3-12-521/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated3-12-521/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-521 Haldusasi S. A. kaebus Politseija Piirivalveameti 21. veebruari 2012. a otsuse nr 15.3-07/36927 tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – S. A., esindaja vandeadvokaat Risto Käbi Vastustaja – Politseija Piirivalveamet, esindaja Margot Pellmas RESOLUTSIOON 1. Tühistada 3. juulil 2012 kella 10.00-ks määratud kohtuistungi aeg. 2. Võtta vastu S. A. loobumine kaebusest ja lõpetada haldusasja nr 3-12-521 menetlus. 3. Määrata Advokaadibüroo LEX 1 OÜ (riigi õigusabi osutaja Risto Käbi) riigi õigusabi tasuks 384 eurot. 4. Käesolev määrus edastada menetlusosalistele, Advokaadibüroole LEX 1 OÜ ning Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1. Tallinna Halduskohtu menetluses on S. A. kaebus Politseija Piirivalveameti (PPA) 21. veebruari 2012. a otsuse nr 15.3-07/36927 tühistamiseks ja avalduse uueks läbivaatamiseks ettekirjutuse tegemiseks.
2. Kohus määras 4. juuni 2012. a määrusega kaebuse läbivaatamiseks kohtuistungi aja ja andis tähtaja täiendavate avalduste esitamiseks.
3. S. A. esitas 29. juunil 2012 kaebusest loobumise avalduse. Vastustaja teatas 2. juulil 2012. a, et tal puuduvad vastuväited kaebusest loobumisele ja menetluse lõpetamisele. Vastustaja ei ole kandnud haldusasja menetlemisel kulusid.
2 KOHTU PÕHJENDUSED
I
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 153 lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. HKMS § 155 lg 4 kohaselt enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab halduskohus kaebuse esitajale kaebusest loobumise tagajärgi ja kinnitab kaebusest loobumise määrusega, millega lõpetab asja menetluse. Kuna kaebusest loobumise avaldus on koostatud kaebajale riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Risto Käbi poolt, eeldab kohus, et kaebaja on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Vastustaja on menetluse lõpetamisega nõus. Seega ei esine takistusi kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmiseks ning kohus saab haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Kohus selgitab, et kaebusest loobumise korral ei saa sama kaebusega uuesti kohtusse pöörduda (HKMS § 155 lg 6 ja § 43 lg 1 p 2).
5. HKMS § 108 lg 7 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud. Vastustajal ei ole menetluskulusid, mida kaebaja peaks hüvitama.
6. Kuna kohus lõpetab menetluse, tuleb tühistada ka 3. juulil 2012 kella 10.00-ks määratud kohtuistungi aeg.
II
7. Tallinna Halduskohtu 5. märtsi 2012. a määrusega võimaldati kaebajale riigi õigusabi täies ulatuses riigi kulul kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kaebajat esindas halduskohtumenetluses riigi õigusabi korras vandeadvokaat Risto Käbi, kes esitas kohtule taotluse osutatud õigusabi eest tasu väljamõistmiseks kokku summas 374,40 eurot (koos käibemaksuga).
Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 1 kohaselt esitab advokaat riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule taotluse, milles märgitakse RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel maksmisele kuuluv tasu ja hüvitamisele kuuluvad vajalikud kantud kulud koos arvutuskäiguga; riigi õigusabi osutamise käigus tehtud põhjendatud toimingud, nende tegemisele kulunud põhjendatud aeg, iga toimingu tegemise kuupäev ning toimingu algusja lõppkellaaeg, kui riigi õigusabi tasu arvestatakse ajatasuna; riigi õigusabi osutamise käigus tehtud põhjendatud toimingud ning iga toimingu tegemise kuupäev, kui riigi õigusabi tasu arvestatakse koondtasuna; põhjendused riigi õigusabi osutamisel kulutatud aja, tehtud toimingute ja kantud kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Vastavalt § 22 lg-le 7 kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. RÕS § 23 lg 1 kohaselt määrab menetlev kohus kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses.
3 8. Kohus määras kaebajale RÕS § 4 lg 3 p 5 ja p 8 alusel riigi õigusabi õigusdokumendi (kaebuse) koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotlusest nähtuvalt osutas määratud esindaja kaebajale riigi õigusabi kokku 9 tundi ja 55 minutit, mille eest taotleb esindaja tasu 312 eurot + käibemaks 62,40 eurot. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud riigi õigusabiks kulunud aeg on põhjendatud. Samas on kaebaja määratud esindaja arvestanud valesti riigi õigusabi tasu. Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (Kord) p 41 kohaselt kohaldatakse isiku esindaja tasu arvestamisel halduskohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest punkte 37-40, erisusega, et ei kohaldata punktis 37 seatud tasu maksimumpiirangut. Korra p-dest 37 ja 38 tuleneb, et esindaja tasu on 16 eurot iga poole tunni kohta kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest ning kohtulikus menetluses osalemise eest. Korra p 1 kohaselt on kõikide korras toodud toimingute tasu arvestamise minimaalmääraks pool tundi.
Kaebajale määratud esindaja on riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluses kohtuasja ettevalmistava toimingu raames ümardanud iga üksiktoimingu pooltunnini (näiteks kaebaja määratud esindaja on 21. märtsil 2012 kell 15.35- 17.35, 17.53-19.30, 19.45-22.20 kaebuse koostamise ja info edastamise mahuks märkinud 6 tundi; 27. juunil 2012 kell 19.12-19.30 kaebusest loobumise avalduse koostamise mahuks märkinud 0,5 tundi jne). Korra mõttest tuleneb, et ümardamine pooltunnini toimub pärast kõigi kohtuasja ettevalmistava toimingu raames tehtud üksiktoimingute ajalist liitmist, mitte iga üksiktoimingu puhul eraldi. Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus määratud esindaja kohtulikuks menetluseks ettevalmistava toimingu ajaks kokku 10 tundi, mis teeb riigi õigusabi tasu suuruseks seega 320 eurot (10 x 32 eurot). Korra p 2 sätestab, et kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus riigi õigusabi tasuks koos käibemaksuga 384 eurot.
9. Korra p 13 kohaselt maksab riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja Eesti Advokatuuri juhatus riigi õigusabi seaduse § 18 lg 1 kohaselt määratud riigi õigusabi osutajale. Tasu ja kulud makstakse välja advokaadi või advokaadibüroo pidaja taotluse alusel, millele on lisatud ärakiri kohtuotsusest või määrusest, millega riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks määrati.
Monika Laatsit