3-09-660/35 · 3-09-660/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiit Lõhmus, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2012, Tartu Haldusasja number 3-09-660 Haldusasi Rosneft Eesti OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 10.12.2008. a maksuotsuse nr 12-5/402 tühistamiseks Apellant Rosneft Eesti OÜ Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus Apellatsioonkaebuse kohtusse saabumise aeg 18. jaanuar 2010 RESOLUTSIOON 1. Jätta Rosneft Eesti OÜ taotlus menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumiseks rahuldamata. 2. Jätta Rosneft Eesti OÜ apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2009. a otsuse peale käiguta. 3. Anda apellandile tähtaeg kümme päeva alates käesoleva määruse jõustumisest riigilõivu 958,67 eurot tasumiseks Rahandusministeeriumi arvelduskontole - nr 10220034796011 SEB Pangas või - nr 221023778606 Swedbank’is või - nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või - nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis Tartu Ringkonnakohtu viitenumbriga 2900072783. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10.12.2008 koostati Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse maksuotsus nr 12-5/402, millega määrati Rosneft Eesti OÜ-le käibemaksu maksustamisperioodi 2007 märtsikuu eest summas 36 009 000 krooni. Määratud maksusumma võrra vähenes 2007

2 märtsikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud sisendkäibemaksu summa ja sellest tulenevalt vähenes sama summa võrra ka käibemaksu enammakse.

2. Rosneft Eesti OÜ esitas 30.03.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus maksuotsus täielikult tühistada, kuna maksuhaldur on oluliselt rikkunud maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet ning vaidlustatud otsuse tegemisel ei ole arvestatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-3-09 toodud põhimõtetega käibemaksuga maksustamise kohta. Arvestamata on jäetud maksukohustuslase palve saada maksuhaldurilt kinnitust, et nõutud dokumente ja materjale ei esitata tema vastu kriminaal- või väärteomenetluses, vaid tuginetud väärtushinnangule, et maksukohustuslane ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust ega esitanud dokumente. 06.01.2009 Rosneft Eesti OÜ ruumides toimunud läbiotsimine on piisav põhjus, miks soovis kaebaja menetlust vältida.

3. Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2009 otsusega jäeti Rosneft Eesti OÜ kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et tõendatud ei ole maksuotsuse õigusvastasus mittesüüstamise privileegi rikkumise motiivil. Kaasaaitamiskohustus ei ole käesoleva vaidluse valguses vastuolus kaebaja poolt osundatud põhiõigusi tagavate printsiipidega. Enese mittesüüstamise privileegist lähtumine ei ole käesolevas maksuvaidluses asjakohane. Vaidlusaluse maksuotsuse eesmärgiks on tagada korrektne ja ühetaoline maksustamine ning antud otsusega ei sunnita kaebajat karistuse ähvardusel andma teavet või esitama dokumente.

4. Rosneft Eesti OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Kaebaja leiab, et halduskohus ei ole võtnud seisukohta kaebaja taotluse osas põhiõiguste riive tuvastamiseks. Samuti on halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust - põhiseaduse §-s 22 ning konventsiooni art 6 lg-tes 1, 2 sätestatud enese mittesüüstamise privileegi kohaldamist maksumenetluses. Apellatsioonkaebuse raames taotleb Rosneft Eesti OÜ vabastada ennast riigilõivu tasumise kohustusest, kuna riigilõivu summas 15 000 krooni tasumise kohustuse panemine piirab apellandi kohtule juurdepääsuõigust ja selline piirang ei ole proportsionaalne ning puudub legitiimne eesmärk. Kaebaja kohtule juurdepääsu piirang ei ole mõõdukas abinõu, sest Rosneft Eesti OÜ-l puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks oma õiguste kaitseks. Juhul, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks vabastada Rosneft Eesti OÜ-d riigilõivu tasumisest palub kaebaja anda menetlusabi ja kontrollida, kas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-s 183 sisalduv piirang ei ole vastuolus põhiseaduse § 12 esimeses lauses sisalduva võrdsuspõhimõttega koosmõjus §-ga 11. Juhul, kui ringkonnakohus tuvastab juriidilistele isikutele menetlusabi andmise piirangu põhiseadusvastasuse, palub kaebaja talle võimaldada menetlusabi ning algatada samas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kaebaja palub ringkonnakohtul kontrollida selle piirangu sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Olukorras, kus kohtu ees on küsimus kaebaja põhiõiguste riivest ning seeläbi põhjustatud sisulisest maksujõuetusest, peab riik kehtestama mehhanismi juriidilisele isikule menetlusabi andmiseks ning eelnimetatud piirang ei ole proportsionaalne ega mõõdukas.

5. Riigikohtu 13.mai 2010. a otsusega rahuldati Rosneft Eesti OÜ määruskaebus ja tühistati ringkonnakohtu määrus tuleb kohtumeneltusnormide olulise rikkumise tõttu. Asi saadeti samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtul tuli võtta seisukoht, kas regulatsioon, mille alusel maksejõuetul äriühingul on kohustus tasuda 15 000 krooni riigilõivu, millest osaliseks või täielikuks vabastamsieks puudub alus, on põhiseaduspärane. Ringkonnakohtul tuli ka tuvastada, kas ja millisel perioodil oli kaebaja maksevõimetu, sest tulenevalt HKMS § 64 lg-st 2 ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastamata.

