2-11-15051/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht

04. juuli 2012.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-15051 Tsiviilasi AS R hagi OÜ I, DS’i ja DG’i vastu võla nõudes Hagi hind

293 993,58 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS R (endine AS PB, registrikood XXX); Hageja esindaja: Kaire V (XXX) Kostja I: OÜ I (registrikood: XXX, asukoht: XXX); Kostja II: DS (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja III: DG (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Asja läbivaatamise kuupäev 28.06.2012.a. Istungil osalenud isikud Hageja esindaja Kaire V ja kostja DG RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista solidaarselt OÜ-lt I, DS’ilt ja DG’ilt põhivõlgnevus 293 993,58 EUR (kakssada üheksakümmend kolm tuhat üheksasada üheksakümmend kolm eurot ja 58 senti) AS R kasuks.

3. Välja mõista OÜ-lt I intressivõlg 2 078,45 eurot ja viivis 293 993,58 eurot, kokku

296 072,03 EUR (kakssada üheksakümmend kuus tuhat seitsekümmend kaks eurot ja 03 senti) AS R kasuks.

4. Välja mõista OÜ-lt I AS R kasuks viivis 0,02% päevas põhinõudest (293 993,58 eurolt) alates 01.04.2011.a kuni põhinõude täitmiseni.

5. Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ I, DS’i ja DG’i kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule 01.04.2011.a esitatud ja 06.04.2011.a menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kostja OÜ I ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust XXX (käendajad kostjad DS ja DG, käendajate vastutuse maksimumsumma 293 993,58 eurot) tuleneva põhivõla summas 293 993,58 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt OÜ I välja mõista intressivõlg summas 2 078,45 eurot ja viivis summas 293 993,58 eurot ning viivis 0,02% päevas tasumata põhiosa summalt alates 01.04.2011 kuni põhiosa täieliku tasumiseni.

Kostjate vastuväited Kostjad kirjalike vastuväiteid hagile ei esitanud. 28.06.2012 toimunud kohtuistungile kostja ja OÜ I seaduslik esindaja DS ei ilmunud ning ei ole teatanud ka ilmumist takistavate asjaolude olemasolust.

Kohtuistungil kostja DG hagile vastu ei vaielnud, vastuväiteid tal esitada ei olnud.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Hageja ja kostja OÜ I vahelise õigussuhte aluseks on 07.10.2005 sõlmitud laenuleping XXX, mille kohaselt hageja laenas kostjale OÜ I 870 000 krooni. Kuni laenusumma tagastamiseni kohustus OÜ I vastavalt laenulepingu põhitingimuste punktile

13.1 tasuma igakuiseid intressimakseid vastavalt laenulepingu põhitingimuste p 7 sätestatud määrale. 30.08.2006 sõlmiti laenulepingule lisa nr 1, mille järgi sai OÜ I täiendavalt laenu summas

740 000 krooni. 07.12.2006.a sõlmiti laenulepingule lisa nr 2, mille järgi sai OÜ I täiendavalt laenu summas 2

390 000 krooni. 13.06.2007.a sõlmiti laenulepingule lisa nr 3, mille järgi sai OÜ I täiendavalt laenu summas

600 000 krooni. 24.09.2007 sõlmiti laenulepingule lisa nr 4, mille punktis 3 leppisid pooled kokku, et laenusumma kuulub tagastamisele 10.04.2008.a.

Kostja OÜ I kokkulepitud tähtpäeval laenusummat ei tagastanud. Kostja I võlgnevus hageja ees on seisuga 21.03.2011.a 590 065,61 eurot, millest põhiosa on

293 993,58 eurot, intressid 2 078,45 eurot ja viivised 293 993,58 eurot.

VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kostja I kohustuste tagamiseks sõlmiti 13.06.2007 käendusleping XXX B kostjaga DS ja 13.06.2007 käendusleping XXX A kostjaga DG. Käendajate vastutuse rahaline maksimummäär on käenduslepingutes 293 993,58 eurot. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Käenduslepingute kohaselt vastutavad kostjad DS ja DG hageja ees solidaarselt kostjaga OÜ I.

Käenduslepingute XXX ja XXX p 2.1 kohaselt käenduslepinguga kohustuvad käendajad DS ja DG, mistahes lepingu rikkumise korral OÜ I poolt, tingimusteta ja tagasivõtmatult, vastutama solidaarselt OÜ-ga I ja tasuma hagejale võlgnevuse summades kokku kuni 4 600 000 krooni (293 993,58 eurot). Seega on põhjendatud DS’lt ja DG’ilt solidaarselt OÜ-ga I mõista välja hageja kasuks

293 993,58 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja OÜ I on jätnud hageja ees täitmata põhikohustuse summas 293 993,58 eurot ning intressid summas 2 078,45 eurot. Tuginedes kohtule esitatud tõenditele leiab kohus, et hageja nõue põhinõude 293 993,58 euro ja intresside 2 078,45 euro väljamõistmiseks on põhjendatud.

Hageja on arvestanud hagis kostjate võlgnevuselt viivist summas 293 993,58 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1, mil juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et viivistesumma, mis ei ületa põhivõlgnevust ei ole ülemäärane ning hea usu põhimõtte vastane ning loeb põhjendatuks välja mõista viivised summas 293 993,58 eurot. Kostjad on ise põhjustanud viiviste summa kasvamise ning ei ole omaltpoolt teinud mitte midagi selleks, et võlgnevus saaks tasutuks. Seetõttu kohus leiab, et esitatud viivise nõue on põhjendatud ja proportsionaalne.

Samuti palub hageja kostjalt OÜ I välja mõista viivis, mis ei ole hagiavalduse esitamise hetkeks veel sissenõutavaks muutunud määras 0,02% päevas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt OÜ I välja põhivõlalt 293 993,58 eurolt viivised määraga 0,02% päevas alates hagi esitamisest 01.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Koidula Laurisaar kohtunik