2-12-137/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS Õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v k o h t u o t s u s Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Mõistlik Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2012, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-12-137 Tsiviilasi J P hagi MP vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

610.49 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J P (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kostja: MP (isikukood: xxx elukoht: xxx) Resolutsioon

1. Rahuldada J P hagi MP vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Välja mõista MP võlgnevus 610.49 eurot (kuussada kümme eurot ja 49 senti), millest põhivõlg moodustab 597.71 eurot (viissada üheksakümmend seitse eurot ja 71 senti) ja kulutused 12.78 eurot (kaksteist eurot ja 78 senti) J P kasuks.

3. Välja mõista MP viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lause järgi (võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) põhivõla summalt 597.71 eurot (viissada üheksakümmend seitse eurot ja 71 senti) alates 01.01.2012 kuni põhinõude täitmiseni J P kasuks.

4. Välja mõista MP menetluskulu 127.82 eurot (ükssada kakskümmend seitse eurot ja 82 senti) J P kasuks.

5. Välja mõista MP menetluskulu viivist menetluskulude summalt 127.82 eurot (ükssada kakskümmend seitse eurot ja 82 senti) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lause järgi (võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni J P kasuks.

6. Tunnistada õigeksvõtul põhinev kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 03.10.2001 sõlmisid AS SEB Pank (endine AS Eesti Ühispank) ja kostja õppelaenulepingu nr XXX. 05.07.2003 sõlmis hageja AS-iga SEB Pank õppelaenulepingust nr XXX tuleneva rahalise kohustuse täitmiseks käenduslepingu nr xxx, mille kohaselt vastustab käendaja lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga. Kostja ei täitnud AS-i SEB Pank ees raha maksmise kohustust ning võlausaldaja esitas nõude hageja vastu. Hageja tasus kogu võlgnevuse AS-ile SEB Pank.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista AS SEB Pank ja kostja vahel sõlmitud õppelaenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 610.49 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 597.71 eurot ja kulutused 12.78 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja nõuda viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lause järgi (võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) põhivõla summalt 597.71 eurot alates 01.01.2012 kuni põhinõude täitmiseni ja menetluskulud 451.82 eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 47.93 eurot, hagimenetluses tasutud täiendava riigilõivu

79.89 eurot ja õigusabikulud 324.00 eurot.

Kostja vastuväited Kostja ei vaidle hagile vastu.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna kostja tunnistab hagi.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 100, § 101 lg

1 p-d 1 ja 6 ja § 113 lg 1.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 järgi menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kostja viidatud õigusabikulud tsiviilasjas 2-12-137 ei ole käsitatavad kohtukuludena TsMS § 138 lg 2 ja § 143 mõttes. Nimetatud õigusabikulud ei ole käsitatavad ka menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes, mis tuleks TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi hüvitada.

Riigikohus on lahendis nr 2-3-1-80-11 asunud seisukohale, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega.

Kuna tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ, kellele tasutud raha väljamõistmist kostjalt hageja taotleb, oleks osalenud kohtumenetluses hageja seadusliku või lepingulise esindajana, tuleb hageja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks kostjalt jätta rahuldamata ning kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv, s.o

127.82 eurot.

Kohtunik