2-11-26521/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-11-26521 Otsuse kuupäev 03. juuli 2012 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind

Menetlusosalised ja nende esindajad

GI hagi JI vastu ühisvara jagamise nõudes

65 000 eurot

Hageja: GI (isikukood XXX, registreeritud XXX); Hageja esindaja: advokaat Helen Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn, e-post: helen.tomberg@tibar.ee);

Kostja: JI (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja: advokaat Yulia Klyukach (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo, e-post: yulia.klyukach@aaviklaw.ee)

Asja läbivaatamise kuupäev 18. juuni 2012 Istungil osalenud isikud hageja esindaja adv. Helen Tomberg, kostja JI ja kostja esindaja adv. Yulia Klyukach

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Jagada GI ja JI ühisvara järgmiselt:

2.1 Jätta JI ainuomandisse korteriomand, asukohaga XXX, Tallinn , milline on kantud kinnistusraamatu Harju maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa XXX.

2.2 Välja mõista JI GI kasuks hüvitis 21 500 eurot.

3. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Poolte abielu oli sõlmitud XXX ja lahutatud 16.11.2011 Harju Maakohtu otsusega. Poolte kooselu lõppes juba 2007 aastal.

Poolte ühisvarasse kuulub korteriomand, milline asub Tallinnas XXX ja milline on kantud kinnistusraamatusse Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa XXX. Abikaasadele kuulus osamaksu tagasinõudeõigus elamuühistus XXX. Elamuühistu XXX likvideerimisel jagati korterid korteriomanditeks ning 03.11.2000 kanti abikaasade kokkuleppel korteriomand kostja nimele. 01.02.2001 müüsid abikaasad korteriomandi ostu-müügilepingu alusel ALG Liisingu AS-le, samuti sõlmisid sama korteri suhtes liisingulepingu. Pärast liisingulepingu järgsete osamaksude tasumist ostsid hageja ja kostja korteri uuesti välja ning 06.01.2005 kanti korteriomand kinnistusraamatusse kostja nimele. Hageja on hagiavalduses näidanud korteri väärtuseks 65 000 eurot, kuid kohtuistungil ta nõustub kostja poolt esitatud eksperthinnangus määratud korteriomandi väärtuse suurusega, 43 000 krooni.

Korteriomandi jagamine reaalosadeks ei ole võimalik. Hageja soovib jagada ühisvara järgmisel viisil: müüa korteriomand Tallinnas XXX avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada GI ja JI vahel võrdselt või alternatiivselt jätta korteriomand JI ainuomandisse ja mõista JI GI kasuks välja hüvitis omandi kaotamise eest 21 500 eurot.

Kostja arvamus. Kostja nõustub, et korteriomand XXX kuulub poolte ühisvarasse. Käesoleval ajal on korteriomandi väärtus 43 000 eurot vastavalt PKTOÜ eksperthinnangule. Kostja nõustub ühisvara jagama viisil, et jätta korteriomand tema ainuomandisse ja mõista temalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis. Kostja ei nõustu hüvitatava summa suurusega. Hageja leiab, et arvestada tuleb ka hageja kasutuses oleva poolte ühisvarasse kuuluva sõiduki maksumusega 3 500 eurot. Hageja on sõiduki võtnud endaga kaasa Venemaale. Seega peaks kostja hüvitama hagejale 19 750 eurot. Arvestades kostja majanduslikku olukorda, soovib kostja hüvitada väljamõistetav hüvitis maksegraafiku alusel 1 000 eurot aastas.

Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi ja kuulub rahuldamisele osaliselt. PKS § 37 lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel ning sama paragrahvi 3. lõike järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

PKS § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagi on esitatud 07.06.2011, kuid poolte abielulised suhted olid lõppenud juba 2007 aastal, mistõttu tuleb poolte ühisvara jagamisel lähtuda kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätetest.

3 Pooltel puudub vaidlus selle üle, et korteriomand XXX on nende ühisvara. Samuti jõudsid pooled menetluse kestel kokkuleppele ühisvara väärtuse osas, milleks on 43 000 eurot.

Kohus arvestab asjaoluga, et vaidlusalust korteriomandit kasutab kostja JI koos poolte tütre ja tema alaealise lapsega. Kostja sissetulek on väike ning see ei võimalda tal uut eluruumi soetada. Arvestades mõlema poole huve, on põhjendatud nende ühisvara jagada hageja poolt pakutud alternatiivsel viisil, jättes korteriomandi kostja ainuomandisse ja kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis omandi kaotamise eest summas 21 500 eurot.

Kostja on kirjalikus vastuses märkinud, et hageja kasutuses on ühisomandis olev sõiduk, mida tuleks samuti arvestada ühisvara jagamisel ja hüvitise väljamõistmisel. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Selleks, et jagada ka poolte ühisvarasse kuuluv sõiduk, oleks pidanud kostja esitama oma nõude vastuhagis. Kostja oli sellest teadlik, vastuhagi esitatud ei ole, millest tulenevalt saab kohus jagada poolte ühisvara ainult selles osas, mis on esitatud hagiavalduses. Sellest tulenevalt on põhjendatud hüvitise suurus 21 500 eurot.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja ei nõustu maksegraafikut koostama kostja poolt esitatud kujul, so 2030 aastani. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud taotlus kohtuotsuse täitmise korra ning tähtaja kindlaks määramiseks väljamõistetava hüvitise osas on ebamõistlik hageja suhtes. Kuna kostja ei soovi teistel tingimustel kohtuotsuse täitmise korda kindlaks määrata, siis jätab kohus kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramata.

Menetluskulu Menetluskulude jagamisel lähtub kohus TsMS § 164 lg 1 sätestatust, jättes kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Hagi esitamisel on hageja saanud menetlusabi. Hagi esitamisel oli hagi hind 65 000 eurot. Asja menetlemisel hageja nõustus kostja poolt esitatud hagi eseme väärtusega 43 000 eurot. Seega saab poolte ühisvara jagamist kohtu poolt määratud viisi käsitleda hagi osalise rahuldamisena. Arvestades, et poolte varanduslik seis on kehv, nende sissetulek on minimaalne ning ühisvara jagamisel kohtu poolt määratud viisil hageja kasuks väljamõistetud hüvitise saamine ilmselt aeganõudev, leiab kohus, et põhjendatud on nii GI kui JI vabastamine riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

Koidula Laurisaar

4 kohtunik