3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellant taotleb riigilõivust vabastamist või alternatiivselt menetlusabi. Samuti palus apellant ringkonnakohut kontrollida, kas TsMS §-s 183 sisalduv menetlusabi andmise piirang ei ole vastuolus PS § 12 esimeses lauses sisalduva võrdsuspõhimõttega koosmõjus PS §-ga 11.

7. 01.01.2012 jõustus uus halduskohtumenetluse seadustik (HKMS). HKMS § 285 lg 2 järgi vaadatakse enne käesoleva seadustiku jõustumist esitatud riigilõivust või kautsjonist vabastamise taotlus läbi 01.01.2012 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku menetlusabi sätete kohaselt. HKMS § 1 lg 4 kohaselt kehtib sama ka varem esitatud menetlusabi andmise taotluse kohta.

8. Vastavalt HKMS § 110 lg 1 lausele 1 on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Sama sätte lause 2 p 1 järgi võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest.

9. Juriidilisele isikule menetlusabi andmise tingimused on sätestatud HKMS §-s 113. Selle järgi saab äriühing reeglina menetlusabi vaid siis, kui ta on pankrotivõlgnik. Siiski osutab HKMS § 113 lg 4, et HKMS § 110 lg 1 punktis 1, 2 või 4 nimetatud menetlusabi võib saada ka HKMS § 113 lõigetes 1–3 sätestatud tingimustele mittevastav juriidiline isik, kelle asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis.

10. Eeltingimuseks on aga, et menetlusabi taotleja vastab HKMS §-s 111 nimetatud üldtingimustele. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama paragrahvi lg 3 järgi ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

11. Apellant palus ringkonnakohtul kontrollida, kas TsMS §-s 183 sisalduv menetlusabi andmise piirang on vastuolus PS § 12 lauses 1 sisalduva võrdsuspõhimõttega koosmõjus PS §-ga 11. Alates 01.01.2012 kehtiv halduskohtumenetluse seadustik sisaldab ammendavat menetlusabi regulatsiooni. Ringkonnakohus tõlgendab apellandi taotlust palvena anda põhiseaduslik hinnang HKMS §-dele 111 ja 113 nende koosmõjus.

12. Ringkonnakohus juhib kõigepealt tähelepanu sellele, et kohus saab kontrollida ainult antud asjas asjassepuutuva sätte kooskõla põhiseadusega. Asjassepuutuv on norm siis, kui kohus peaks selle põhiseadusvastasuse korral teisiti otsustama kui selle põhiseaduspärasuse korral. HKMS §-d 111 ja 113 ei ole aga antud asjas asjassepuutuvad, sest apellandile ei tule anda menetlusabi juba seetõttu, et ta ei vasta nimetatud paragrahvides sätestatud tingimustele.

13. Ringkonnakohus lisab, et Riigikohus on võtnud seisukoha ka nõutava riigilõivu määra põhiseaduspärasuse osas. Nimelt on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asunud seisukohale, et riigilõivusumma haldusasjas 15 000 krooni vähemalt 300 000 krooni pealt on põhiseaduspärane (RKPJKo 19.04.2011, 3-4-1-13-10, p 54).

4 14. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus riigilõivust vabastamiseks rahaliste vahendite puudumise tõttu tuleb jätta rahuldamata. Käesolev vaidlustatud maksuotsus tehti kaebaja suhtes 10.12.2008. Nagu nähtub SEB Panga konto väljavõttest, siis on 06.01.2009 kaebaja kontole laekunud 177 000 krooni, mis 09.01.2009 maksti välja E.B. . Mingit märget, et selline väljamakse oleks tehtud seoses kaebaja ettevõtlusega, sellel ei ole. Haldusasja nr 3-09-3018 materjalidest nähtuvalt on kaebaja kassasse laekunud 2009. a-l suurtes kogustes sularaha. Seega ei ole alust väita, et kaebajal puudusid rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks ja tegemist on olukorraga, kus kaebaja tuleks vabastada riigilõivu tasumisest. Kuigi kaebaja väidab, et tal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks, on ta olnud võimeline advokaadile tasuma 30 000 krooni apellatsioonkaebuse koostamise eest. Ringkonnakohtu arvates näitab kaebaja selline käitumine, et kaebaja varjab oma rahalisi vahendeid, et mitte maksta riigilõivu.

15. Riigilõivu määra aluseks on riigilõivuseaduse § 57 lg 16. Selle sätte alusel on riigilõivu määr viis protsenti vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 15,97 euro ja mitte üle 958,67 euro. Vaidlustatav summa on käesoleval juhul 36 009 000 krooni ehk 2301394,60 eurot, millest 5% oleks rohkem kui 958,67 eurot. Sellest tulenevalt tuleb apellandil tasuda seaduses ette nähtud riigilõivu ülemmäär.

16. Kuna riigilõivu tasumata jätmine on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistav puudus, mida saab ilmselt kõrvaldada, tuleb apellatsioonkaebus jätta käiguta ja määrata apellandile tähtaeg riigilõivu tasumiseks (HKMS § 55 lg 1). Kui apellant jätab kohtu nõudmise riigilõivu tasumiseks käesolevas määruses ettenähtud tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse apellandile läbivaatamatult.

Maili Lokk Tiit Lõhmus Agu Timmi