamata. Samuti ei pea kostja mõistlikuks hageja toidukulu 30 euro ulatuses. Kostja arvates võivad hageja kulutused olla 290 eurot.

Hagiavalduse ja hageja poolt esitatud täiendavate menetlusdokumentide ja avalduste alusel saab üheselt järeldada, et hageja oli teadlik sellest, et temal tuleb kohtu ette tuua asjaolud, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et hageja vajadused ja vajaduste rahuldamiseks minevad kulutused on sellised, mis võimaldavad välja mõista elatise suuruses 200 eurot. Samuti oli hageja teadlik, et kostjapoolse omaksvõtu puudumise korral lasub tal ka vastavate asjaolude tõendamise kohustus.

Kostja on möönnud, et hageja igakuised kulutused võivad olla 290 eurot. Kostja on nõustunud kuludega summas 215 eurot (s.o toit 120 eurot, transport 7 eurot, riided ja jalatsid 40 eurot, ravimid 10 eurot, meelelahutus 20 eurot, sport 25 eurot). Kostjapoolne omaksvõtt puudub aga hageja toidukulule 30 euro ulatuses, kommunaalkulutustele 50 eurot, riietele ja jalatsitele 30 euro ulatuses, meelelahutusele 5 euro ulatuses ning kulutustele tantsustuudiole 3 eurot ja mobiiltelefonile 10 eurot. Kohus leiab, et lapse toitumine, riietumine, kooliskäimine ja haigestumisel ravimite või haiguste profülaktikaks ennetavate vahendite kasutamine on üldteada asjaolu, mida hageja ei pea täiendavalt tõendama ja tehtavate kulutuste suurus

4(5) 2-11-43288 sõltub vanemate võimalustest. Hinnates tõendina Coca-Cola Plaza pileteid ja arveid (t lk 48), leiab kohus, et lapse kulutused meelelahutusele on mõnevõrra ülepaisutatud. Tõendatud on üksnes 17.09.2011.a kinos käimine, millele kulus kahele inimesele 15,60 eurot. Kostja on nõustunud kuludega meelelahutusele 20 eurot kuus, ülejäänud osa (s.o 5 euro ulatuses) on hagejal tõendamata. Kommunaalkulude, tantsustuudio ja mobiiltelefoni kulude osas ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid. Kohus on ka hagejale teatanud, et need kulud on tõendamata (vt t lk 112). Hageja väidab, et kommunaalkulud tema kohta on igakuiselt 50 eurot. Sellist väidet ei saa arvestada. Kuigi hagejal võivad kommunaalkulud esineda, ei saa sellise kulu põhjendatuses ja vajalikkuses veendumusele jõuda, sest muid asjaolusid kohtu ette toodud ei ole. Nii ei nähtu tsiviilasja materjalidest, millised kommunaalkulud hagejal tekivad, millised need on suvel ja millised talvel, kellele kommunaalkulusid tasutakse, kelle vahel neid jagatakse, kas kommunaalkulude arvelt on võimalik kokku hoida või on sellises suuruses kommunaalkulud vältimatud. Kuivõrd hageja väidab, et tema kommunaalkulud on 50 eurot, ei ole hageja kohtu ette toonud väiteid, mis võimaldaks kohtul jõuda veendumusele, et arvestuskäik on õige jms. Hageja oleks pidanud ja saanud tõendada konkreetset tantsustuudio ja mobiiltelefoni kulu ning oleks saanud näidata millised sidekulud ja et sellises suuruses sidekulud on vajalikud. Seda hageja ei teinud, olgugi, et hageja sai aru, et ta peab kulusid tõendama. Kohtu hinnangul ei ole võimalik selliselt hageja esitatud asjaolude ja väidete ning tõendite alusel miinimumi ületava elatishagi rahuldamise eeldusi tuvastada.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Elatise määramisel lähtutakse PKS § 99 lg 1 järgi lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Vanemate varalist seisundit ülapidamise suuruse määramisel kehtiva seaduse järgi ei arvestata. Vastupidi, PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Siiski tuleneb PKS § 102 lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Erandlikult võib kohus mõjuval põhjusel PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi elatise suurust vähendada ka alla alammäära, eelkõige kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selliseid asjaolusid, mis annaks alust PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks, ei ole kostja kohtu ette toonud. Kostja ei tuginenud sellele, et elatis tuleks välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja on nõustunud hageja kulutustega 290 eurot kuus ning on nõus maksma elatist igakuiselt summas 170 eurot.

Hageja on väitnud, et JV ja kostja vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe, et kostja maksab lapse ülalpidamiseks iga kuu umbes 300 eurot ning alates juulist 2011.a ei täida kostja kokkulepet. Puudub vaidlus, et JV ja kostja kooselu lõppes juuni lõpus 2011.a. Kostja väidab, et alates juulist 2011.a tasus ta vabatahtlikult hageja ülalpidamiseks igakuiselt 150 eurot ning enne juulit 2011.a makstud raha JV oli mõeldud oma perekonna ülalpidamiseks. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud ema pangakonto väljavõtte perioodil 01.01.2011-28.06.2011 (t lk 19-21). Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja kandnud JV2011.a jaanuaris kokku 220 eurot, veebruaris 180 eurot, märtsis 40 eurot, aprillis 350 eurot, mais 300 eurot, juunis 300 eurot. Nimetatud perioodil tehtud ülekannete selgitusteks on märgitud „vqrg“, 25.04.2011 ülekande selgituseks on märgitud „perevod“. Kohus on seisukohal, et kõnesolevad ülekanded ei tõenda kokkuleppe olemasolu. Need ülekanded on tehtud hageja vanemate kooselamise ajal. Kostja on kokkuleppe olemasolu ka eitanud. Kohtule on 06.06.2012.a saadetud JV konto väljavõttest üks lehekülg (periood 01.09.2011- 27.10.2011). Hageja on 13.06.2012.a kohtuistungil selgitanud, et soovib selle konto väljavõttega tõendada, palju kostja maksis elatist (t lk 113). Kohus leiab, et hageja ei pea tõendama, palju kostja on vabatahtlikult elatist maksnud, seda peab tegema kostja ise. Asja

5(5) 2-11-43288 materjalist aga ei nähtu, et kostja oleks esitanud kohtule andmed tema poolt kohtumenetluse ajal vabatahtlikult tasutud elatise kohta.

Eeltoodust tulenevalt, hinnates kogutud tõendeid ja poolte selgitusi, peab kohus põhjendatuks kostjalt väljamõistetava igakuise elatise suuruseks lapsele määrata 170 eurot. Elatis kuulub väljamõistmisele alates 14.09.2011.a, s.o on hagi kohtule esitamise päevast.

Hageja on 08.12.2011.a taotlenud kostjalt pangakonto väljavõtet ning 23.02.2012.a esitanud kohtule taotluse kostja sissetuleku kohta tõendite kogumiseks. Hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude, väidete ja tõendite alusel ei saa järeldada, et hageja vajadused ning nende rahuldamiseks vajalikud kulud on sellised, mis võimaldaksid hagi rahuldada 170 eurot ületavas ulatuses. Kuivõrd hagi jääb täiendavas osas (30 euro ulatuses) rahuldamata nimetatud põhjusel, ei oma kostja varaline olukord käesoleva asja lahendamisel tähendust. Samal põhjusel tuleb jätta ka hageja poolt esitatud tõendite kogumise taotlus rahuldamata.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

Sirje Õunpuu kohtunik